← Eesti

2-23-2623/45

Obsah (11)§ 383§ 429§ 432§ 386§ 195§ 150§ 173§ 168§ 162§ 179§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2623 Creditor Inkasso OÜ hagi M. M. vastu 100

§ 383lg 11 alusel tasunud kohtu kontole 18.03.2023 tagatise 4500 eurot.

  1. Kostja esitas kohtule 03.04.2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse 20.06.2023 ning M. M.le riigi õigusabi isiku esindamiseks menetluses ja kohtus, muuks õigusnõustamiseks ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
  2. 29.02.2024 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse koos riigilõivu tagastamise taotlusega. 05.03.2024 esitas kostja seisukoha hagist loobumise avaldusele, mille kohaselt kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele hageja hagist loobumise tõttu. Kostja palub menetluse lõpetamisel tühistada Harju Maakohtu määrusega 22.03.2023 seatud hagi tagamine, millega keelati kohtutäitur Kaire Põltsil täitemenetluses nr 194/2018/534 korteriomandi xxx müügist saadud rahast väljamaksete tegemine M. M.le 70 000 euro ulatuses. Lisaks taotleb kostja riigi õigusabi korras teda esindanud vandeadvokaat Natalia Lausmaa tasu summas 628,30 jätta hageja kanda, mõistes selle summa hagejalt välja riigi kasuks.´ KOHTUMÄÄRUSE PÕHEJNDUSED 2
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 7. Hageja esitas hagist loobumise avalduse 29.02.2024. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lõikes 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Hagi tagamise tühistamine ja tagatise tagastamine 9.

§ 386

lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 10. Hageja on esitanud kohtule 29.02.2024 hagist loobumise avalduse. Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja nr 2-23-2623 menetluse ning tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tühistada Harju Maakohtu 22.03.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine vastavalt

§ 386lõikele 4.

  1. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis Creditor Inkasso OÜ kasuks M. M. nõude täiteasjas nr 194/2018/534 M. M. kinnisasja (registriosa nr xxx, korteriomand asukohaga xxx) müümisest saadava tulemi väljamaksmiseks 70 000 euro ulatuses. Kohtutäitur Kaire Põltsil või tema määratud isikul tuleb maksta välja täitemenetluses nr 194/2018/534 korteriomandi müügist saadud raha 70 000 eurot M. M.le.
  2. Tulenevalt

§ 195

lg 1 kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. 13. Kohus tühistab hagi tagamise, seega on põhjendatud

§ 195

lg 1 alusel hagejale hagi tagamise taotluse esitamisel 18.03.2023 tasutud tagatise tagastamine summas 4500 eurot. Tagatis tuleb tagastada hageja nimetatud kontole. Riigilõivu tagastamine 14.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool (1/2) menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

  1. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 840 eurot. Hageja on hagi esitamisel 15.02.2023 ja 21.02.2023 tasunud Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu kokku summas 1680 eurot.
  2. Hagejale kuulub vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 taotluse alusel tagastamisele riigilõivust pool, s.o 840 eurot.

Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv Creditor Inkasso OÜ arvelduskontole nr EExxx (Coop Pank AS). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotus5 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja 3 loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162

lg 4 (vt Riigikohtu 26.01.2011906määrus tsiviilasjas nr 3-2-1142-10, p 9).

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 18. Kostja on teatanud 05.03.2024 kohtule, et taotleb hagist loobumise korral riigi õigusabi korras teda esindanud vandeadvokaat Natalia Lausmaa tasu summas 628,30 eurot jätta hageja kanda, mõistes selle summa hagejalt välja riigi kasuks. Kohtutäitur teatas 15.04.2024, et tal ei ole tekkinud arestitud raha hoiustamisega seoses kulusid. 19.

§ 179

lg kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 20.

§ 190

lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Lõike 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 21. Riigikohus on 14.06.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p-s 10 märkinud, et

§ 190

lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostja menetluskulud – riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 628,30 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.