Obsah (6)

§ 22§ 1§ 31§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Andres Suik 15.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-3425 Mööbliekspert Paigaldus OÜ pan

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgnik kordas oma varasemaid selgitusi seoses maksejõuetuse tekkimise põhjustega – Soome maksuametiga 2 aastat kestnud vaidlus, mille otsuse tegemine on edasi lükatud, samuti on võlgnik Eesti klientide tööd teinud ja võlgnikule on jäädud võlgu tehtud tööde eest. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole võlgniku arvates ettevõtte üleminek, juhtimisviga vms.

1. Varade osas märkis võlgnik, et enamus varast oli juba
2. aasta kestel utiliseeritud ning neid ei olnud majanduslikult otstarbekas remontida. Sõidukite osas selgitas võlgnik, et
3. aastal on neli sõidukit müüdud automüügiga tegelevale ettevõttele. Võlgnik on ka varasemalt samale ettevõttele oma autosid müünud ning eelis on seisnenud selles, et konkreetne ettevõte ostab kõik autot korraga ära ning siis ei pea võlgnik iga auto eraldi müümise peale aega ja raha kulutama.
4. Seoses võlgniku tegevuse jätkumisega teistes ühingutes selgitas võlgnik, et inimesed ikka lahkuvad ettevõtetest ja võlgnik ei saa seda kontrollida või piirata, kelle juurde konkreetselt hiljem tööle lähevad. Ettevõtte üleminekut kui sellist pole toimunud. Võlgniku juurest on aastate jooksul palju töölisi lahkunud, kes on hakanud võlgniku kõrval samasugust teenust pakkuma ja löönud kliente võlgnikult n.ö üle. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus kuulutab pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 9. Kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (

§ 31lg 4).

1. Kohus loeb pankrotiavalduse, ajutise pankrotihalduri aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Mööbliekspert Paigaldus OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus ajutise halduri hinnangul ca 19 000 eurot ning kohustuste suuruseks 695 420,53 eurot.
2. Ajutine pankrotihaldur ajutise halduri aruandes välja toonud küsimuse äritegevuse üleandmises teisele äriühingule, kuhu võõrandati sõidukid. Samuti on ajutine pankrotihaldur on ajutise halduri aruandes märkinud, et tagasivõitmise võimalused võivad olla järgmiste tehingute kontrollimisel: - sõidukite müük alla turuväärtuse; - rendipindade kasutamine; - võimalikud sõlmitud teenuse lepingute olemasolu ja üleandmine; - töötajate töötasude nõude küsimus, kuna maksti veel veebruaris 2024, kuid töötajatel on dokumentide kohaselt keskmiselt suuremad nõuded kompensatsioonide osas. 2-24-3425
3. Võlgniku ajutise pankrotihaldurina tegutsenud Urmas Tross on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja Mööbliekspert Paigaldus OÜ pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Urmas Tross’i. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Menetluskulud
4. Vastavalt

§ 150lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga.

§ 150

lg 1 p 2 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 14.

§ 23

lg 1 ja lg 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 1 sätestatust.

Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2024 kuutasu alamäär 820 eurot ja seega on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot. 15. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 25 töötunni eest kokku 3250 eurot (130 eurot tund, käibemaksuta). Võlgnik leiab, et tegemist võib olla põhjendamatult suure kuluga, kuid jätab lõppastmes halduri kulu põhjendatuse maakohtu otsustada. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul ajutise halduri poolt tehtud tööd arvestades halduri tasunõuet pidada põhjendamatult suureks. Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa

§ 23lg 3 järgset piirmäära.

Ajutise halduri taotlusel ja

§ 23

lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, osaühingule Konkurss. Büroo ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus määrab halduri tasuks 3250 eurot (25 tundi x 130 eurot, käibemaksuta). Halduri tasu mõistetakse täies ulatuses välja pankrotivara arvelt. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik