← Eesti

1-19-4629/207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2024, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4629 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI PRAGI, isikukood 38706102233, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.02.2019 ja lõpp 13.09.2026 Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.03.2024, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI PRAGI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Pragilt menetluskuluna kaitsjatasu 163,18 (ükssada kuuskümmend kolm eurot 18 senti) eurot vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga

  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga OÜ (registrikood 10050795) kasuks 163,18 eurot (sh käibemaks 22%) vandeadvokaat Marina Valge poolt süüdimõistetu Sergei Pragi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, Sergei Pragile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 08.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4629 tunnistati Sergei Pragi süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. Sergei Pragi tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti Sergei Pragile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.02.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2020 otsusega tühistati Viru Maakohtu 08.11.2019 otsus osaliselt, see on Sergei Pragi süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati V. Z. kehalises väärkohtlemises aadressil Xxxx asuva hoone juures. Sama otsusega mõisteti Sergei Pragi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati V. Z. kehalises väärkohtlemises aadressil Xxxx asuva hoone juures, õigeks. Muus osas jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Viru Maakohtu 08.11.2019 kohtuotsus jõustus 25.05.2020 Riigikohtu määrusega. Viru Vangla, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Melissa Maalmets, et ei soovi osa võtta Sergei Pragi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Talle sündis xxxx tütar, tahab osaleda lapse kasvamisel. On aru saanud, et on palju kurja teinud. Vabanemisel soovib tööle minna. Psühholoog on andnud nõusoleku, et kui isik vabaneb, siis on ta valmis kinnipeetavat aitama. Selgitab, et läksid joomakaaslasega riidu, tegu oli enesekaitsega, aga läks üle piiri. Ta väga kahetseb oma tegu, on nõus kannatanule kahjunõuet tasuma. Abikaasa ei lase tal enam juua, abielluti xxxx Viru Vanglas, aga koos elavad juba 8 aastat. Avaldab, et 27 aastat tagasi diagnoositi tal skisofreenia. Kui alkoholi tarvitab, siis võib rünnata. Sotsiaalprogrammid on aidanud, kuidas sõltuvustega toime tulla. Kui vabaneb, siis läheb koristajana tööle KÜ K. Ta soovib psühholoogilt psüühilist ja vaimset abi saada. On kindel, et suudab alkoholist loobuda. Õed on valmis teda toetama. Ta saadab vanad sõbrad pikalt, talle on pere tähtis. Kaitsja leiab, et vaatamata kõigele, mis iseloomustuses kirjas on, kohus võiks kaaluda isiku vabastamist ennetähtaegselt ja määrata talle kohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida sotsiaalprogramme, mis aitaksid kaasa tema taasühiskonnastamisele. Kõige suurem tugi saab isikule olema tema abikaasa, lähedased ja tütar. Kui kinnipeetav soovib vabaduses olla, siis ta 2 peab neid nõudeid täitma, mis kohus talle määrab ja mida ta on lubanud täita. Seega kaitsja palub Sergei Pragi vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Pragi kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 5 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 7 aasta 6 kuu 22 päeva pikkusest karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega, sealhulgas isiku motivatsioonikirja ja kohtule esitatud lisadokumentidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Sergei Pragil on üks kehtiv ja kaks arhiveeritud karistust, vanglas viibib ta teist korda. Käesolev kuritegu on tahtlik tapmise toimepanemise katse ja lähisuhtes kehaline väärkohtlemine. Varem on Sergei Pragit karistatud varguste toimepanemise eest sissetungimisega grupis ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Seega on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskusaste suurenenud, lisandunud on suur oht kannatanu elule ja tervisele. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja käitumise impulsiivsus, mis on kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskiks ka käesoleval ajal. Iseloomustusest nähtuvalt soovis Sergei Pragi tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda aadressile xxxx, kuid kinnipeetava abikaasa ei andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Sergei Pragi taotles vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja ka käesoleva vabastamise raames aadressile xxxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub J OÜ-le. Xxxx juhataja kinnitas, et isikul võimaldatakse vabanemisel ühiselamus elada. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et vabanemisjärgseks elukohaks on ühiselamu, kuid teatas, et iseloomustuses märgitu, et abikaasa ei olnud nõus isiku elama asumisega tema juurde, ei vasta tõele. Kohtu hinnangul on mõlemad elukohad vabanemiseks probleemsed. Ühiselamus elab teadaolevalt teisigi kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavaid isikuid, kelle mõjutusest tulenevalt võib kinnipeetav asuda uuesti alkoholi tarvitama ning kuna käesoleva kuriteo pani toime abikaasa suhtes, kellega läbisaamine ka käesoleval ajal ei ole tülideta, võivad koos elades tekkida uued probleemid, mille tagajärjel on risk, et kinnipeetav paneb uue vägivaldse kuriteo toime abikaasa suhtes. Vabanemisel Sergei Pragile garanteeritud töökohta ei ole. Enne vangistust ta samuti ametlikult ei töötanud, enda sõnul on olnud hõivatud tööga mitteametlikult. Tasumata nõudeid on suures ulatuses, mis ühes kindla igakuise sissetuleku puudumisega võib olla majandusliku kasu saamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetav on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, enda sõnul küll eesmärgiga naisterahvale mulje avaldamiseks, mitte 3 majandusliku kasu saamiseks. Kuigi kinnipeetav on käesoleval ajal seisukohal, et suhted abikaasaga on neil head ja toetavad, ei olnud materjalidest nähtuvalt kinnipeetava abikaasa aasta tagasi, kui arutusel oli isiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla, nõus kinnipeetavat moraalselt toetama. Käesolevas kriminaalasjas kehalise väärkohtlemise pani toime just abikaasa suhtes ning materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval abikaasaga ka viimasel ajal suuremaid tülisid esinenud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas olid enne vangistust peamiselt alkoholilembelised isikud, kellega koos alkoholi tarvitati ning isik on ise tunnistanud, et on teiste poolt mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles ning võib kuritegusid toime panna teistelt isikutelt soosingu saamiseks. Püsib risk, et vanade tuttavatega suhtlemise jätkamisel või ühiselamus uute alkoholi tarvitavate isikutega suhtlema hakkamiseks, võib kinnipeetav asuda uuesti alkoholi kuritarvitama, mille läbi võib panna toime ka uusi, sh vägivaldseid kuritegusid. Seda mõjutab ka asjaolu, et kinnipeetava suhted abikaasaga ei ole just kõige paremad. Kuigi isik on teadvustanud endale, et peab oma senist käitumist muutma just perekonna nimel, on ta ka tunnistanud, et kardab alkoholiga seotud tagasilangust. Seega ei erine vabanemisjärgsed elutingimused elu- ja töökohaga seonduvalt oluliselt sellest, millised nad olid enne vangistust, mistõttu ei ole neil suurt positiivset kaalu ka käesoleval ajal uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetav on pidevalt olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel nii koristaja, köögitöölise kui toidujagajana,
  3. aasta kevadel lõpetas Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis
  4. klassi ja omandas põhihariduse, samuti on temaga regulaarselt läbi viidud riskipõhised vestlused vaimse stabiilsuse hoidmiseks ja enesevigastamisest hoidumiseks, kus kinnipeetavale selgitati sundmõtete analüüsimist ning arutati enesevigastamisest hoidumise viise läbi mõtete muutmise. Isik on motiveeritud hoidmaks enda vaimset tervist stabiilsena. Kokkuvõttes on läbiviija välja toonud, et isik käitub agressiivselt, nõuab, et tema soovid täidetaks kohe nii nagu tema tahab. Kinnipeetav ei soovi muuta oma käitumiseviisi ning tema arvates peab teda kohtlema teisiti, sest ta on vaimselt haige. Meeleolu on ärritunud ja vihane. Vangla meditsiiniosakonna poolt on isikule määratud psühhiaatriline ravi.
  5. aastal läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kus õppis tundma teda ärritavaid olukordi, analüüsis enda agressiivset käitumist ning õppis võtteid, kuidas tulla toime ärritavates olukordades agressiivseks muutumata. Kahel korral toimunud programmi jätkuvestlused, kus kinnipeetav selgitas, et tal on meeles programmis läbitu, kuid leiab, et kui juba viha on tekkinud, ei suuda ta enda käitumist kontrollida ning laseb vihal ennast juhtida.
  6. aastal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille läbimise järgselt on läbiviija hinnangul kinnipeetaval olemas motivatsioon, et oma tarvitamisharjumusi muuta. Programmi jätkuvestlustel tõi isik välja, et kõige rohkem motiveerib teda eesmärki saavutama perekond, kuna teab, et kui alkoholi tarvitama hakkab võib jääda ilma perekonnast ning teadvustab millised on tagajärjed, kui tarvitab. Seega nähtub, et kinnipeetav on oma alkoholi- ja vihaprobleemidega tegelenud, kuid esinenud on ka tagasilangusi vanglas olles ning kuigi ta on motiveeritud oma senist elu muutma, ta teab, kuidas seda saavutada, kardab ta tagasilangust. Kuigi kinnipeetav on täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, ei saa Sergei Pragi käitumist vangistuses pidada õiguspäraseks. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid iseloomustusest nähtuvalt on esinenud intsidente ametnikega suhtlemisel ning isik on võimeline agressiivselt käituma ametnike suhtes, eelkõige oma tahtmise saamiseks. Kinnipeetav on endale eesmärkideks seadnud pere, ta soovib kasvatada oma last, minna tööle ja loobuda alkoholi tarvitamisest. Kohus möönab, et tegemist on realistlike eesmärkidega, mis on ka saavutatavad, kui isik suudab edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vastasel juhul 4 püsib risk ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks, kuivõrd isiku agressiivsust võimendab alkoholi tarvitamine, mida isik on ise ka tunnistanud. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas vabaduses olles alkoholi palju. Vangla meditsiiniosakond on isikul diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Kinnipeetav teadvustab sotsiaalprogrammide läbimise järgselt, et alkoholi tarvitamine on talle probleemiks ja sellega peab tegelema. Sõnades on Sergei Pragi motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma, kuid siiani ei ole ta sellega tegelenud. Kohus ei saa tõsikindlalt väita, et just selle vangistuse läbimise järgselt on isik suuteline alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Kohtu hinnangul viitab tema varasem kuritegelik käitumine ja ka käesoleva kuriteo asjaolud sellele, et isikul on probleeme oma käitumise vaos hoidmisega. Kuritegude asjaoludest lähtuvalt saab tõsikindlalt siiski väita, et isik võib konfliktiolukordades muutuda agressiivseks, eriti alkoholijoobes olles, millest saab järeldada, et isik on impulsiivne ning tema hoiakud vajavad veel arendamist. Kohtu seisukoha järgi Sergei Pragi karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole täitnud karistuse eesmärke ja veel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kinnipeetav suudab senist elukorraldust täielikult muuta. Kuna ta viibib vangistuses teist korda, saab järeldada, et varasem vangistus ei mõjutanud teda oma käitumismustreid muutma ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kuigi teda ei ole varem kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutatud, on ta katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole teda mõjutanud ka talle antud võimalus kanda karistus vabaduses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles, et käesolevaks ajaks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik asub vabanemisel seaduskuulekale teele. Vangla, leides, et kinnipeetava poolt esineb jätkuvalt kõrge uue kuriteo toimepanemise oht, ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,18 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2024 kohtumäärusega jäeti määruskaebused Viru Maakohtu
  7. aprilli
  8. a määruse peale läbi vaatamata. 04.04.2024 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-19-4629 jõustus 09.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.