1-23-4219/82

(23740000046)Kohtunik Markus Kärner Kriminaalasi Oleg Šeikini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Oleg Šeikin, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Oleg Šeikini apellatsioon Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsuse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi
6. veebruaril 2024 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Oleg Šeikini süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus KarS § 68 lg 1 alusel
7. detsembri
8. Lisaks mõistis kohus O. Šeikinilt välja menetluskulu 7947,52 eurot: sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu 1758,52 eurot, osalise ekspertiisitasu 4139 eurot. Kohus määras KrMS (kriminaalmenetluse seadustiku) § 180 lg 3 alusel, et menetluskulu tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Sama otsusega tunnistas kohus neile esitatud süüdistustes süüdi ja määras karistused Arina Kopatšile ja Jana Reznikule, kelle osas pole apellatsiooni esitatud. 1-23-4129
9. O. Šeikin esitas
10. märtsil 2024 apellatsiooni, milles ta vaidlustab talle mõistetud karistusmäära ja temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. O. Šeikin leiab, et karistusaeg on põhjendamatult pikk ja vanglas viibimise tõttu puudub tal sissetulek menetluskulu tasumiseks.
12. märtsil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus prokurör Antti Aitseni kirjalik seisukoht, milles ta palus jätta O. Šeikini apellatsioon apellatsiooniõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
14. aprillil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus taas O. Šeikini apellatsioonina pealkirjastatud avaldus. Apellatsioonis palub O. Šeikin muuta menetluskulusid, sest ta on vanglas ning nende tasumine käib talle üle jõu. Summa on liiga suur.
16. aprillil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus prokurör Antti Aitseni kirjalik seisukoht, milles ta palus jätta O. Šeikini apellatsioon apellatsiooniõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
17. Kuna O. Šeikin sai kohtuotsuse tõlke kätte alles
18. aprillil 2024, tuleb KrMS § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks lugeda
19. aprill
20. Seega ei olnud ringkonnakohtul enne
21. aprilli (s.o käesoleva määruse tegemise kuupäev) võimalik apellatsiooni edasi menetleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus jätab O. Šeikini apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lgs 4 sätestatud apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Õigusliku aluse selleks annab KrMS § 326 lg 2 p
24. Kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud. Nii on kokkuleppemenetluses võimalik esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (s.o KrMS-i
25. peatüki
26. jao sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Lisaks võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud alustele ei ole O. Šeikin apellatsioonis tuginenud. Neid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
27. Apellatsioonis vaidlustab O. Šeikin talle mõistetud karistusmäära ja menetluskulude suurust. KrMS § 245 lg 1 p-de 9 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas nii karistuse määras kui ka süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude osas. Maakohtu otsusega mõistetud karistusmäär ja menetluskulud vastavad sellele, mida O. Šeikin, tema kaitsja V. Ivanova ja prokuratuur leppisid kokku
28. veebruari 2024 kokkuleppe p-des 6 ja 7 (XIII kd, tl 111-pö-112). Kokkuleppe sõlmimise seisuga oli menetluskulu kogusuuruseks 7775,50 eurot. Kokkuleppe p 7 kohaselt lisandusid sellele summale kohtuistungitel tekkivad kaitsjakulud. Harju Maakohtu
29. veebruari 2024 istungisalvestise kohaselt selgitas O. Šeikin, et sai maakohtu istungil ette kantud kokkuleppe sisust aru, sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, talle selgitati seejuures õigusi ja kohustusi. O. Šeikin jäi maakohtus kokkuleppe juurde ja palus kohtul see kinnitada. Istungil osalenud kaitsja V. Ivanova 2

(3)1-23-4129 kinnitas, et kokkulepe vastab seaduse nõuetele, samuti O. Šeikini öeldut kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ning palus maakohtul kokkulepe kinnitada. Istungisalvestise kohaselt küsis kohus kaitsjalt, mis summas on kaitsjal tekkinud kulu

1. ja
2. veebruaril 2024 istungil osalemistega seoses. Kaitsja vastas, et summas 172,02 eurot koos käibemaksuga. Maakohus mõistis kohtuotsuses O. Šeikinilt menetluskuluna välja 7947,52 eurot, mis moodustubki kokkuleppe sõlmimise hetkel teada olnud menetluskulu suurusest ja sellele järgnenud maakohtu istungitel kaitsjal tekkinud kulust (7775,50 + 172,02 = 7947,52). Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut oli süüdistatav seega nõus talle mõistetud karistuse määra ja temalt välja mõistetavate menetluskuludega. Kohtuotsusega jäädi kokkuleppe piiresse.
3. Kuna KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluseid ei esine, puudub O. Šeikinil apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb tema apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3