Obsah (9)

§ 121§ 67§ 54§ 2§ 41§ 39§ 43§ 175§ 152

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-960 Määruse kuupäev 24. aprill 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12. jaanuari 2024. a etteki

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi
2. jaanuaril 2024 Xle (kaebaja) ettekirjutuse nr 1052275730, millega kohustas kaebajat Eesti Vabariigist lahkuma seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
3. jaanuaril
4. Ühtlasi kohaldas PPA kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Otsuse kohaselt viibis kaebaja Schengeni territooriumil seadusliku aluseta alates
5. jaanuarist
6. PPA menetles kaebaja suhtes ka väärtegu välismaalaste seaduse § 298 alusel.
7. Kaebaja esitas
8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale. Kaebaja peeti
9. jaanuaril 2024 Venemaa Föderatsiooni piiril seoses Schengeni tsoonis viibimise reeglite rikkumisega kinni, talle määrati trahv ning keelati kolmeks aastaks Schengeni alale sisenemine. PPA ametnikud selgitasid kaebajale, et tehtud otsust saab edasi kaevata, kui kaebajal on tõend, et tal on Schengeni tsoonis sugulasi või et ta on taotlenud ülikooli astumist. Sel ajal ei olnud kaebajal vastavaid tõendeid, kuid nüüd on kaebaja kandideerinud Soome Vabariigi ülikooli. Kaebaja peab 28.-
10. mail 2024 olema Soome Vabariigis, et sooritada soome keele oskuse test. Kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes rakendatud Schengeni tsooni sisenemise keeldu. 3-24-960
11. PPA esitas kohtule
12. aprillil 2024 vastusena kohtunõudele PPA
13. jaanuari
14. a ettekirjutuse nr
15. PPA selgitab, et kaebaja sai ettekirjutuse kätte samal päeval, mil ta ka Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni lahkus. Kuna kaebaja lahkus pärast ettekirjutuse kättesaamist viivitamatult, siis on võimalik kaebus lahendada ka kohtuväliselt (vt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 32 lg 12).
16. Tartu Halduskohus jättis
17. aprilli
18. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale allkirjastatud kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. 4.
19. Kohus tõlgendas esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab PPA
20. jaanuari
21. a ettekirjutusega nr 1052275730 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist. Kohus palus kaebajal teatada, kui ta ei nõustu kohtu tõlgendusega. Kaebaja esitas kohtule kaebuse e-kirja teel ega ole seda nõuetekohaselt allkirjastanud. Seega tuleb kaebajal kaebus digitaalselt või käsitsi allkirjastada ning seejärel kohtule uuesti esitada. Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kaebajal tuleb tasuda riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 4.
22. VSS § 13 lg 3 esimese lause kohaselt võib välismaalane esitada ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Ka vaidlusaluses ettekirjutuses on PPA kaebajale selgitanud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Halduskohtule kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. PPA kinnitusel sai kaebaja PPA
23. jaanuari
24. a ettekirjutuse nr 1052275730 kätte
25. jaanuaril
26. Halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema
27. jaanuaril 2024 ning möödus
28. jaanuaril
29. Kaebaja pöördus kohtusse alles
30. märtsil 2024, seega üle kahekuulise hilinemisega. Kohus annab kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 4.
31. Kohus selgitas kaebajale, et tal ei ole käesoleva kohtumenetlusega võimalik saavutada oma eesmärki
32. a mais Schengeni tsooni sisenemiseks. Isegi kui kohus ennistab kaebetähtaja ning menetleb kaebust sisuliselt, siis võtab jõustunud kohtuotsuseni jõudmine oluliselt kauem aega. Kaebajal on oma õiguste tõhusamaks ja kiiremaks kaitsmiseks võimalik kasutada PPA viidatud kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid. Kaebajal on võimalik esitada Siseministeeriumile või selleks volitatud ministeeriumi valitsemisala valitsusasutusele põhjendatud taotlus koos asjassepuutuvate tõenditega (nt kaebaja kirjeldatud ülikooli sisseastumist puudutav dokumentatsioon) sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks (VSS § 32 lg 12). KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus andis kaebajale
2. aprilli
3. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja kinnitas kohtule
4. aprillil 2024, et sai eelnimetatud määruse kätte. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema
5. aprillil 2024 ning 10 päeva möödus
6. aprillil
7. Kuna
8. aprill 2024 oli pühapäev, siis oli puuduste kõrvaldamise viimane päev
9. aprill 2024 (

§ 67lg 4).

2 3-24-960 Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule vastanud ega

1. aprilli
2. a määruses kirjeldatud puudusi kõrvaldanud.
3. Kaebus ei ole vastavalt

§ 54

p-le 7 nõuetekohaselt allkirjastatud ning kohtul ei ole võimalik kaebaja isikusamasusust tuvastada. Juba ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik. 8.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei ole kohtule vastanud, siis ei selgu kohtule tõsikindlalt, kas kaebaja on nõus kohtu tõlgendusega kaebaja esitatud nõude osas või mitte. Kaebaja ei ole ilmutanud huvi haldusasja edasi menetlemise osas ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema. 9. Samuti on asja läbivaatamist takistavaks puuduseks asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Kaebaja ei ole palunud riigilõivuga seonduva puuduse kõrvaldamiseks ka täiendavat tähtaega. 10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

11. Kohus märgib täiendavalt, et kui ei tagastaks kaebust

§ 121

lg 1 p 2 alusel, siis tuleks haldusasja menetlus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebaja ei ole esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust, mis võimaldaks kohtul tähtaja ennistamist kaaluda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3