← Eesti

1-23-5127/36

Obsah (4)§ 180§ 126§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-5127 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretärid Signe Hint j

) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

  1. Tunnistada süüdi Artur Grigorov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.04.
  3. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 aasta 11 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ning mõista Artur Grigorovile liitkaristuseks 8 aastat 5 kuud ja 4 päeva vangistust.
  4. Lugeda Artur Grigorovi liitkaristuse kandmise alguseks käesoleva otsuse kuulutamise päev 08.04.
  5. 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Artur Grigorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 730,95 ulatuses ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1345,95 eurot. 1 5.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 730,95 euro ulatuses ja sundraha 615 euro ulatuses. 6.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Artur Grigorovil tasuda menetluskulud kokku 1345,95 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 112,16 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 112,19 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R-plaat Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

  1. Artur Grigorovit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 21.04.
  2. a otsusega KarS § 114 järgi ja olles kinnipeetav xxxxxxxxx xxxx xx asuvas xxxxxxx xxxxxxxxx , kasutas 02.01.2023 kella 14:54 paiku xxxxxxx xxxxxx eeluuritavate eluhoone
  3. eluosakonna koridoris trelluste juures füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava K.Si vastu, lüües teda üks kord vasaku käega näo piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Grigorov K.S valu ja pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  4. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles A. Grigorovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 21.04.
  5. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja moodustada liitkaristus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Samuti mõista A. Grigorovilt menetluskuludena välja sundraha ja määratud kaitsja tasu. Asitõend DVD-R-plaat vangla valvekaamerate videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde. 2
  6. A. Grigorov kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Tal tekkis K.Siga sõnavahetus, mille käigus ta vehkis käega ja võis K.Si kogemata tabada. K.S oli A. Grigorovit pikalt provotseerinud, A. Grigorov kaotas tema sõnade tõttu enda üle kontrolli ega mäleta, kas oli löömine või mitte.
  7. Kaitsja taotles A. Grigorovi seisukohti korrates tema õigeksmõistmist. Süüditunnistamise korral palus kaitsja karistada A. Grigorovit 1-kuulise vangistusega ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
  8. Praeguses asjas pole vaidlust, et Tartu Vangla kinnipeetavate A. Grigorovi ja K.Si vahel toimus süüdistuses märgitud ajal ja kohas konflikt, kuid kohtuistungil üle kuulatud isikute versioonid lahknevad konflikti täpse käigu osas. Kohtu hinnangul on A. Grigorovi süü tõendatud ja ta tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada.
  9. Nimelt nähtub Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt, et K.S kõnnib 02.01.2023 kell 14:53-14:54 eluosakonnas piki koridori parempoolse seina ääres ning temast mööduvad A. Grigorov ja A.T, kusjuures A. Grigorov pöörab möödumise ajal näo hetkeks K.Si poole. Seejärel kõnnivad A. Grigorov ja A.T edasi, kuid koridori lõpus trelluste ees keerab A. Grigorov end järsult ümber, jääb seisma ning vaatab seljatagant läheneva K.Si suunas. Samal ajal astub A.T A. Grigorovile ette ja paneb käe takistavalt tema rinnale. Kuna teised mööda kõndivad kinnipeetavad pööravad samuti oma näod A. Grigorovi ja K.Si poole, on aru saada, et A. Grigorovi ja K.Si vahel toimub sõnavahetus. Seejärel astub A. Grigorov, hoolimata A.Ti püüetest teda takistada, K.Sile lähemale, jääb tema ette seisma ja ütleb talle midagi. Ning hetkel, mil K.S püüab A. Grigorovist mööduda, lööb A. Grigorov teda vasaku käega näkku. K.Si pea nõksatab hetkeks tahapoole ja ta tõstab ka enesekaitseks käed, kuid langetab need kohe, sest A. Grigorov taganeb ise K.Sist. Löögile reageerib veel valvur G.K, kes jookseb A. Grigorovi juurde, haarab temast kinni ja viib ta eemale. K.S jätkab kõndimist esialgses suunas ja A.T pöördub piki koridori tagasi. Kogu sündmuse vältel seisab K.P trelluste lähedal A. Grigorovi, K.Si ja A.Ti juures ning räägib telefoniga. Kohus märgib, et ülal kirjeldatud videosalvestistega langevad kokku tunnistaja G.Ki ütlused, et ta pidi viima 02.01.
  10. a pärastlõunal A. Grigorovi kooli või riigikeelde ja ootas A. Grigorovit E12 sektori trellustest väljaspool valveruumi ukse juures. Järsku hakkas A. Grigorovi ja K.Si vahel hull karjumine pihta. G.K hakkas nende poole liikuma ja andis käsklusi, et nad eralduks ega karjuks, kuid A. Grigorov lõi käega K.Si näo piirkonda. G.K nägi äkilisemat liigutust ja seda, et K.S korra tuigatas ära. Ta nägi seda osa löögist, kus tabas näo piirkonda.
  11. Seoses G.Ki ütluste usaldusväärsusega leidis A. Grigorov kohtuistungil, et kuna ta seisis G.Ki poole seljaga, ei saanud G.K näha, et ta lõi K.Si, ja G.K ilmselt vaid oletab. Kohus seda kriitikat ei jaga. Nimelt selgitas G.K, et A. Grigorov seisis tema poole nii seljaga kui ka küljega ja tegi äkilisema liigutuse K.Si suunas. G.K kinnitas, et ta nägi lööki külje pealt ja just seda osa, kus tabas näopiirkonda (04.12.
  12. a istungiprotokoll, lk 11-12). Pidades silmas, et videosalvestiste järgi seisab A. Grigorov löögi ajal samuti G.Ki poole nii seljaga kui ka küljega, teeb käega K.Si näo suunas löögiliigutuse ja seejärel nõksatab K.Si pea hetkeks tahapoole, on tunnistaja G,Ki ütlused videosalvestistega täielikult kooskõlas. Lisaks ̶ nagu eelnevalt välja toodud ̶ reageeris G.K videosalvestiste kohaselt löömisele ja sööstis vahetult pärast seda A. Grigorovi poole. Viimati märgitu kinnitab täiendvalt tema ütlusi, et ta nägi löömist. Arvestades ülal toodut, on G.Ki ütlused kohtu meelest täies ulatuses usaldusväärne tõend. 3
  13. A. Grigorovi sõnul tuli A.T 02.01.2023 tema kambrisse, ütles, et valvur kutsub teda kooli, ning A. Grigorov ja A.T kõndisid kõrvuti koridoris eluosakonnast väljapoole. K.S kõndis nende ees ning A. Grigorov palus, et K.S liigutaks end kiiremini, ja võib-olla ütles veel midagi, mis võis olla K.Si jaoks solvav (täpsemalt A. Grigorov ei mäletanud). Seejärel A. Grigorov möödus K.Sist ja kui ta oli jõudnud osakonnast peaaegu välja, ütles K.S, et A. Grigorov on koer ja kukk. A. Grigorov keeras ümber, hakkas K.Si peale karjuma ja karjus talle samad sõnad vastu. A.T üritas A. Grigorovit rahustada ja eemale tõmmata, kuid see ei õnnestunud, sest A. Grigorov oli ärritunud. Siis ütles K.S, et A. Grigorov on piider, mispeale kaotas A. Grigorov enda üle kontrolli. Järgmisel hetkel, mida A. Grigorov mäletab, oli ta vestlusruumis ja karjus üksuse juhi peale. A. Grigorov ei mäleta, kas löömine oli või mitte. Tunnistaja A.T kirjeldas sarnaselt A. Grigoroviga, et nad kõndisid 02.01.2023 kahekesi koridoris värava poole ja kuna K.S kõndis nende ees täpselt koridori keskel, palus A. Grigorov, et K.S liiguks kiiremini. K.S vastas A. Grigorovile, et pole sul midagi kiiret, ootad natuke, mispeale A. Grigorov natuke vihastas ja ütles, et sa kasvõi natuke eemale mine. Siis hakkas K.S ropendama. Kuna keegi hõikas tagantpoolt, keeras A.T end teises suunas, seisis seljaga A. Grigorovi ja K.Si poole ning nägi pead seljataha keerates, et A. Grigorov tõstis käe. Valvur jooksis A. Grigorovi ja K.Si vahele ning A.T ei saanudki aru, milles asi. Ainsana avaldas tunnistaja K.P vastupidiselt G.Kile, et kuigi 02.01.2023 oli A. Grigorovi ja K.Si vahel kõrgendatud hääletoonil sõnelus, A. Grigorov ärritus millegi peale, mida K.S ütles, ning tegi mingi liigutuse (s.o vehkis midagi käega), tõmbas K.S pea eest ära ja mingit kontakti polnud.
  14. Kohtu hinnangul on tunnistajate A.Ti ja K.P ütlused otseses vastuolus turvakaamerate videosalvestistega. Kuna videosalvestiste kohaselt kõndis K.S koridori parempoolse seina ääres, ei vasta esiteks tõele A.Ti väide, et K.S kõndis koridori keskel nii, et temast polnud võimalik mööduda. Pidades teiseks silmas, et videosalvestistelt nähtuvalt püüdis A.T trelluste juures takistada A. Grigorovit K.Sile lähenemast, seisis löögiliigutuse ajal A. Grigorovi ja K.Si kõrval ega pööranud kogu sündmuse vältel kordagi nägu A. Grigorovist ja K.Sist eemale, ei vasta ilmselgelt tõele ka A.Ti väide, et ta ei näinud, mida A. Grigorov tegi, ega saanud aru, miks valvur sekkus. Ning viimaks ei vasta ilmselgelt tõele tunnistaja K.P väide, et A. Grigorovi löök ei tabanud K.Si. Nimelt ̶ nagu alguses välja toodud ̶ reageeris salvestiste järgi löögile lisaks K.Sile ja G.Kile ka A. Grigorov ise, kes astus kohe pärast lööki K.Sist eemale. Lähtudes eelnevast, on A.Ti ja K.P ütlused kohtu arvates ebausaldusväärsed ning kohus jätab need kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
  15. Kannatanu K.S selgitas kohtuistungil, et 02.01.2023 oli mingisugune uksele minek (jalutamine või rohu saamine), ta läks ukse juurde, A. Grigorov hüppas talle ette ja nii K.S selle matsu sai. K.S sai lataka näo keskele vastu nina ja suud, misjärel tuli ninast verd ja esimese hamba lõi lahti, samuti olid huuled paistes. Hiljem tõmmati hammas välja. A. Grigorov lõi vasaku lahtise käega ja K.S tundis löögi tagajärjel valu. K.Si arvates ta ei rääkinud A. Grigoroviga, võib-olla mõni sõimusõna oli.
  16. Kohtu meelest on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused osaliselt videosalvestistega vastuolus. Kuna videosalvestiste järgi eelnes löömisele A. Grigorovi ja K.Si vaheline sõnavahetus ning ka tunnistaja G.Ki sõnul hakkasid A. Grigorov ja K.S ühel hetkel karjuma, on ebausaldusväärsed K.Si väited, et ta ei rääkinud enne löömist A. Grigoroviga ning A. Grigorov astus lihtsalt talle ette ja lõi. Pidades silmas, et salvestiste kohaselt möödus A. Grigorov esialgu K.Sist, kuid pöördus trelluste juures järsult ümber, jäi seisma ja vaatas seljatagant läheneva K.Si suunas, reageeris A. Grigorov silmnähtavalt millegi peale ja ärritus. A. Grigorovi sõnul pöördus ta ümber, sest K.S ütles talle, et ta on koer ja kukk. A. Grigorov hakkas K.Si peale karjuma ja 4 karjus talle samad sõnad vastu. Siis ütles K.S, et A. Grigorov on piider, mispeale kaotas A. Grigorov enda üle kontrolli. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on A. Grigorovi ütlused löömisele eelnenud sõnavahetuse osas kooskõlas nii videosalvestiste kui ka tunnistaja G.Ki ütlustega ning on selles osas usaldusväärsed.
  17. Löömise osas on aga olukord vastupidine ning K.Si ütlused on pihta saamise osas kooskõlas ülal analüüsitud videosalvestiste ja tunnistaja G.Ki ütlustega. A. Grigorovi väide, et ta ei mäleta, kas löömine oli, on salvestistega vastuolus. Kuna A. Grigorov astus kohe pärast üht löögiliigutust K.Sist eemale, suutis ta ründe probleemideta lõpetada ja kontrollis järelikult vastupidiselt istungil väidetule kogu sündmuse vältel täielikult oma käitumist. Pidades silmas viimati märgitut, on ebausaldusväärne A. Grigorovi väide, et ta ei mäleta löömist. A. Grigorov püüab kohtu meelest mittemäletamist väites vaid kriminaalvastutusest pääseda.
  18. Kohtu hinnangul toetab teo väline pilt ka K.Si ütlusi valu tundmise osas. Arvestades, et videosalvestiste järgi lõi A. Grigorov K.Si näo piirkonda ja K.Si pea nõksatas hetkeks tahapoole, oli löök piisavalt tugev, et K.S tundis selle tagajärjel valu. Seega on K.Si ütlused valu tundmise osas samuti usaldusväärsed. Tervisekahjustuste tekitamine pole kohtu meelest aga usaldusväärselt tõendatud. Kuigi K.Si sõnul hakkas tal löögi tagajärjel ninast verd jooksma ja hammas tõmmati hiljem välja, ei süüdista prokuratuur A. Grigorovit K.Sile kehavigastuste tekitamises ning väidetavate kehavigastuste kohta ei esitatud kohtule ühtki muud tõendit. Pidades silmas, et K.Si ütlused pole täies ulatuses usaldusväärsed, pole ainuüksi nende põhjal võimalik tervisekahjustuste tekitamist tuvastada.
  19. Kokkuvõtlikult tuvastab kohus ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile (eeskätt videosalvestistele ja G.Ki ütlustele) tuginedes, et A. Grigorov lõi 02.01.2023 kella 14:54 paiku xxxxxxxxx xxxx xx asuvas xxxxxxx xxxxxx eeluuritavate eluhoone
  20. eluosakonna koridoris trelluste juures K.Si üks kord käega näkku ja tekitas sellega talle füüsilist valu.
  21. Asudes andma A. Grigorovi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega. Samuti tundis K.S löögi tagajärjel valu ning pidades silmas, et löök näkku oli niivõrd tugev, et K.Si pea nõksatas hetkeks tahapoole, on valu tundmine kohtu hinnangul ka taolise löömise tüüpiline tagajärg. Järelikult on valu tekitamine ka objektiivselt omistatav ja A. Grigorovi käitumine vastab KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
  22. Kohtu arvates on täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, A. Grigorov astus sõnavahetuse käigus K.Si juurde, seisis tema ette ja kui K.S püüdis A. Grigorovist mööduda, lõi teda käega näkku, misjärel nõksatas K.Si pea hetkeks tahapoole, oli löök piisavalt tugev, et A. Grigorov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivat füüsilist valu. Seega tegutses A. Grigorov kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
  23. A. Grigorovi karistusregistri väljavõtte ja kriminaalasjas nr 1-20-4575 tehtud kohtuotsuse kohaselt kannab A. Grigorov alates 13.03.2020 vanglakaristust muu hulgas KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. Kuna A. Grigorov pani K.Si kehalise väärkohtlemise toime kõnealuse karistuse kandmise ajal, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
  24. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb A. Grigorov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada 5 Karistus
  25. KarS § 121 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu meelest pole võimalik A. Grigorovile rahalist karistust mõista. Kuna praeguses asjas pole tegemist A. Grigorovi esimese õigusrikkumisega, vaid ta kannab 12-aastast vangistust muu hulgas mõrva eest, on uue vägivallakuriteo eest vangistuse mõistmine vältimatu. KarS § 121 lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.
  26. KarS § 121 lg 1 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt. Praegusel juhul lõi A. Grigorov omavahelise sõnavahetuse käigus K.Si üks kord käega näkku, misjärel astus kohe kannatanust eemale ja lõpetas ründe. K.S tundis löögi tagajärjel füüsilist valu. Arvestades eelnevat, pole A. Grigorovi tegu kuigi raske, tema süü on väike ja teda on võimalik karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.
  27. A. Grigorov väitis kohtumenetluse alguses, et K.S provotseeris teda pikemat aega kuni 02.01.2023, näidates talle keskmist sõrme ja keelt ning sõimates teda. Samuti taotles A. Grigorov oma väidete tõendamiseks tunnistajatena kaaskinnipeetavate A.Ti ja M.U ning vanglaametnike L.K ja A.L ülekuulamist (tl 17-25 ja 04.12.
  28. a istungiprotokoll lk 4). Mööndes, et A. Grigorovi kõnealused väited võivad tegelikkusele vastamise korral mõjutada tema süü suurust ja mõistetavat karistust, rahuldas kohus A. Grigorovi taotlused ning A.T, M.U, L.K ja A.L kuulati istungil tunnistajatena üle.
  29. Kohus jättis eelpool A.Ti ütlused ebausaldusväärsuse tõttu kriminaalasja lahendamisel kõrvale (vt käesoleva otsuse p 9), kuid nii M.U kui ka A. Grigorovi enda ütlustest selgus vastupidiselt A. Grigorovi taotlustes märgitule kokkuvõtlikult, et K.S vastas kaaskinnipeetavatele (sh A. Grigorovile) ebaviisakalt reeglina alles nendepoolsete märkuste peale ega algatanud ise üldjuhul suhtlust. A. Grigorovi kontaktisik L.K avaldas samuti, et A. Grigorov on pöördunud tema poole seoses sellega, et K.S ütles A. Grigorovile halvasti roppude sõnadega, ning xxxxxxx xxxxxxx valvuri A.Li sõnul on A. Grigorov pöördunud tema poole, sest K.Si kamber haiseb ja hais levib välja. A. Grigorov avaldas samuti, et kaaskinnipeetavad tegid Kalv Steinbergile märkusi muu hulgas hügieeni pärast, ja ka K.Si sõnul on tema suhted teiste kinnipeetavatega probleemsed. K.Si ütlustest tulenevalt käis kogu aeg käis lõõpimine ja nöökimine, mispeale ta ütles tõrjuvalt sõnu.
  30. Kohus märgib, et kooskõlas eelnevaga nähtub ka 02.01.
  31. a turvakaamerate videosalvestistelt, et K.S ei alustanud tol päeval suhtlust, vaid A. Grigorov pööras koridoris möödudes näo K.Si poole. Kohtuistungil selgitas A. Grigorov, et ta palus, et K.S liigutaks end kiiremini, ja võib-olla ütles veel midagi, mis võis olla K.Si jaoks solvav (täpsemalt A. Grigorov ei mäletanud). Kohus toob välja, et järelikult kõnetas A. Grigorov K.Si esimesena. Samuti pöördus A. Grigorov trelluste juures ümber K.Si solvangute peale, kuid solvas samas K.Si vastu ja kui K.S püüdis temast mööduda, lõi teda käega näkku. Eelnevat tulenevalt pole kuidagi tegemist K.Si ühepoolse järjepideva provotseerimisega, vaid A. Grigorovi ja K.Si omavahelised suhted olid juba enne 02.01.2023 kohati pingelised ning 02.01.2023 lõi A Grigorov K.Si vastastikuse sõnavahetuse käigus. Taoline olmetüli käigus vägivalla kasutamine ei õigusta vähimalgi määral A. Grigorovi käitumist ega vähenda tema süü suurust või mõistetavat karistust.
  32. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus, et A. Grigorov tunnistati Tartu Maakohtu 21.04.
  33. a otsusega 6 nr 1-20-4575 (s.o veidi vähem kui 3 aastat tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja teda karistatati 12-aastase vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 13.03.
  34. Praeguses asjas selgus, et ta pani nimetatud vangistuse kandmise ajal kaaskinnipeetava vastu toime uue vägivallakuriteo. Samuti on A. Grigorov vaid 23-aastane, kuid iseloomustuse kohaselt puutus ta politseiga kokku juba 14-aastaselt, viibis alaealisena korduvalt arestimajas, tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume ning tappis 19-aastasena grupis piinaval viisil eakaaslase, mille eest kannab praegu vangistust. Käitumine vanglas on samuti olnud probleemne ̶ A. Grigorovit on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (sh ebaviisaka ja ähvardava suhtlusstiili ja allumatuse eest), teda on paigutatud rahustuskambisse ning ta on pidanud väljaspool kambrit liikuma käeraudadega. Kohus märgib, et kokkuvõtlikult pole A. Grigorov teinud eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest, märkimisväärselt pikast vangistusest ega distsiplinaarkaristusest piisavalt järeldusi, vaid on jätkanud vangistuses agressiivset ja vägivaldset käitumist. Eelnevast tulenevalt pole võimalik teda karistada miinimummääras vangistusega.
  35. Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus A. Grigorovile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna A. Grigorov pani praeguses asjas kõne all oleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmise ajal, tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Pidades silmas, et A. Grigorov kannab 12-aastast vangistust alates 13.03.2020, on tal käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva (s.o 08.04.
  36. a) seisuga kantud 4 aastat ja 26 päeva vangistust ning kandmata on veel 7 aastat 11 kuud ja 4 päeva vangistust. Seega tuleb A. Grigorovile mõista liitkaristuseks 8 aastat 5 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda praeguse kohtuotsuse kuulutamise päev 08.04.
  37. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend 26.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). A. Grigorov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o teise astme kuriteos.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Samuti on A. Grigorovi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 345,60 eurot (64,80+151,20+129,60=345,60). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 1116,30 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 1461,90 eurot (345,60+1116,30=1461,90). Ning kõik menetluskulud on kokku 2691,90 eurot (1230+1461,90=2691,90).

  1. Kohtuistungil palus kaitsja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Nagu märgitud, on A. Grigorov viibinud vanglas veidi enam kui 4 aastat ja peab käesoleva kohtuotsuse järgi kandma vangistust veel ligi 8 aastat ja 6 kuud. Pidades silmas A. Grigorovi elu vabaduses, pole tal suure tõenäosusega üle 2500-euroste menetluskulude tasumiseks piisavalt vara. Lähtudes eelnevast, jätab kohus riigi kanda pool menetluskuludest (s.o kaitsjatasust 730,95 eurot ja sundrahast 615 eurot) ning mõistab teise poole välja A. Grigorovilt. Samuti võimaldab kohus A. Grigorovil tasuda menetluskulud kokku 1345,95 eurot ositi 12 kuu jooksul.
  2. Praeguses asjas on asitõendiks DVD-R-plaat vangla valvekaamerate videosalvestistega.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaaltoimiku juurde.

7 (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.