← Eesti

2-22-16861/38

Obsah (4)§ 317§ 438§ 407§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 4. august 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-168

§ 317lg 5 järgi).

Samuti on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud

  1. aprillil 2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtu kaudu. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus
  2. mail
  3. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Menetluse edasine käik
  4. Asjas toimus
  5. mail 2023 eelistung, kus hageja tõi välja, et ta õpib mittestatsionaarses õppevormis ning tunniplaan on nii, et esmaspäeval ja teisipäeval on 3 tundi, neljapäev ja nädalavahetus on vaba. Hageja avaldas, et ta töötab xx-xxxxxxxxxx ning töötasu on umbes 500 eurot kuus. Lisaks on hageja sissetulekuks töövõimetoetus 558 eurot ja puude toetus 41,68 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja sissetulekute suurus 1099,68 eurot kuus. Hageja avaldas, et tema igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 580 eurot, toidukulud 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot ja riided ja jalatsid 30 eurot, transpordikulud 8 eurot, sidekulud 23 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 15 eurot ja laenud 156 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja kulude suurus 1052 eurot kuus.
  6. Kohus määras hagejale
  7. mail 2023 tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohus peab asja lahendmaisel arvestama ka hageja sissetulekutega. Kui hageja sissetulekud ületavad väljaminekuid ja vajadusi, siis ei esine alust hagi rahuldamiseks. Hagejal tuli selgitada, miks ei peaks kohus arvestama hageja sissetulekutega. Hageja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 viimane lause).

Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel (Riigikohtu

  1. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p-d 17 ja 18;
  2. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p-d 14 ja 15).
  3. Täisealine esimese astme üleneja sugulane on perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab keskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks 3

(4)saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Eeltoodut arvestades peab hageja elatise saamiseks põhistama, millised on tema tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis ei pea hageja enda igapäevaseid vajadusi ja kulusid tõendama ning hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Hageja oli hagi esitamise ajal 19-aastane ning ta õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koolis kaugõppes. Kohus määras hagejale
  3. mail 2023 tähtaja muu hulgas välja toomaks, millised igakuised kulud olid hagejal alates hagi esitamise kuust (novembrist 2022 kuni mai kuuni 2023) ning välja toomaks saadud töötasu igas kuu kohta eraldi (novembrist 2022 kuni maini 2023). Hageja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud. Kohus lähtub hageja poolt kohtuistungil avaldatust. Hageja avaldas kohtuistungil, et tema igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 580 eurot, toidukulud 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot ja riided ja jalatsid 30 eurot, transpordikulud 8 eurot, sidekulud 23 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 15 eurot ja laenud 156 eurot. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta loobub transpordikulude suurusest, mis olid 100 eurot suvel, hageja transpordikulud on 8 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja kulude suurus 1052 eurot kuus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on hageja sissetulekute suurus 1099,68 eurot kuus. Hageja käib paralleelselt õpingutega tööl ja suudab endale sissetulekut hankida. Ülalpidamise ulatust määrates tuleb arvestada hageja enda teenitud sissetulekutega ja saadud toetustega. Hageja sissetulekud ületavad hageja vajadusi ja väljaminekuid, mistõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hageja hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.