2-22-16021/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-16021 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 27.02.2023 ja 22.03.2023.a Kohtuasi A. K. hagi S. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Kostja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx; viibimiskoht XXX, xxx) RESOLUTSIOON
2. A. K. hagi S. K. vastu abielulahutuse nõudes rahuldada.
3. Lahutada A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja S. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx.a xxx Linnavalitsuses (mille kohta on väljastatud tõend nr. xxx).
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele. Edasikaebe kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. 1 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. ASJAOLUD A. K. esitas 25.10.2022 Viru Maakohtule hagi S. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda, on algatatud kriminaalmenetlus. Hagejal ja kostjal on 3 alaealist last. Hagile lisatud abielu registreerimise tõendist nähtub, et poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx. Hageja palus poolte abielu lahutada, jättes pärast lahutust tema perekonnanimeks „K.“: 25.10.2022.a kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. 09.11.2022 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid, märkides, et viibib alates 25.10.2022 koos 4 alaealise lapsega YYY. Hageja poolt esitatud tõendid on seotud kostja poolt vägivalla kasutamisega hageja suhtes. S. K. suhtes on kriminaalmenetluse raames 03.11.2022.a kohtumäärusega nr. xxx kohaldatud lähenemiskeeldu hagejale, sh tema elukohale. Ülaltoodust tulenevalt teatab avaldaja, et ei soovi leppimisaega ning palub poolte abielu lahutada. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja esitas 25.11.2022 vastuse hagile, milles hagiga ei nõustunud. Poolte abielu oli registreeritud xx.xx.xxxx, kuid tegelikud abielulised suhtes algasid juba varem, perekonnas kasvab 4 last, kelles 3 on abikaasade ühised lapsed. Pooled ei ela koos alates 16.10.
6. Kostja märkis, et põhjust abielu lahutamiseks ei ole, abikaasade eraldi elamine ei ületa 2 aastat ning kostja palub määrata pooltele kuni 6-kuuline leppimisaeg. KOHTUISTUNGID 27.02.2023.a kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuna selgus, et kostja viibib XXXs.
7. märtsi 2023.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus abielu kostjaga lahutada. Perekondlike suhete taastamine ei ole võimalik, hageja ei soovi enam niimoodi edasi elada. Lahutuse põhjuseks on kostja poolt füüsilise vägivalla kasutamine hageja suhtes. Kriminaalasi ei ole veel lõppenud. Kostja ei ole andestust palunud, ta palus autot, hageja andis kõik autod talle ära. Samuti palus kostja teha lastele DNA-testid. Hageja sõnul elas ta peaaegu 9 aastat nagu põrgus. Praegu, kui kostjat kõrval ei ole, on tema ja laste elus kõik muutunud. Kui kostjat kodus oli, siis kõik oli närviline, lapsed olid närvilised, nägid kõike seda pealt. Kui ta palus kostjalt lahutust, siis viimane ei andnud lahutust ja hakkas teda ähvardama ja see läks vägivallani. Kostja hakkas ähvardama, et ei anna raha. Ta loobus kõigest, rahast, autost, talle on lahutust vaja, tahab elada rahus. Vägivalda on kasutatud ka varem, ta tegi avalduse, kutsus politsei, ema nägi seda kõike. Siis hageja uskus kostjat, tahtis säilitada perekonda, anda talle veel võimalus, tahtis kokkuleppel lahku minna. Ta ei tahtnud, et kostja vangi satuks, ei tahtnud, et kõik nii lõppeb, ta ei jätnud talle lihtsalt võimalust. Ja kui kostja tuli teda juba otse tapma, otsustas, et kui ta praegu seda ei lõpeta, siis ta lihtsalt ühel päeval tapab ta ära. Kui ta muutis oma ütlusi, siis kostja ütles, et 2 lähme lahku, kõik saab korda ja ta uskus teda, aga seda ei juhtunud, läks veel hullemaks. Ta isegi palus lähenemiskeeldu. Kostja ähvardas, et valab ta happega üle. Ta jooksis lastega kodust ära, elas lastega turvakodus. Kui kohaldati elukohale lähenemiskeeld, siis ta tuli koju, sest korter kuulub lastele. Kui ta oli turvakodus, oli kostja selles korteris. Ta on isegi valmis korterist loobuma, et kostjat mitte näha. Kostja hagiga ei nõustunud, ta armastab oma abikaasat ja lapsi, neil olid rasked ajad, kuid nad said sellest õppust, ta vabaneb varsti ning soovib oma perekonda säilitada. Tema suhtes on esitatud kahtlustus, mingeid nuge ega füüsilist vägivalda ei ole olnud. Kostja väärtuseks on tema perekond. Abikaasa käest on palunud vabandust – sõnadega, kingitustega, tegudega, kuid abikaasa ei tahtnud teda kuulda võtta. Ta tahab luua suhted usalduses, ta loodab selle usalduse saavutada. Korduva vägivalla kasutamine ei ole tõsi, ta pole vägivalda kasutanud, kuid oli petmine ühe abikaasa poolt. DNA-ekspertiisi taotles, et veenduda selles, et lapsed on tema omad ja ta soovib perekonda säilitada. Vägivalda ei ole kasutanud, lihtsalt olid skandaalid, mida hageja peab psühholoogiliseks vägivallaks. Mingeid nuge ei ole olnud, see on väljamõeldis, et varjata tegelikke põhjusi. Tema süü on selles, et ta pidevalt käis komandeeringutes ja osutas hagejale vähe aega. Hageja kaitses sedasi ennast. Hageja tahtis, et ta oleks rohkem kodus ja tooks rohkem raha, aga see ei ole võimalik. Kõik arvavad, et hageja on ohver, aga ta ei ole. Ka lähenemiskeelu ajal ta käis kodus, magasid ühes voodis, olid koos lastega, andis raha, auto, keegi pole teda korterist välja ajanud, ta läks ise sealt ära. Tahab säilitada oma perekonda, koos laste ja perega olla, varsti vabaneb. Palub kohtul anda aega, kui midagi välja ei tule, siis saavad kokkuleppel lahku minna. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx.a xxx Linnavalitsuses, mille kohta on väljastatud tõend nr. xxx. (tl 5) Politsei- ja Piirivalveameti 18.10.2022 teatise kohaselt on 16.10.2022 algatatud S. K. suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel A. K. avalduse alusel. (tl. 7) YYY 09.11.2022 teatise kohaselt viibib A. K. alates 25.10.2022 koos nelja lapsega tugikeskuses turvalisel majutusel lähisuhtevägivalla ohvrina pikaajaliselt kestva vägivalla tõttu abikaasa S. K. poolt. (tl. 15) Viru Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusest nr. xxx nähtub, et S. K.le on kohaldatud lähenemiskeeldu A. K. suhtes, sh tema elukohale. (tl. 16-21) Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
8. PKS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted on lõppenud natuke rohkem kui 5 kuud tagasi. Hageja peab kooselu jätkumist kostjaga võimatuks seoses kostja 3 vägivaldsusega – kostja on korduvalt kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda, ähvardanud tapmisega, hageja ei soovi enam niimoodi edasi elada. Elu ilma kostjata on rahulikum nii talle kui lastele. Ta ei soovi abielusuhete taastamist. Kostja lahutusega ei nõustunud, kostja soovib perekonda säilitada, ta palus määrata leppimisaeg kuni 6 kuud. Kostja väitel ei ole ta füüsilist vägivalda hageja suhtes kasutanud. PKS § 67 lg 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste ütlustega kohtuistungil, ei pea võimalikuks määrata pooltele kostja poolt palutud leppimisaega. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt on leppimisaja määramine ebamõistlik, sest kostja eitab vägivalda, kostja ei tunnista seda, et tema käitumine võib olla lahutuse põhjuseks. Seega ei saa kohus olla kindel, et juhul, kui kohus määrab leppimisaja, siis kostja eelnev käitumine ei korduks. Pooled on praeguseks eraldi elanud natuke rohkem kui 5 kuud (alates 16.10.2022), seega oli pooltel võimalus selle aja jooksul ära leppida. Leppimist ei ole toimunud. Kuigi pooled on elanud eraldi vähem kui 2 aastat, ei pea kohus võimalikuks kohustada hagejat koos nelja alaealise lapsega elama vägivaldses suhtes – kostja suhtes on algatatud kriminaalasi seoses füüsilise vägivalla kasutamisega hageja suhtes, kostja suhtes on kohaldatud lähenemiskeeldu hagejale; kostja viibib praegu XXXs seoses menetlusega, mis ei ole seotud hagejaga – see kõik näitab kostja kalduvust vägivaldusele. Kostja ei ole oma väiteid, et ta ei kasutanud füüsilist vägivalda hageja suhtes, millegagi tõendanud, seega võib järeldada, et kostja ütlused selles osas on paljasõnalised. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada juhindudes PKS § 67 lg 1 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg
9. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4