KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-85 Haldus

) §-des 25–27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid, mille tulemusena on jäetud kaebuse esitaja ilma õigusest esitada oma seisukohti vaidemenetluses. Vastustaja on saatnud haldusakti tähitud kirjaga aadressile KKK, märkides adressaadiks Y, kes pole olnud kõnealuses menetluses menetlusosaliseks. Riigikohus on selgitanud posti teel kättetoimetamise viisi soovituslikkust teiste kättetoimetamise viiside ees ning selgitanud ka, et

§ 26

lg 1 esimesest lausest ja § 26 lg-st 3 ning § 14 lg 3 p-st 4 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise soovitud aadressil. Kui menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada menetlusdokumente oma lepingulisele esindajale. Vastustaja märkis vaide tagastamise otsuses: „Olete 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjas „Ühise piiripunkti asukoha määramisest Liblika tn 1 ja Liblika tn 3“ X esindajana palunud menetlusliku informatsiooni edastamist Teile, kui X lepingulisele esindajale.“ Kaebuse esitaja lepinguline esindaja selgitab, et tema poolt sellise palve edastamine oli ajendatud sellest, et kaebuse esitaja ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad menetlusdokumendid kätte samal ajal (vähendades sellega info liikumise ajakulu). Kaebuse esitaja ise ei ole vastustajale kunagi esitanud soovi edastada menetlusdokumente otse oma lepingulise esindaja kontaktandmetel. Vastustaja viitas 21.12.2023 e-kirjas nr 11-2/23/18030-2 kaebuse esitaja lepingulise esindaja 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjale, milles esindaja palus menetlusliku informatsiooni edastamist talle, ja selgitas: „Kuna X volitatud esindajana saite korralduse nr 2430 kätte 03.11.2023, siis loetakse antud kuupäeva ajaks, millal vaide esitaja haldusaktist teada sai.“ Kaebuse esitaja esindaja ei nõustu vastustaja selle seisukohaga. Menetlusosaline on X (mitte tema lepinguline esindaja), mistõttu vastustaja võimalik viide

§ 27

lg 2 p-le 4 ei ole asjakohane, kuna kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole ükski selles sättes nimetatud isik. Isegi kui vastustaja saatis väidetavalt 03.11.2023 e-kirjaga korralduse kaebuse esitaja lepingulisele esindajale, on vastustaja selle omal vastutusel adresseerinud menetlusosaliseks mitteolevale isikule. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi toimetada haldusakt kätte teiste infokanalite kaudu ning kuna vastustaja edastas viimaks haldusakti kaebaja abikaasa nimele, tekib küsimus, mis takistas vastustajal edastada teda puudutav haldusakt otse kaebaja aadressile, mis on vastustajale olnud kogu menetluse vältel teada. Kuna kaebaja arvates on vastustaja rikkunud haldusakti kättetoimetamise sätteid (

§ 25

– 35), esitas ta kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, lugeda vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korralduse nr 1-17/23/2430 kättesaamise ajaks 16.11.2023 ning tuvastada, et kaebaja esitas vaide 15.12.2023 tähtaegselt. 2. Maa-amet leidis 04.03.2024 seisukohas, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja menetlus tuleb lõpetada. Maa-amet tuvastas, et vaie ei ole esitatud

§-s 75 nõutud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud Maa-ametile ega kohtule ühtegi veenvat ja mõjuvat 2

§ 27

lg 2 p-le 4, kuid vaide tagastamisel ei ole vastustaja sellele sättele viidanud, mistõttu on selline oletus väär. Meelevaldne on oletus, et Maa-amet võis tugineda rohkem kui viis aastat kehtetule

§ 26

lg 2 redaktsioonile.

§ 25

lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

§ 25

lg 21 kohaselt võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku. Haldusorgan otsustab kättetoimetamise viisi vastavalt

§ 5lg-le 1 kaalutlusõiguse kohaselt.

Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskirjas on 01.02.2018 jõustunud seadusemuudatust selgitatud järgmiselt: „Esindajale kättetoimetamise küsimuses on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetlusveaga on tegemist juhul, kus koormav haldusakt on toimetatud kätte küll esindajale, ent mitte adressaadile endale olukorras, kus menetlusosaline ei ole haldusmenetluses esitanud haldusorganile selgesõnalist taotlust, et menetlusdokumendid edastataks ainult esindajale. Teisalt on asutud ka vastupidisele seisukohale, et haldusorganil puudub igasugune vajadus toimetada haldusakti eraldi kätte menetlusosalisele isiklikult, eriti kui tema esindajaks on advokaat. Ehkki on ilmne, et

-ga kehtestatud regulatsiooni tuleb sisustada selliselt, et esindaja olemasolu korral piisab üldjuhul dokumendi kättetoimetamisest üksnes esindajale (sõltumata seejuures kättetoimetamisviisist), siis selguse huvides tuleks sätestada esindajale kättetoimetamise esindatava suhtes kehtivuse eeldus. Nii on võimalik selgelt vältida väärarusaama, et muude kättetoimetamisviiside korral tuleb vältimatult suhelda vaid menetlusosalise enda, mitte tema esindajaga.“ Kaebaja on 14.03.2023 kirjas selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale. Kaebaja lepinguline esindaja Janno Perv tegutseb Consigliori OÜ kaudu, mis on muu hulgas selgelt välja toodud ka 14.03.2023 allkirjastatud volikirjas. Tegemist on sama volikirjaga, mis on esindamise aluseks selles kohtumenetluses. Seega on selge, et poolte vahel on esindus endiselt, s.o alates 14.03.2023 kuni praeguse ajani, kehtiv.

§ 27

lg 2 p 3 alusel loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vastustajal ei olnud alust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud haldusakti kätte tema äriregistris registreeritud aadressil, mille kaudu toimus suhtlus kogu haldusmenetluse käigus. Lisaks, vaatamata asjaolule, et Maa-amet ei tagastanud vaiet

§ 27

lg 2 p-le 4 tuginedes, mis sätestab dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded teiste hulgas advokaadile, on ilmselge, et kaebaja esindaja on õigusalaseid teadmisi omav isik, kes osutab eelduslikult igapäevaselt õigusteenust Consigliori OÜ kaudu. Seega pidi kaebaja esindaja saama aru, et haldusakti kättetoimetamisest hakkavad kulgema menetlustähtajad. Haldusorgan ei vastuta esindusega kaasnevate tsiviilõiguslike suhete ebakvaliteetse täitmise eest. Kaebaja on Maa-ametile muu hulgas ette heitnud korralduse kättetoimetamist Yle, arvates ekslikult, et tegemist on haldusakti kättetoimetamisega valele adressaadile või Xle. X sai Liblika tn 3 kinnisasja omanikuks 19.04.1999, mil tehti kinnistusraamatusse kanne tema omandiõiguse kohta. Maa-amet tuvastas haldusmenetluse käigus, et X on omandanud kinnistu ostueesõigusega erastamise teel (18.12.1998 maa ostumüügileping ja asjaõigusleping (lisa 8 – lk 12–13), dtl 129–149) ning on rahvastikuregistri andmetel alates 21.12.1996 abielus Yga. Abieluvararegistris kanded puuduvad. Seega on teadaoleva info kohaselt Liblika tn 3 kinnistu X ja Y ühisvara, vaatamata asjaolule, et kinnistusraamatus on omanikuna märgitud üksnes kaebaja. Kuna haldusakt puudutas ka kaebaja abikaasa õigusi, siis toimetati haldusakt kätte ka 3

§-des 25–27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vaidlustatud korraldus tuli kätte toimetada kaebuse esitajale isiklikult olukorras, kus kaebajal oli haldusmenetluses volitatud esindaja. Haldusmenetluses oli kaebajal esindaja. 14.03.2023 kirjale on lisatud märge: „Küsimuste korral palun pöörduda X lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele esindajale.“ Samale kirjale oli lisatud 14.03.2023 allkirjastatud volikiri, millega X volitab ennast esindama J. Perve kui OÜ Consigliori juhatuse liiget. Kaebuse esitaja lepingulise esindaja selgitus, et tema poolt sellise palve edastamine oli ajendatud sellest, et kaebuse esitaja ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad 4

§ 25

lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Arvestades, et vaidlus puudub selles, et kaebajal oli alates 14.03.2023 haldusmenetluses volitatud esindaja ning kaebaja on avaldanud lisaks ka ise soovi, et menetlusdokumendid toimetataks kätte esindajale, on vastustaja õiguspäraselt toimetanud 02.11.2023 korralduse kätte kaebaja esindajale, edastades selle tema äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Maa-amet on tõendanud 02.11.2023 korralduse edastamist 03.11.2023 kaebaja volitatud esindaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, mistõttu tuli

§ 75

sätestatud vaide esitamise tähtaega

§ 27lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama, arvates 03.11.2023.

Vaide esitamise viimane päev oli 05.12.2023 (03.12.2023 oli laupäev). Seega on Maa-amet tagastanud kaebuse esitaja vaide

§ 79

lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt.

§ 27

lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kaebus kohtule esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema esindaja ei oleks temale edastatud korraldust kätte saanud. Yle korralduse edastamisega seotud asjaolud ei oma kaebetähtaja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi sellist objektiivset takistust ega esitanud kohtule mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. X palub 20.03.2024 määruskaebuses halduskohtu 06.03.2024 määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebuse esitaja ei soostu halduskohtuga, et ta avaldas soovi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks esindajale. Maa-amet on rikkunud

§ 25

–27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid, mille tulemusena on jäetud kaebuse esitaja ilma õigusest esitada oma seisukohti nii vaide- kui ka kohtumenetluses.

§ 62

lg-test 2 ja 5 tulenevalt tehakse haldusakt teatavaks

1. peatüki
2. jaos (§-d 25–32) sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (

§ 62lg 2 p 1).

Haldusakt tuli kätte toimetada kaebajale. Haldusaktid tuleb

§-de 25–32 kohaselt kätte toimetada menetlusosalistele. Haldusakt toimetatakse kätte ainult menetlusosalistele. Mistahes muudele isikutele dokumendi kättetoimetamise kohustust haldusorganil ei ole.

§ 26

lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Yle ei tulnud korraldust kätte toimetada. Haldusorgan peab dokumendi kätte toimetama menetlusosalisele kõige kättesaadavamal viisil. Riigikohus on selgitanud posti teel kättetoimetamise soovituslikkust teiste kättetoimetamise viiside ees ning selgitanud ka, et

§ 26

lg 1 esimesest lausest ja § 26 lg-st 3 ning § 14 lg 3 p-st 4 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise soovitud aadressil. Kui menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, võib haldusorgan 5

§ 27

lg 2 p 3 mõistes) ning ka kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole

§ 27lg 2 p-s 4 nimetatud isik.

Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi haldusakti kättetoimetamiseks teiste infokanalite kaudu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele.
2. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus märkis õigesti, et kui isik läbis enne kohtumenetlust kohtueelse menetluse, tuleb kohtul kontrollida, kas see on algatatud kaebetähtaega järgides. Kaebus on lubatav, kui vaie on tagastatud õigusvastaselt. Kui vaie on tagastatud kaebetähtaja rikkumise tõttu õiguspäraselt, tuleb kohtumenetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.
3. Kaebaja andis 14.03.2023 volituse enda esindamiseks, mille järgi esindab J. Perv (OÜ Consigliori, reg.kood 10710949, juhatuse liige) kaebajat (dtl 127–128), ning väljendas 14.03.2023 vastustajale soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale (dtl 120–122). Kaebaja nimel 14.03.2023 saadetud kirjale oli lisatud märge: „Küsimuste korral palun pöörduda X lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele esindajale.“ Vastustaja edastas vaidlustatud korralduse e-kirjaga kaebaja volitatud esindajale 03.11.2023 e-posti aadressile XXX (dtl 179). Vaie Maa-ameti 02.11.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks esitati 15.12.
4. 8.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 9. Vastustaja ei ole rikkunud

§-des 25–27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise nõudeid. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vaidlustatud korraldus tuli kätte toimetada talle isiklikult olukorras, kus kaebajal oli haldusmenetluses volitatud esindaja. 14.03.2023 kirjast nähtub üheselt kaebaja soov, et haldusmenetluses pöördutaks tema lepingulise esindaja poole. Samale kirjale oli lisatud 14.03.2023 allkirjastatud volikiri, millega X volitab J. Perve ennast esindama. 10.

§ 25

lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Järelikult on vastustaja õiguspäraselt toimetanud 02.11.2023 6

§ 27lg 2 p 3 mõistes.

J. Perv tegutseb OÜ Consigliori kaudu, mis on ära märgitud ka eelnimetatud volikirjas. 11.

§ 27

lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. 12. Maa-amet on tõendanud 02.11.2023 korralduse edastamist 03.11.2023 kaebaja volitatud esindaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, mistõttu tuli

§-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega

§ 27

lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama alates 03.11.2023 ja vaide esitamise tähtpäev oli 04.12.2023, kuna 03.12.2023 oli pühapäev. Seega on Maa-amet tagastanud kaebaja vaide

§ 79

lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt.

§ 27

lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta.

§ 27

lg 2 p 3 järgi ei ole kättetoimetamiseks nõutav äriühingu esindaja aktiivne tegevus, näiteks kättesaamiskinnituse saatmine. Dokumendi kättetoimetamiseks on piisav, kui see saadetakse e-posti aadressile, mille äriühing ise on oma kontaktaadressina määratlenud äriregistris. Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud kohtule kaebetähtaega rikkudes.

1. Halduskohus leidis õigesti, et Yle korralduse edastamisega seotud asjaolud ei oma tähtsust.
2. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt näitlik loetelu HKMS § 150). Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.
3. Halduskohus ei ole siiski kaebetähtaja ennistamise küsimust kohtumääruse resolutsioonis lahendanud, vaid märkis selle ära üksnes kohtumääruse põhjendustes. Selle menetlusvea (HKMS § 71 lg 5) saab ringkonnakohus kõrvaldada.
4. Kohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust. Kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus õigesti asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
5. Kaebaja on taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). 7