Tsiviilasi nr 2-23-8177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8177 Tsiviilasi vvector group OÜ (

) § 85 lg 1 alusel, so töölepingu korraline ülesütlemine töötaja soovil, aga AH ei ole esitanud avaldust töölepingu ülesütlemiseks. Seega on AH-i tööleping kehtiv ning TÖR-i kanne alusetu ja ekslik. Lisaks oli TÖR-s 05.07.2023 kuni 21.07.2023 registreeritud võlaõiguslik leping tööandjaga. Kuivõrd võlgnik on töölepingut oluliselt rikkunud – töö mitteandmine ja töötasu maksmata jätmine – ütleb AH töölepingu

§ 91lg 1 alusel erakorraliselt üles.

Leping loetakse lõppenuks 06.11.2023. AH-l on saamata töötasu 11 kuu eest, so detsember 2022 kuni oktoober 2023, summas 13 431 eurot (bruto) (11 kuud × 1221 eurot).

§ 100

lg 4 alusel nõuab AH võlgnikult hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 3663 eurot (bruto) (3 kuud × 1221 eurot). Kuna AH ei ole kahe viimase aasta jooksul puhkusel käinud ega puhkusetasu saanud, nõuab AH võlgnikult saamata puhkusehüvitist summas 2442 eurot (bruto) (2 × 1221 eurot). AH palub võlgniku pankrotimenetluses tunnustada tema nõuet summas 19 536 eurot (13 431 + 3663 + 2442). Nõudeavaldusele on lisatud 01.05.2019 tööleping nr 43-1, AS LHV Pank pangakonto väljavõte perioodil 01.11.2022 kuni 10.10.2023 ja väljavõte TÖR-st. 9.

1. Haldur esitas 05.02.2024 vastuväite AH-i nõudele täies ulatuses. Vastuväite kohaselt on AH 25.06.2023 avalduses palunud lõpetada tähtajalise töölepingu alates 30.06.
2. Seega on alusetu töölepingu erakorralise ülesütlemise alusel kolme kuu keskmise töötasu hüvitise nõue 3663 eurot. Nõudeavalduses märgib AH, et viimati tehti talle töölepingu alusel väljamakse 28.12.
3. Samas on haldurile esitatud dokumendid (kassa väljamineku orderid) selle kohta, et AH-le on tehtud väljamaksed ka 30.08.2023 ja 12.09.2023 vastavalt 1000 eurot ja 1920 eurot. Nõudeavalduses on tehtud kõik arvestused lähtudes brutotasust 1221 eurot, kuid võlgniku poolt MTA-s deklareeritud summadest nähtub, et tegelik töötasu on olnud iga kuu erinev ja seega ei ole esitatud arvutused õiged, mistõttu puudub alus saamata jäänud töötasu nõude tunnustamiseks. Halduri arvates ei ole eluliselt usutav, et AH-l oli alates detsembrist 2022 töötasu saamata ja ta töötas ilma töötasuta veel pool aastat, enne kui esitas töölepingu lõpetamise avalduse ning pärast töölepingu lõppemist töötas veel juulis
4. Võlgniku esindaja on haldurile suusõnaliselt väitnud, et AH-le on tasutud kõik töölepingust tulenevad tasud. Puhkusehüvitise saamiseks peab olema täpselt teada, mis perioodi eest on töötajal puhkusetasu saamata, millest tuleneb hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arv ja seejärel tegelikust keskmisest töötasust lähtuv hüvitise summa. Vajalike andmete puudumise tõttu ei ole alust puhkusehüvitise nõude tunnustamiseks. 9.
5. Töötaja AH esitas 20.02.2024 haldurile vastuväite kohta oma kirjaliku seisukoha. Seisukohast nähtuvalt on töötaja töösuhtes vähem kaitstud pool ning tööandja peab tõendama töötasu maksmist, puhkuse kasutamist ja puhkusetasu maksmist ning kokkulepitud töötasu vähenemist. Kui ta seda ei tee, kuulub nii töötasu kui puhkusehüvitise nõue rahuldamisele lähtudes kokkulepitud tasust 1221 eurot (bruto) vaatamata asjaolule, et võlgnik ise deklareeris AH-i töötasu töölepinguga kehtestatust väiksemas summas. Võlgniku endise juhatuse liikme paljasõnaline väide, et AH-le olevat töötasu välja makstud, ei ole tõend. Samuti peab tööandja tõendama TÖR-s töölepingu lõpetamise kande aluseks oleva töötajapoolse avalduse esitamist. Kui tööandja seda ei tõenda, ei ole tööleping 30.06.2023 lõppenud ja töötasu kuulub tasumisele kuni oktoobrini
6. AH ei ole 25.06.2023 avaldust allkirjastanud ega tööandjale esitanud. Haldur ei ole seda avaldust AH-le tutvumiseks edastanud. AH vaidlustab väidetava 25.06.2023 ülesütlemisavalduse ehtsuse ja palub 5 Tsiviilasi nr 2-23-8177 kohustada võlgnikku esitama kohtule avalduse originaal. Kui võlgnik ei tõenda avalduse ehtsust, siis keelduda kohtul avalduse tõendina vastuvõtmisest ja mitte arvestada avaldust tõendina. 03.11.2023 nõudeavalduses sisaldus töölepingu ülesütlemise avaldus

§ 91lg 1 alusel.

Tööandja ei ole seda ülesütlemist vaidlustanud. Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks 06.11.2023 ning võlgnik peab

§ 100

lg 4 alusel tasuma töölepingu ülesütlemisel hüvitist AH-le kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 3663 eurot (bruto). Kui kohus asub mingil põhjusel seisukohale, et tööleping ei ole AH-i 03.11.2023 avalduse alusel lõppenud, lõppes tööleping

§ 89lg 2 p 2 alusel 16.10.2023 tööandja pankroti väljakuulutamisel.

Sellisel juhul tuleb AH-le maksta

§ 100

lg 1 alusel töölepingu lõpetamise hüvitis töötaja ühe kuu töötasu ulatuses, so 1221 eurot (bruto). Sellest ülesütlemisest tuli ette teatada vähemalt 30 päeva (

§ 97lg 2 p 2).

Kuivõrd AH-le ei ole ülesütlemisest ette teatatud, tekkis tal

§ 100lg 5 alusel õigus hüvitisele veel ühe töötasu ulatuses, so 1221 eurot (bruto).

AH tunnistab, et on tööandjalt kassa väljamineku orderi nr 300623 alusel saanud sularahas kahes osas kokku 1920 eurot, mis on brutos 3331,13 eurot. AH tasaarvestab saamata jäänud töötasunõude 13 431 eurot nimetatud väljamaksega 3331,13 eurot, mille tulemusel jääb AH-i töötasu nõudeks 10 099,87 eurot (bruto). AH-i puhkusehüvitis 55,99 päeva eest (keskmise töötasu arvestamise periood 01.05.2023 kuni 31.10.2023) moodustab 2291,67 eurot (bruto) (päevatasu 40,93 eurot × 55,99 päeva). AH palub võlgniku pankrotimenetluses tunnustada töölepingust tulenevaid nõudeid kokku 16 054,54 eurot (bruto), millest 10 099,87 eurot (bruto) on saamata jäänud töötasu, 2291,67 eurot (bruto) puhkusehüvitis ja 3663 eurot (bruto) töölepingu ülesütlemise hüvitis. 9.

1. Halduri 11.03.2024 seisukoha kohaselt on AH-i nõue 16 054,54 eurot (bruto) põhjendamatu ja tuleb jätta tunnustamata. AH eitab, et on 25.06.2023 allkirjastanud avalduse töölepingu omal soovil lõpetamiseks 30.06.2023, samuti töölepingu lõppemisel ettenähtud summade saamist. AH-i ja võlgniku endise juhatuse liikme V. J. väited AH-i töölepingu lõppemise ja saamata jäänud tasude osas erinevad kardinaalselt, sest juhatuse liikme väitel esitas AH võlgnikule avalduse töölepingu omal soovil lõpetamiseks ning on saanud kätte kõik töölepingu lõpetamisel saadaolevad summad. Halduri valduses on koopia 25.06.2023 avaldusest, millel esmapilgul tundub allkiri olevat sarnane allkirjadega võlgniku poolt tunnistatud kassa väljamineku orderitel, mille originaalid on halduri valduses. Halduril puudub võimalus tuvastada, et AH-i poolt 25.06.2023 esitatud avaldus oleks võltsing, mistõttu lähtub haldur sellest, et avaldus on tõene ning tööleping on lõppenud 30.06.
2. Kuna AH unustas algses nõudeavalduses märkida, et on osaliselt saanud töötasu sularahas, tekitab see põhjendatud kahtlusi ka muudes tema poolt esitatud väidete tõepärasuses. 9.
3. Kohtu hinnangul on AH-i nõue põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et AH töötas võlgniku juures 01.05.2019 sõlmitud tähtajalise töölepingu nr 43-1 alusel elektrikuna alates 02.05.2019 brutotöötasuga 1221 eurot kuus (lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1 ja 5.1). Antud juhul on vaidlus selle üle, kas töösuhe AH-ga viidatud töölepingu järgi lõppes 30.06.2023

§ 85

lg 1 alusel, 16.10.2023

§ 89

lg 2 p 2 alusel või 06.11.2023

§ 91lg 1 alusel.

Haldur on koos lõpliku võlausaldajate nimekirjaga esitanud kohtule AH-i poolt võlgnikule esitatud 25.06.2023 avalduse koopia, milles AH palub lõpetada temaga 30.06.2023 tähtajalise töölepingu nr 43-1 omal soovil. AH eitab nii nõudeavalduses kui seisukohas halduri vastuväidetele 25.06.2023 avalduse allkirjastamist ja tööandjale esitamist, märkides, et sai töölepingu lõpetamisest 30.06.2023 teada oktoobris 2023 TÖR-sse sisse logides. TÖRi andmetest nähtuvalt on 01.07.2023 tehtud kanne töölepingu lõppemise kohta 30.06.2023

§ 85lg 1 alusel.

Kui tööandja on teinud TÖR-sse kande, saadetakse kohtule teadaolevalt MTA poolt töötaja e-posti aadressile automaatselt teavitus. Seega ei ole õige AH-i väide, et ta sai töölepingu lõppemisest teada oktoobris 2023. Samuti ei ole õige AH-i väide, et ta oli pärast juulit 2023 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 16.10.2023 valmis töö tegemiseks, sest TÖR-i andmete kohaselt on AH juba 15.08.2023 asunud ehituselektrikuna 6 Tsiviilasi nr 2-23-8177 tööle uue tööandja (xxxxx xx) juurde. Kohtule ei ole teada, et AH oleks töösuhte lõppemise teadasaamisest arvates

§ 105

lg 1 järgi töösuhte lõppemise 30 kalendripäeva jooksul kohtus (hagimenetluses) või töövaidluskomisjonis vaidlustanud (kuna ta pole avaldanud soovi töölepingut omal soovil lõpetada), mistõttu tuleb

§ 105

lg 2 kohaselt lugeda tööleping kehtivalt lõppenuks 30.06.2023

§ 85

lg 1 alusel, so omal soovil (kuigi

§ 85lg 2 järgi ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda).

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud AH-i taotlus kohustada võlgnikku nõuete tunnustamise menetluses esitama kohtule 25.06.2023 avalduse originaal. Kohus jätab AH-i 20.02.2024 taotluse seetõttu rahuldamata. AH-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 10 099,87 eurot (11 kuud × 1221 eurot - 3331,13 eurot).

§ 1

lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul 1221 eurot (bruto) üks kord kuus iga kuu 20. kuupäeval kas pangaülekandega töötaja isiklikule pangakontole või sularahas vastavalt töötaja soovile (lepingu punktid 5.1 ja 5.3). Siinjuures on õige AH-i poolt 20.02.2024 seisukohas märgitu, et olukorras, kus töötasu vähendamise kokkulepet ei ole sõlmitud, tuleb töötasu nõude suuruse arvutamisel lähtuda lepingujärgsest brutotasust 1221 eurot kuus vaatamata asjaolule, et võlgnik on deklareerinud AH-i töötasu töölepinguga kehtestatust väiksemas summas. Kuna kohus on tuvastanud, et AH-i nõude aluseks olev töölepingujärgne suhe lõppes 30.06.2023 ja AH on kinnitanud kassa väljamineku orderi nr 300623 alusel töötasu saamist sularahas kokku 1920 eurot, mis AH-i väitel on brutos 3331,13 eurot (haldur ei ole 11.03.2024 seisukohas neid summasid eraldi vaidlustanud), saab AH-i saamata jäänud töötasu nõude bruto suuruseks olla 5215,87 eurot (7 kuud × 1221 eurot - 3331,13 eurot). AH on lisaks töötasunõudele esitanud ka puhkusehüvitise nõude 55,99 päeva eest 2291,67 eurot (bruto), arvutatuna töötajale makstavast muutumatu suurusega töötasust (

§ 70

lg 1 ja § 29 lg 8).

§ 28

lg 2 p 3 ja § 68 lg 1 järgi on tööandja kohustatud andma töötatud aja eest ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 ja

§ 55

alusel 28 kalendripäeva aastas) ja maksma puhkusetasu.

§ 71

kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuivõrd kohus on leidnud, et tööleping lõppes 30.06.2023, on AH-i puhkus 01.01.2022 kuni 31.12.2022 töötatud aja eest 28 kalendripäeva ning 01.01.2023 kuni 30.06.2023 töötatud aja eest 13,88 kalendripäeva (181 × 28 ÷ 365 = 13,88), kokku 41,88 kalendripäeva. AH-i keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on 42,37 eurot (bruto) (1221 eurot × 6 kuud ÷ 173 päeva = 42,35 eurot). Seega saab AH-i saamata jäänud puhkusetasu nõude bruto suuruseks olla 1773,62 eurot (41,88 × 42,35). Töötaja AS LHV Pank pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tööandja perioodil 01.11.2022 kuni 10.10.2023 teinud töötajale kaks töötasu väljamakset: 30.11.2022 väljamakse oktoobri 2022 eest 1102,48 eurot ja 28.12.2022 väljamakse novembri 2022 eest 1102,78 eurot. Seega on pangakonto väljavõttega tõendatud tööandjapoolsete kohustuste rikkumine, so töötasu ja puhkusetasu maksmise rikkumine. Kohtule ei ole teada ka töö- ja puhkusetasu täiendav maksmine sularahas (teisi kassa väljamineku ordereid peale orderi nr 300623 ei ole esitatud). Tulenevalt asjaolust, et kohus luges 01.05.2019 töölepingu nr 43-1 kehtivalt lõppenuks 30.06.2023

§ 85

lg 1 alusel, on põhjendamatu AH-i töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue

§ 100lg 4 alusel 3663 eurot (bruto).

Kokkuvõtteks tunnustab kohus A. H. nõuet osaliselt 6989,49 eurot (5215,87 + 1773,62) (bruto)

1. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi ning jätab A. H. nõude osaliselt 9065,05 eurot (16 054,54 - 6989,49) (bruto) tunnustamata.
2. CarCops OÜ esitas 21.11.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 1286,42 eurot. 10.
3. Nõudeavalduse kohaselt sõlmis CarCops OÜ võlgnikuga 12.05.2020 teenuse osutamise ja seadme rendilepingu nr
4. Viidatud lepingu järgi pakkus CarCops OÜ 7 Tsiviilasi nr 2-23-8177 võlgnikule masinapargi GPS jälgimise teenust. Võlgnik on jätnud teenuse eest temale väljastatud arvete alusel tasumata 1274,40 eurot (põhinõue), millele lisandub viivis 12,02 eurot. Nõudeavaldusele on lisatud 12.05.2020 leping nr 2402, CarCops OÜ üldtingimused ning arved nr 88249, 89541, 90778, 92093 ja 91606 (nõudeavalduses ekslikult märgitud 90166). 10.
5. VirinPro OÜ esitas 07.02.2024 osalise vastuväite CarCops OÜ nõudele summas 1072,80 eurot. Vastuväide on esitatud autovalve GSM/GPS seadme väljaostu arvele nr
6. Vastuväitest nähtuvalt on rendilepingu järgne autovalve GSM/GPS seadme väljaostuhind 149 eurot, mistõttu ei ole CarCops OÜ nõue 1072,80 eurot põhjendatud. Lisaks ei ole CarCops OÜ seadme võlgnikule üleandmist tõendanud. Teadaolevalt ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud ja seetõttu jääb üldse arusaamatuks, millistele sõidukitele olid autovalveseadmed paigaldatud. Üldtingimuste punkt 7.4, mille kohaselt loetakse seadmed omastatuks ja sel juhul esitatakse väljaostuarve, on vastuolus hea usu põhimõttega ja tühine. Tegemist on sisuliselt kahjunõudega, mille maksma panemiseks tuleb tõendada kahju tekitamist ja kahju suurust (sh seadmete tegelikku väärtust). 10.
7. CarCops OÜ VirinPro OÜ vastuväitele omapoolset kirjalikku seisukohta halduri määratud tähtajaks ei esitanud. 10.
8. Halduri 11.03.2024 seisukoha kohaselt on VirinPro OÜ vastuväide alusetu ja CarCops OÜ nõue kuulub täies ulatuses tunnustamisele. Haldur märgib, et vastuväite esitajale on teada ajutise halduri aruandes märgitu, et võlgniku nimele oli aruande koostamise ajal registreeritud üks sõiduk ja et viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud kaheksa sõidukit. 10.
9. Kohus leiab, et VirinPro OÜ vastuväide CarCops OÜ nõudele 1072,80 eurot ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et CarCops OÜ ja võlgnik on 12.05.2020 sõlminud teenuse osutamise ja seadme rendilepingu nr 2402 võlgniku masinapargi jälgimiseks CarCops OÜ-lt renditavate GPS seadmetega koos jälgimislahendusega veebist. Haldur on 11.03.2024 seisukohas põhjendatult juhtinud VirinPro OÜ kui vastuväite esitaja tähelepanu ajutise halduri aruandes märgitule, et võlgniku nimele oli aruande koostamise ajal 18.09.2023 registreeritud üks sõiduk ja et viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud kaheksa sõidukit. CarCops OÜ nõudeavaldusele lisatud arvetest nr 88249, 89541, 90778 ja 92093 nähtub, et võlgnik on jäänud CarCops OÜ-le võlgu kuue GPS seadme rentimise eest alates juunist 2023 kuni septembrini 2023 igakuiselt 50,40 eurot (6 tk × 7 eurot + käibemaks 8,40 eurot). Renditasu nõudeid (4 kuud × 50,40 eurot = 201,60 eurot) ei ole VirinPro OÜ vaidlustanud. Kohtu hinnangul on seetõttu asjakohatu VirinPro OÜ poolt väidetu, et CarCops OÜ ei ole seadmete võlgnikule üleandmist tõendanud. VirinPro OÜ on esitanud vastuväite üksnes 05.10.2023 seadmete väljaostu arvest nr 91606 tulenevale nõudele. Arvest nähtuvalt tuleb võlgnikul CarCops OÜ-le hüvitada kuue GPS seadme maksumus 894 eurot (6 tk × 149 eurot), millele lisandub käibemaks 178,80 eurot, kokku 1072,80 eurot. Arvet esitades on CarCops OÜ tuginenud üldtingimuste punktile 7.4, mille kohaselt kui klient viivitab lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega kolm

§ 89lg 1 alusel koondamise tõttu.

VJ-l on jäänud saamata töötasu alates detsembrist 2022 kuni juunini 2023 kogusummas 8050 eurot (bruto) (7 kuud × 1150 eurot), puhkusehüvitis 55 päeva eest perioodil 01.01.2021 kuni 30.06.2023 töötatud aja eest 2860 eurot (bruto), koondamishüvitis

§ 100

lg 1 alusel ühe kuu eest 1150 eurot (bruto) ja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest

§ 100lg 5 alusel kahe kuu eest 2300 eurot (bruto). 11.2. VJ nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite Virin

Pro OÜ ning haldur. VirinPro OÜ 07.02.2024 vastuväite kohaselt ei ole nõudeavaldusest aru saada, kellena VJ töötas, mis kuulus tema töökohustuste hulka, kuidas erinesid need kohustused tema kui juhatuse liikme kohustustest. VJ ei ole töökohustuste täitmist tõendanud. TÖR-s kanne tema töötamise kohta puudub. VJ poolt iseendaga sõlmitud leping on näilik ja seetõttu tühine. VJ tekitas võlgnikule kahju, rikkudes nii seadust kui lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub võlgnikul temale tasu maksmise kohustus. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, alusetu ja tõendamata. Halduri 05.02.2024 vastuväite järgi on Eesti Töötukassa temale esitanud 16.01.2024 otsuse nr 224000595, mille kohaselt on VJ-le töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 142 lg 1 p 1 alusel määratud hüvitis summas 1115,86 eurot. Seega on VJ töölepingu lõpetamise hüvitise taotlus summas 1150 eurot (bruto) alusetu, kuna see on juba kompenseeritud. Kuivõrd ülejäänud nõude summas 13 210 eurot (bruto) tõendamiseks ei ole nõudeavaldusele lisatud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti (töölepingut, selle lõpetamise kokkulepet, TÖR väljavõtet, konto väljavõtet alates detsembrist 2022 kuni nõude esitamiseni, millest nähtuks võlgniku poolt tehtud väljamaksed jms), ei ole võimalik nõude olemasolu tuvastada. 11.3. VJ esitas 24.02.2024 haldurile vastuväidete kohta oma kirjaliku seisukoha koos tõenditega. Seisukoha kohaselt on VJ nõude suuruseks 13 210 eurot (bruto), millest 8050 eurot (bruto) on saamata jäänud töötasu, 2860 eurot (bruto) puhkusehüvitis ja 2300 eurot (bruto)

§ 100

lg 5 järgne hüvitis, kuna võlgnik töösuhte lõpetamisest ei teatanud ja VJ sai sellest teada MTA-lt. 17.07.2023 võttis VJ ennast töötuna arvele ja Eesti Töötukassa kompenseeris talle töölepingu lõpetamise hüvitise ühe kuu eest, milline asjaolu ei olnud aga nõudeavalduse esitamise ajal veel teada. Eeltoodust tulenevalt loobub VJ töölepingu lõpetamise hüvitise nõudest. Seisukohale on lisatud 01.03.2018 tööleping nr 17 koos ametijuhendiga, 09.07.2018 töölepingu nr 17 lisa nr 4 töölepingu tingimuste muutmise kohta, 16.12.2019 töölepingu nr 17 lisa nr 4.1 töölepingu tingimuste muutmise kohta, 15.12.2020 töölepingu nr 17 lisa nr 4.2 töölepingu tingimuste muutmise kohta, Swedbank AS ja AS LHV Pank pangakontode väljavõtted ning väljavõte TÖR-st. 11.

1. Haldur leiab 11.03.2024 seisukohas, et pärast selgituste ja täiendavate dokumentide esitamist VJ poolt on VirinPro OÜ ja halduri vastuväited põhjendamatud ning VJ nõue kuulub tunnustamisele summas 13 210 eurot (bruto). 11.
2. Kohtu hinnangul on VJ nõue 13 210 eurot (bruto) põhjendatud. 9 Tsiviilasi nr 2-23-8177 Haldurile esitatud 01.03.2018 töölepingust nr 17 nähtub, et VJ töötas võlgniku juures alates 01.03.2018 tähtajatu töölepingu alusel äriteeninduse juhina brutotöötasuga 600 eurot kuus (lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1). Töölepingu lisadega nr 4, 4.1 ja 4.2 töölepingu tingimuste muutmise kohta on muudetud töötajaga kokkulepitud brutotöötasu ning alates 01.01.2021 on VJ brutotöötasuks 1150 eurot (lisa nr 4.2 punkt 1.2). Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib äriühingu juhatuse või nõukogu liige samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse või nõukogu liikme kohustuste täitmist. Töölepingu lisaks olevast ametijuhendist nähtuvalt on äriteeninduse juhi töö põhieesmärgiks kontorisisene side, sõnumite edastamine, andmete esitamine ja tehtud töö kontrollimine (ametijuhendi punkt 5) ning tööülesanneteks graafikute ja hinnapakkumiste koostamine, arvete esitamine, töötajate LTR vormistamine ja koosolekute läbiviimine (ametijuhendi punkt 6). Äriteeninduse juhi töö põhieesmärki ja tööülesandeid hinnates on kohus seisukohal, et äriteeninduse juhi töö ei ole osaühingu juhtorgani juhtimis- ja esindusülesannetesse kuuluv tegevus. Kuna juhatuse liikmel ei ole keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes ja kohtu hinnangul antud juhul VJ poolt tehtud töö ei kujutanud endast võlgniku juhatuse liikme kohustuste täitmist, ei ole põhjendatud VirinPro OÜ väide, et VJ poolt iseendaga sõlmitud tööleping on näilik ja seetõttu tühine. TÖR-i väljavõttest nähtuvalt lõppes töösuhe 30.06.2023

§ 89lg 1 alusel, so töötaja koondamisega.

Viidatud sätte järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu lõppemisel 30.06.2023 muutusid kõik VJ töösuhtest tulenevad nõuded

§ 84lg 1 järgi sissenõutavaks.

VJ-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 8050 eurot seitsme kuu eest (7 kuud × 1150 eurot) alates 01.12.2022 kuni 30.06.2023.

§ 1

lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul 1150 eurot (bruto) üks kord kuus iga kuu 20. kuupäeval pangaülekandega töötaja pangakontole või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangakontole (lepingu punktid 3.1 ja 3.3 ning lisa nr 4.2 punkt 1.2). Lisaks töötasunõudele on VJ-l võlgniku vastu ka puhkusehüvitise nõue 01.01.2021 kuni 30.06.2023 töötatud aja, so 55 päeva, eest 2860 eurot (bruto), arvutatuna töötajale makstavast muutumatu suurusega töötasust (

§ 70

lg 1 ja § 29 lg 8).

§ 28

lg 2 p 3 järgi on tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 alusel 28 kalendripäeva aastas) ja maksma puhkusetasu.

§ 71

kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Töötaja Swedbank AS ja AS LHV Pank pangakontode väljavõtete kohaselt on VJ-le viimati töötasu makstud 2022. aasta novembrikuu eest (ülekanne tehtud 28.12.2022 summas 1005,78 eurot). Seega on tööandja rikkunud oma kohustust, so töö- ja puhkusetasu maksmise kohustust, kuna esitatud kontode väljavõtetest ei nähtu, et töötaja oleks taotletud perioodide eest töö- ja puhkusetasu saanud. VJ nõudeavalduses on esitatud veel

§ 100

lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise nõue 2300 eurot (bruto).

§ 100

lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Seega antud juhul vähemalt 60 kalendripäeva, kui arvestada töötaja töösuhte kestust tööandja juures (

§ 97lg 2 p 3).

Kuna töösuhe lõppes 30.06.2023 koondamisega

§ 89

lg 1 alusel ja tõendatud ei ole, et tööandja oleks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järginud etteteatamistähtaega, on VJ-l õigus nõuda hüvitist

§ 100lg 5 alusel.

10 Tsiviilasi nr 2-23-8177 Eeltoodud põhjendustel loeb kohus V. J. nõude tunnustatuks täies ulatuses 13 210 eurot (bruto) (8050 + 2860 + 2300)

1. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Kohus märgib, et väidetava kahju tekitamine võlgnikule ei ole aluseks jätta töötaja töölepingust tulenevad tasu- ja hüvitisnõuded võlgniku kui tööandja vastu muude eelduste täitmisel võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Seejuures ei ole VirinPro OÜ ka selgitanud, kuidas on töötaja tegevuse tagajärjel osaühingule kahju tekkinud. Samuti ei ole VirinPro OÜ sisustanud oma väidet, et nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtupraktika kohaselt võib juhatuse liige muu hulgas olla sama juriidilise isikuga töösuhtes tingituna tema kui töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.
2. A. S. (AS, töötaja) esitas 15.12.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 437 eurot (bruto). 12.
3. Nõudeavaldusest nähtuvalt töötas AS võlgniku juures töölepingu alusel alates 01.09.2020 kuni 16.10.2023, mil töösuhe lõppes

§ 89lg 2 p 2 alusel seoses tööandja pankroti väljakuulutamisega.

AS-l on jäänud saamata töötasu perioodi aprill 2023 kuni 16.10.2023 eest kogusummas 6111 eurot (bruto), puhkusehüvitis 24 päeva eest 1512 eurot (bruto), koondamishüvitis

§ 100

lg 1 alusel ühe kuu eest 1407 eurot (bruto) ja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest

§ 100lg 5 alusel kahe kuu eest 2814 eurot (bruto). 12.2. AS-i nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite Virin

Pro OÜ ning haldur. VirinPro OÜ 07.02.2024 vastuväite kohaselt on nõude alus tõendamata. Halduri 05.02.2024 vastuväite järgi on AS-i nõue tõendamata. Kuna nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti (töölepingut, selle lõpetamise kokkulepet, TÖR väljavõtet, konto väljavõtet alates detsembrist 2022 kuni nõude esitamiseni, millest nähtuks võlgniku poolt tehtud väljamaksed jms), ei ole võimalik nõude olemasolu tuvastada. Haldur märgib täiendavalt, et eelduslikult on hüvitiste arvutamisel võetud aluseks töölepingus märgitud brutopalk, kuigi aluseks peaks võtma tegeliku keskmise palga. Võlgniku maksudeklaratsioonidest nähtub, et AS-le deklareeritud töötasu on olnud kuude lõikes erinev, mistõttu on AS-i nõue esitatud valedel alustel. 12.3. AS esitas 25.02.2024 haldurile vastuväidete kohta oma kirjaliku seisukoha koos tõenditega. Seisukohast nähtuvalt on AS-i nõude suuruseks 9285,27 eurot (bruto), millest 6111 eurot (bruto) on saamata jäänud töötasu, 1058,09 eurot (bruto) puhkusehüvitis, 1058,09 eurot (bruto)

§ 100

lg 1 järgne hüvitis ja 2116,18 eurot (bruto)

§ 100lg 5 järgne hüvitis.

AS märgib, et nõue erineb esialgsest nõudest põhjusel, et hüvitised on nüüd arvestatud viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Võlgnik tööandjana ei teatanud AS-le töösuhte lõpetamisest. AS sai sellekohase teate MTA-lt. Seisukohale on lisatud 31.08.2020 tööleping nr 76 koos elektriku ametijuhendiga, 25.09.2020 töölepingu lisa nr 4 töölepingu tähtaja muutmise kohta, koopiad elamisloast töötamiseks, Swedbank AS pangakonto väljavõte perioodil 01.12.2022 kuni 31.12.2023, Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2020 kinnitus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti 08.09.2020 teatis ja väljavõte TÖR-st. 12.

1. Haldur leiab 11.03.2024 seisukohas, et pärast selgituste ja täiendavate dokumentide esitamist AS-i poolt on VirinPro OÜ ja halduri vastuväited põhjendamatud ning AS-i nõue kuulub tunnustamisele summas 9285,27 eurot (bruto). 12.
2. Kohus on seisukohal, et AS-i nõue 9285,27 eurot (bruto) on põhjendatud ja kuulub tunnustamisele täies ulatuses. AS-i 25.02.2024 seisukohale lisatud tõendid kinnitavad tema nõudeavalduses märgitut, et AS töötas võlgniku juures 31.08.2020 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel elektrikuna alates 01.09.2020 brutotöötasuga 1407 eurot kuus (lepingu punktid 1.1, 2.1 ja 3.1). 25.09.2020 töölepingu lisaga nr 4 on muudetud töölepingu tähtaega kuni 08.09.2025 (lisa nr 4 punkt 1.2). 11 Tsiviilasi nr 2-23-8177 TÖR-i väljavõttest nähtuvalt lõppes töösuhe 16.10.2023

§ 89lg 2 p 2 alusel.

Viidatud sätte järgi on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Töölepingu lõppemisel 16.10.2023 muutusid kõik AS-i töösuhtest tulenevad nõuded

§ 84lg 1 järgi sissenõutavaks.

AS-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 6111 eurot (aprilli 2023 eest 504 eurot, juuni 2023 eest 756 eurot, juuli 2023 eest 1407 eurot, augusti 2023 eest 1407 eurot, septembri 2023 eest 1407 eurot ja oktoobri 2023 eest 630 eurot).

§ 1

lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul 1407 eurot (bruto) üks kord kuus iga kuu 25.-30. kuupäeval pangaülekandega töötaja pangakontole või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangakontole (lepingu punktid 3.1 ja 3.3). Lisaks töötasunõudele on AS-l võlgniku vastu ka puhkusehüvitise nõue 01.01.2023 kuni 16.10.2023 töötatud aja, so 24 päeva, eest 1058,09 eurot (bruto), arvutatuna viimase kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust (

§ 70

lg 1 ja § 29 lg 8).

§ 28

lg 2 p 3 järgi on tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 alusel 28 kalendripäeva aastas) ja maksma puhkusetasu.

§ 71

kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Töötaja Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt on tööandja perioodil 01.12.2022 kuni 31.12.2023 teinud töötajale kaks väljamakset: 28.12.2022 töötasu väljamakse novembri 2022 eest 1077,64 eurot ja 14.05.2023 töötasu väljamakse märtsi 2023 eest 1069,38 eurot. Seega on töötaja tõendanud tööandjapoolsete kohustuste rikkumist, so töötasu ja puhkusetasu maksmise rikkumist, kuivõrd esitatud konto väljavõttest nähtuvalt ei ole töötaja taotletud perioodide eest töö- ega puhkusetasu saanud. AS-i nõudeavalduses on esitatud veel

§ 100

lg 1 alusel koondamishüvitise nõue 1058,09 eurot (bruto) ning

§ 100

lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise nõue 2116,18 eurot (bruto).

§ 100

lg 1 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

§ 100

lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Seega antud juhul vähemalt 30 kalendripäeva, kui arvestada töötaja töösuhte kestust tööandja juures (

§ 97lg 2 p 2).

Kuivõrd töösuhe lõppes 16.10.2023 koondamisega

§ 89

lg 2 p 2 alusel ja tööleping on erakorraliselt üles öeldud etteteatamistähtaega järgimata, on AS-l õigus nõuda hüvitist

§ 100lg-te 1 ja 5 alusel.

Kuigi AS on nõudeavalduses märkinud, et

§ 100

lg 5 järgne hüvitise suurus on 2116,18 eurot (bruto), so hüvitis kahe kuu eest, on ta kogunõude suuruse arvutamisel lähtunud ühest kuust (saamata jäänud töötasu 6111 eurot + puhkusehüvitis 1058,09 eurot + koondamishüvitis 1058,09 eurot + hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 1058,09 eurot = 9285,27 eurot) tulenevalt

§ 97lg 2 p-s 2 sätestatust.

Eeltoodud põhjendustel loeb kohus A. S. nõude tunnustatuks täies ulatuses 9285,27 eurot (bruto)

1. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.
2. Kohus leiab, et halduri esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada. Võlausaldajate nõuded kokku 103 312 eurot on tunnustatud kui
3. rahuldamisjärgu nõuded ehk muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va jaotised (PankrS § 1002 lg 3 p 4), ning selle vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud võlausaldajatele nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning on kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate 12 Tsiviilasi nr 2-23-8177 pandiõiguste olemasolu. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Lähtudes vastuväidete lahendamisel tuvastatust kinnitab kohus võlausaldajate nimekirja, määrab võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisustega hagita menetluses on antud juhul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 13