← Eesti

3-24-85/10

Obsah (6)§ 25§ 62§ 26§ 27§ 75§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-85 Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja X. X. kaebus tühistada

) § 79 lõike 1 punkti 3 alusel (so kuna mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata), siis tuleb kohtul lahendada esmalt kaebetähtaja küsimus. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kaebaja taotlust ennistada Maa-ameti 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 peale esitatud vaide tähtaeg kui kohtumenetluses esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. 3. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne. Kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, siis palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 3.1. Maa-amet on rikkunud

§ 25

- 27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid, mille tulemusena on jäetud kaebuse esitaja ilma õigusest esitada oma seisukohti vaides. 3.2.

§ 62

lõigetest 2 ja 5 tulenevalt tehakse haldusakt teatavaks

  1. peatüki
  2. jaos (§-d 2532) sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (

§ 62lg 2 p 1).

Haldusaktid tuleb asjaosalistele kätte toimetada

§ 25– 32 sätete kohaselt.

Käesoleval juhtumil tuleb lähtuda eeldusest, et vastustaja on edastanud haldusakti tulenevalt

§ 26ja 27 sätetest.

Kättetoimetatavateks dokumentideks on esmajoones haldusmenetluse lõpptulemusena antavad haldusaktid, milleks vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korraldus nr 1-17/23/2430 vaieldamatult on. Haldusakt toimetatakse kätte ainult menetlusosalistele, mistahes muudele isikutele dokumendi kättetoimetamise kohustust haldusorganil ei ole.

§ 26

lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Vastustaja on mingil seletamatul põhjusel saatnud haldusakti tähitud kirjaga aadressile Xxxxx xx XX-X, Jõhvi linn, 41534, Jõhvi vald, Ida-Virumaa ja adressaadiks oli märgitud N. P., kes antud menetluses ei ole kunagi olnud menetlusosaliseks. Haldusorgan peab menetlusosalisele dokumendi kätte toimetama menetlusosalisele kõige kättesaadavamal viisil. Riigikogu on selgitanud posti teel kättetoimetamise viisi soovituslikkust teiste kättetoimetamise viiside ees ning selgitanud ka, et

§ 26

lg 1 esimesest lausest ja § 26 lg 3 ning § 14 lg 3 p 4 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil. Kui aga menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. 3.3. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada menetlusdokumente oma lepingulisele esindajale. Vastustaja on vaide tagastamise otsuses kirjeldanud, et „…Olete 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjas „Ühise piiripunkti asukoha määramisest Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3“ X. X. esindajana palunud menetlusliku informatsiooni edastamist Teile, kui X. X. lepingulisele esindajale…“ Kaebuse esitaja lepinguline esindaja selgitab, et tema poolt sellise palve edastamise soov oli ajendatud sellest, et menetlusosaline (kaebuse esitaja) ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad menetlusdokumendid samaaegselt kätte (vähendades sellega info liikumise ajakulu). 2

(8)Kaebuse esitaja ise ei ole vastustajale kunagi esitanud soovi edastada menetlusdokumente otse oma lepingulise esindaja kontaktandmetel. 3.4. Vastustaja on 21.12.2023 e-kirjas nr 11-2/23/18030-2 viidanud kaebuse esitaja lepingulise esindaja 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjale, milles palunud menetlusliku informatsiooni edastamist esindajale ja asunud seisukohale, et „…Kuna X. X. volitatud esindajana saite korralduse nr 2430 kätte 03.11.2023, siis loetakse antud kuupäeva ajaks, millal vaide esitaja haldusaktist teada sai…“. Kaebuse esitaja esindaja ei nõustu vastustaja sellise seisukohaga. 3.5.

§ 27

lõike 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks juhtudel, kui 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. 3.6. Kaebuse esitaja juhib vastustaja tähelepanu, et käesolevas vaidluses on menetlusosaline Hans Pindre (mitte tema lepinguline esindaja), mistõttu vastustaja võimalik viide

§ 27

lõike 2 punktile 4 ei ole asjakohane, kuna kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole ükski antud punktis nimetatud isik ja isegi siis, kui vastustaja saatis väidetavalt 03.11.2023 e-kirjaga korralduse kaebuse esitaja lepingulisele esindajale on vastustaja selle omal vastutusel adresseerinud mitte menetlusosalisele. 3.

  1. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada haldusakt kätte teiste infokanalite kaudu ning kuna vastustaja edastas viimaks haldusakti kaebuse esitaja abikaasa nimele siis tekib kaebuse esitajal küsimus, mis takistas vastustajal edastada teda puudutav haldusakt otse kaebuse esitaja aadressile, mis vastustajale on kogu menetluse vältel teada olnud. 3.
  2. Kuna vastustaja on rikkunud haldusakti kättetoimetamise sätteid (

§ 25

-35) siis esitab kaebuse esitaja kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja sealjuures lugeda vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korralduse nr 1-17/23/2430 kättesaamise kuupäevaks 16.11.2023 ning tuvastada, et kaebaja esitas vaide 15.12.2023 ehk tähtaegselt.

  1. Vastustaja seisukoht kaebusele saabus kohtusse 04.03.
  2. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja menetlus tuleb lõpetada. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgmiselt. 4.
  3. Maa-amet tuvastas, et vaie ei ole esitatud

-i §-s 75 nõutud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Tulenevalt

-i §-st 77 võib vaide esitamise tähtaja ennistada

-i §-s 34 sätestatud tingimustel.

-i § 34 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. 4.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ja menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud Maa-ametile ega kohtule ühtegi veenvat ja 3

(8)mõjuvat põhjust, mis õigustaks menetlustähtaja ennistamist. Ainus kaebaja põhjendus on seotud küsimusega, millal X. X. haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. 4.3. Maa-amet tugines vaide tagastamisel asjaolule, et haldusmenetluses oli kaebajal esindaja ning 14.03.2023 kirjale (lisa 7, dtl 120-122) oli lisatud märge: „Küsimuste korral palun pöörduda X. X. lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele esindajale.“ Kaebaja väidab, et korraldus ei ole õigesti menetlusosalisele kättetoimetatud, kuna lepinguline esindaja ei ole menetlusosaline. Kaebaja hinnangul on Maa-amet tuginenud otsuse kättetoimetamisel vastavalt

-i § 27 lõike 2 punktile 4, kuid vaide tagastamisel vastustaja sellele sättele viidanud ei ole, mistõttu on selline oletus väär. Täiesti meelevaldne on ka oletus, et Maa-amet võis tugineda rohkem kui viis aastat kehtetule

-i § 26 lõike 2 redaktsioonile.

-i § 25 lõige 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

-i § 25 lõike 21 kohaselt võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku. Haldusorgan otsustab kättetoimetamise viisi vastavalt

-i § 5 lõikele 1 kaalutlusõiguse kohaselt. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 497 SE seletuskirja kohaselt on 01.02.2018 jõustunud seaduse muudatust selgitatud järgmiselt: „Esindajale kättetoimetamise küsimuses on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetlusveaga on tegemist juhul, kus koormav haldusakt on toimetatud kätte küll esindajale, ent mitte adressaadile endale olukorras, kus menetlusosaline ei ole haldusmenetluses esitanud haldusorganile selgesõnalist taotlust, et menetlusdokumendid edastataks ainult esindajale. Teisalt on asutud ka vastupidisele seisukohale, et haldusorganil puudub igasugune vajadus toimetada haldusakti eraldi kätte menetlusosalisele isiklikult, eriti kui tema esindajaks on advokaat. Ehkki on ilmne, et

-iga kehtestatud regulatsiooni tuleb sisustada selliselt, et esindaja olemasolu korral piisab üldjuhul dokumendi kättetoimetamisest üksnes esindajale (sõltumata seejuures kättetoimetamisviisist), siis selguse huvides tuleks sätestada esindajale kättetoimetamise esindatava suhtes kehtivuse eeldus. Nii on võimalik selgelt vältida väärarusaama, et muude kättetoimetamisviiside korral tuleb vältimatult suhelda vaid menetlusosalise enda, mitte tema esindajaga.“ 4.4. Kaebaja on oma 14.03.2023 kirjas selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale. Kaebaja lepinguline esindaja Janno Perv tegutseb Consigliori OÜ kaudu, mis on mh selgelt välja toodud ka 14.03.2023 allkirjastatud volikirjas. Tegemist on sama volikirjaga, mis on esindamise aluseks käesolevas kohtumenetluses. Seega on selge, et poolte vahel on esindus endiselt kehtiv, s.o alates 14.03.2023 kuni käesoleva ajani.

-i § 27 lõike 2 punkti 3 alusel loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vastustajal ei olnud mitte mingisugust alust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud haldusakti kätte tema äriregistris registreeritud aadressil, mille kaudu toimus suhtlus kogu haldusmenetluse käigus. Lisaks, vaatamata asjaolule, et Maa-amet ei tagastanud vaiet

-i § 27 lõike 2 punktile 4 tuginedes, mis sätestab dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded mh advokaadile, on ilmselge, et kaebaja esindaja on õigusalaseid teadmisi omav isik, kes osutab eelduslikult igapäevaselt õigusteenust Consigliori OÜ kaudu. Seega pidi kaebaja esindaja saama aru, et haldusakti kättetoimetamisest hakkavad kulgema menetlustähtajad. Haldusorgan ei vastuta esindusega kaasnevate tsiviilõiguslike suhete eest ega nende ebakvaliteetse täitmise eest. 4.5. Kaebaja on Maa-ametile mh ette heitnud korralduse kättetoimetamist N. P.le, arvates ekslikult, et tegemist on haldusakti kättetoimetamisega valele adressaadile või X. X.le. Ka see järeldus on väär. 4

(8)X. X. sai Xxxxxxx tn 3 kinnisasja omanikuks 19.04.1999, mil tehti kinnistusraamatusse kanne tema omandiõiguse kohta. Maa-amet tuvastas haldusmenetluse käigus, et X. X. on omandanud kinnistu ostueesõigusega erastamise teel [18.12.1998 maa ostumüügileping ja asjaõigusleping (lisa 8 - lk 1213), dtl 129-149] ning on rahvastikuregistri andmetel alates 21.12.1996 abielus N. P.ga. Abieluvararegistris kanded puuduvad. Seega on teadaoleva info kohaselt Xxxxxxx tn 3 kinnistu X. X. ja N. P. ühisvara, vaatamata asjaolule, et kinnistusraamatus on omanikuna märgitud üksnes kaebaja. Kuna haldusakt puudutas ka kaebaja abikaasa õigusi, siis toimetati haldusakt kätte ka temale. N. P. ei ole haldusakti vaidlustanud ja seega ei saa lähtuda kaebetähtaja arvutamisel ajast, mil tema haldusakti kätte sai. 4.
  1. Märgime täiendavalt, et posti teel kättetoimetamise eelistamist ei peeta kaasaaegses ja digitaalselt arenenud riigis kaugeltki enam eelistatuimaks dokumentide kättetoimetamise viisiks. See väljendub sõnaselgelt eelviidatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 SE seletuskirjas ning ka praktikas peetakse järjest elementaarsemaks, et riik suhtleb kodanikega elektrooniliste kanalite kaudu, kui see on võimalik. Posti teel dokumentide kättetoimetamine on alternatiiv juhuks, kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. 4.
  2. HKMS-i § 152 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS-i § 124 lõikele 2, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui nõude esitamise tähtaeg on möödas juba vabatahtlikus kohtueelses menetluses vastustaja poole pöördudes, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtueelse menetluse järel kohtusse pöördumise 30päevane tähtaeg ei kohaldu. Maa-amet on seisukohal, et käesoleva haldusasja menetlus tuleb HKMSi § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel lõpetada, kuna kaebaja ei ole esitanud vaiet seaduses sätestatud tähtaega järgides ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg
  5. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled ei vaidle käesoleval juhul selle üle, et viidatud sätet on järgitud.
  6. Küll aga selgitab kohus, et juhul kui isik läbis enne kohtumenetlust kohtueelse menetluse, siis tuleb kohtul ka kontrollida, kas see on algatatud kaebetähtaega järgides. Kaebus on seejuures lubatav juhul, kui vaie on tagastatud õigusvastaselt. Kui vaie on tagastatud kaebetähtaja rikkumise tõttu õiguspäraselt, tuleb kohtumenetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu. 7.
  7. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas vastustajale 15.12.2023 kirjaliku vaide Maa-ameti 02.11.2023 korraldusele nr 1-17/23/2430 „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“ (vaie registreeriti 18.12.2023). Samas vaidlevad pooled selle üle, millisest kuupäevast hakkas kulgema vaide esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja leiab, et vaie on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud 02.11.2023 korralduse tähitud kirjaga (mis oli adresseeritud N. P.le) kätte 16.11.2023 (dtl 44). 5
(8)Vastustaja seevastu leiab, et kuivõrd kaebaja on oma 14.03.2023 kirjas (dtl 120-122) selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale (vt dtl 122 viimane lõik), siis hakkas kaebetähtaeg kulgema arvates vaidlustatud korralduse lepingulisele esindajale kätte toimetamisest ehk alates 03.11.2023, kui Maa-amet edastas e-kirjaga Janno Pervile, kui X. X. volitatud esindajale vaidlusaluse korralduse (dtl 179). 7.2. Haldusmenetluse seaduse (

) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja edastas vaidlustatud korralduse e-kirjaga kaebaja volitatud esindajale 03.11.2023 e-posti aadressile info@consigliori.ee (dtl 179). Asjas on tõendamist leidnud ka see, et viidatud e-posti aadress on OÜ Consigliori (registrikood 10710949), mille kaudu tegutseb kaebaja volitatud esindaja Äriregistrisse märgitud e-posti aadressiks (vt Äriregister www.rik.ee ). Vaidlust ei ole ka selles, et 14.03.2023 on kaebuse esitaja andnud volituse enda esindamiseks (vt dtl 127-128). Samuti on kaebaja edastanud 14.03.2023 vastustajale kirja, kus on selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale (dtl 120-122). 7.2.1. Küll aga vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas sellega on kaebajale korraldus teatavaks tehtud olukorras, kus kaebaja väidab, et korraldus tuli edastada talle kui menetlusosalisele isiklikult. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vastustaja on rikkunud

§ 25- 27 sätestatud haldusakti kättetoimetamise reegleid.

Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vaidlustatud korraldus tuli kätte toimetada kaebuse esitajale isiklikult olukorras, kus kaebajal oli haldusmenetluses volitatud esindaja. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et haldusmenetluses oli kaebajal esindaja ning 14.03.2023 kirjale (dtl 120-122, vt kirja viimane lõik) oli lisatud märge: „Küsimuste korral palun pöörduda X. X. lepingulise esindaja poole ja menetluslik informatsioon edastada samuti lepingulisele esindajale.“ Lisaks nähtub kohtule, et samale kirjale oli lisatud 14.03.2023 aastal allkirjastatud volikiri (dtl 127-128), millega X. X. volitab Janno Pervi kui OÜ Consigliori, juhatuse liiget ennast esindama. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja selgitus, et tema poolt sellise palve edastamise soov oli ajendatud sellest, et menetlusosaline (kaebuse esitaja) ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad menetlusdokumendid samaaegselt kätte (vähendades sellega info liikumise ajakulu) on ilmselgelt tagantjärele otsitud ja põhjendamatu. Kaebaja lepingulisele esindajale kui õigusteadmistega isikule pidid 14.03.2023 kirja ja volikirja esitamisega kaasnevad õigused ja kohustused teada olema.

§ 25

lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Arvestades, et vaidlus puudub selles, et kaebajal oli alates 14.03.2023 haldusmenetluses volitatud esindaja ning kaebaja on avaldanud lisaks ka ise soovi, et menetlusdokumendid toimetataks kätte esindajale, siis on vastustaja õiguspärast toimetanud oma 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 kätte kaebaja esindajale edastades selle tema äriregistrisse kantud e-posti aadressile (dtl 179). 6

(8)7.2.2. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, et juhul kui korraldus edastati esindajale õiguspäraselt, siis kas antud juhul on täidetud dokumendi kättetoimetatuks tegemise nõuded olukorras, kus puudub vastav kinnitus või infosüsteemi teade e-kirja kättesaamise kohta esindaja poolt.

§ 27

lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Sama paragrahvi lg 2 koheselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. Kohus leiab, et Maa-amet on tõendanud oma 02.11.2023 korralduse nr 1-17/23/2430 edastamist 03.11.2023 kaebaja volitatud esindaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile (vt dtl 179), mistõttu tuli

§ 75

sätestatud vaide esitamise tähtaega

§ 27

lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama 03.11.2023 arvates ja vaide esitamise viimane päev oli 05.12.2023 (kuivõrd 03.12.2023 oli laupäev). Seega on Maa-amet tagastanud kaebuse esitaja vaide

§ 79lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt (vt vaide tagastamise otsus dtl 41-43).

Kohus selgitab, et

§ 27

lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda ka menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on ka kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema esindaja ei oleks temale edastatud korraldust kätte saanud. Mis puudutab kaebaja viidet vaidlustatud korralduse edastamisest kaebaja abikaasale tähitud kirjaga, siis selles osas on Maa-amet omapoolsed seisukohad esitanud ning kohus ei pea vajalikuks neid korrata märkides üksnes, et N. P.le korralduse edastamisega seotud asjaolud ei oma käesoleva kaebetähtaja lahendamise seisukohalt tähtsust ülal toodud põhjustel. 7.3. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse põhjendused on samad, miks kaebaja on leidnud, et vaie ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Muid ennistamise aluseks olevaid põhjendusi ei ole kohtule esitatud. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. 7

(8)Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi sellist objektiivset takistust ega esitanud kohtule selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ülejäänud väidete osas avaldas kohus omapoolse seisukoha juba ülal. Muid põhjuseid kaebaja seoses kaebetähtaja ennistamise taotlusega kohtule esitanud ei ole. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
  1. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
  2. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (kuigi esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks). Samas arvestades, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Käesolevas asjas on vaidlustatud Maa-ameti korraldust „Otsus Xxxxxxx tn 1 ja Xxxxxxx tn 3 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha määramisest“ Piiripunktide asukoha määramine kuulub Maa-ameti põhiülesannete hulka. Sellest tulenevalt ei saaks vastustaja menetluskulusid kaebajalt ka välja mõista isegi juhul kui need kohtule oleks esitatud. Kolmandad isiku ei ole kohtule ühtegi seisukohta esitanud, seega ei saa neil ka menetluskulusid olla tekkinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.