Obsah (7)

§ 164§ 170§ 406§ 4062§ 4034§ 94§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-143127 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital

) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

1. Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid kostja ja XXX 30.05.2020 järelmaksulepingu nr
2. Sõlmitud lepingu kohaselt müüs kauba kostjale XXX ning kostja kohustus selle eest tasuma YYY ASle vastavalt järelmaksulepingule ja maksegraafikule (teenusetingimused jagu XII p 1, dtl 23). Järelmaksulepingu kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 916 eurot ning kohustus selle eest tasuma 48 võrdse osamaksega (43,61 eurot kuus) (dtl 28-29). Esile toodud asjaoludel andis YYY AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on YYY AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes. 5. Vaidlus puudub, et krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakse 916 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal krediit tagastada igakuiselt 15ndal kuupäeval 48 kuu jooksul (osamakse suurus 43,61 eurot (dtl 28). 6.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või 3 loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on YYY AS edastanud kostjale 08.06.2022 teatise nõude loovutamise kohta, milles märgitakse, et YYY AS on loovutanud 16.09.2021 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Capital AS-le nõuded kostja vastu põhisummas 903,57 eurot. Nõue põhineb järelmaksulepingul nr 166741, milledele lisanduvad kõrvalnõuded (dtl 158). Teatis on edastatud kostja elukoha aadressile, mille ta on krediidiandjale esitanud laenulepingus. Samuti on kostja selle teatise kätte saanud käesolevas kohtumenetluses. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes

§-le 170 loeb kohus tuvastatuks, et esialgne võlausaldaja YYY AS on loovutanud järelmaksulepingust nr 66181667416 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Asjaolu, et kostja polnud nõude loovutamisega nõus, ei muuda loovutuse kehtivust, sest kostja nõusolek pole nõude loovutamise eelduseks. 7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,61%1.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu KKM oli 61,11% aastas (dtl 28), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud 1 Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 2 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p

1. tarbimislaenude 4 krediidi kulukuse määr: ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: sissetuleku arvutamiseks tehti päring Pensionikeskusesse ning kontrolliti, kas kostjal on kehtivaid maksehäireid, kontrolliti isikut tõendava dokumendi kehtivust, residentsust, kontrolliti väljaannet Ametlikud Teadaanded ning karistusregistrit (dtl 274-277). Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktis 2 nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Täiendavate teabe kogumise vajadusele viitas ka asjaolu, et kostja esitatud andmetes ning krediidiandja kogutud andmetes esines vastuolu kostja sissetuleku osas.3 Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt täiendavat teavet tema tegelike sissetulekute, varaliste kohustuste kohta ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3 Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 21: „Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.“ 5
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on tarbijal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult

§-s 94 sätestatud määras intressi.4 Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel laenu 916 eurot (otsuse p 4). Nimetatud asjaolu pole kostja ka vaidlustanud. Hageja on märkinud, et kostja on tasunud laenulepingu järgselt krediidiandjale 231,11 eurot. Samas järeldub hageja esitatud laekumiste arvestusest, et kostja on krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku 522,49 eurot (dl 218-219). Hageja esitatud tõendi (dl 218-219) alusel loeb kohus seega tuvastatuks, et kostja on laenulepingu alusel tagasimakseid teinud summas 522,49 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhiosa katteks ning

§-s 94 sätestatud määras intressi katteks. Kostja pidi krediidi tagastama vastavalt esitatud arvetele igakuiselt

1. kuupäevaks. Hageja esitatust järeldub, et kostja oli pärast 08.02.2021 makseid viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega (dtl 218). Seejärel saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teavituse 31.05.
2. Selle kohaselt oli kostjalt järelmaksulepingust tulenev võlgnevus kokku 145,83 eurot ning teatises määras krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks – 14.06.
3. Samuti selgitas krediidiandja, et võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping ülesöelduks (dtl 50). Seejärel tegi kostja 10.06.2021 tagasimakse summas 125 eurot ning rohkem makseid kostja ei teinud. YYY AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2021 (dtl 51-52). Selle aja seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 522,49 eurot (dl 218-219). Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt üksnes põhivõlga ning intressi

§-s 94 sätestatud määras, pidanuks kostja maksegraafiku järgi olema selleks ajaks, so 16.08.2021, tasutud 53,54 eurot (maksegraafiku järgsed põhiosamaksed,

§ 94järgne intressimäär oli sellel ajal 0%).

Järelikult polnud lepingu ülesütlemise ajaks kostjal krediidiandja ees võlgnevust kolme üksteisele järgneva tagasimakse suuruses (

§ 416lg 1) ning lepingu ülesütlemine pole toimunud seetõttu kehtivalt.

Hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude. Kuna lepingut ei saa lugeda ülesöelduks, siis ei saa kostjal olla lepingu ülesütlemisest tulenevat põhivõlga ega ka selle tasumata jätmisest tulenevat viivisevõlga.5 Seega jääb hageja lepingu ülesütlemisest tulenev nõue rahuldamata.

1. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja palub välja mõista tasumata, kuid sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 15.03.
2. Maksegraafiku järgi pidanuks kostja põhiosa katteks tasuma 15.03.2023 seisuga 436,30 eurot (maksegraafiku järgi põhiosamaksed koos

§ 94järgse intressiga).

Kuivõrd kostja oli sellel hetkel tagasimakseid teinud summas 522,49 eurot, pole kostjal hageja ees võlgnevust, mis oleks muutunud 15.03.2023 seisuga sissenõutavaks. TsMS § 369 järgset nõuet hageja esitanud pole. Seega jääb hageja lepingu täitmise nõue rahuldamata. 4 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 5 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 otsust asjas nr 2-21-4379, p

1. 6
2. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
3. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud pole, kuid menetluskulude kindlaksmääramine on võimalik TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja materjalide alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud asja läbivaatamise kulu (tõlgikulu) summas 140,40 eurot (dtl 190-191, 278, 285-287). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 7