KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 10.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6342 Tsiviilasi OÜ OMUL-FOT (pankrotis)

§ 83

lg 1 kohaselt võib mh võlgnik nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 2.2.

§ 82

lg 4 ls 1 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Häälte arvu määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 82lg 4 ls 3).

Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see

§ 83

lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. See tingimus pole käesoleval juhul täidetud, sest AT-le häälte määramise määrust tsiviilasjas nr 2-20-13345 ei vaidlustatud. 2.3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga, mis TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi toob kaasa menetluse lõppemise otsust tegemata, kui kohus kompromissi kinnitab. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 83

lg 3 kohaselt ei saa vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Kuivõrd kohus kontrollib tsiviilasjas nr 2-21-9777 kompromissi kinnitamist otsustades selle kooskõla heade kommete, seadusega ja oluliste avalike huvidega, siis ei saa sama kontrolli teha pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse üle. 2.4. Lisaks märkis maakohus, et kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 104lg 1 alusel sai võlgnik ise esitada vastuväite võlausaldaja nõudele, mida võlgnik käesoleval juhul ei teinud. 2

§ 83lg 1 valesti.

Selle sätte alusel esitatava võlgniku kaebuse eeldus ei ole varasem vastuväide AT nõudele ega AT-le antud häälte vaidlustamine. 3.2. Samuti on ekslik maakohtu arusaam

§ 83lg-st 3.

Viidatud säte kohaldub, kui seaduse alusel on pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku pädevusse antud asjakohane õigus (nagu nt

§ 68lg 2; § 76 lg 3; § 81 lg 3).

Igal juhul on sellised juhtumid nimetatud

-s. Viidatud säte ei laiene TsMS § 430 lg 1 alusel kohtu poolt kinnitatavale kompromissile.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 06.05.
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Ringkonnakohus nõustub kaebuse mõlema väitega. Maakohtul ei olnud võimalik TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hageja nõude rahuldamine pole õiguslikult välistatud. 6.1.

§ 83

lg 1 alusel nõude esitamist ei välista üldkoosolekul hääletamisel arvesse võetud häälte vaidlustamata jätmine ega varem mõne võlausaldaja nõudele vastuväite esitamata jätmine. Viidatud sätte järgi saab mh võlgnik tugineda väitele, et vaidlusalune otsus ei vasta seadusele, selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda või otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Võlgniku hagi menetlusse võtmisel saab kohus üksnes kontrollida, kas hagis esile toodud asjaoludel on vähemalt võimalik vaidlusaluse otsuse vastuolu seaduse, ette nähtud korra või võlausaldajate huvidega. Kuivõrd käesoleval juhul on otsustatud kompromissi kinnitamine ühe võlausaldaja nõude tunnustamise vaidluses, siis ei saa välistada, et otsus võib olla vastuolus heade kommetega (st ka seadusega) või rikkuda võlausaldajate ühiseid huve. 6.2.

§ 83

lg 3 kohaldamisala on piiratud

järgi kohtulikule kontrollile allutatud võlausaldajate üldkoosoleku otsustega. Konkreetselt ei saaks tsiviilasja nr 2-21-9777 lahendav kohus kontrollida, kas käesolevas asjas vaidlusalune võlausaldajate üldkoosoleku otsus on õiguspärane. Kompromissi ja selle sõlmimist võimaldava võlausaldajate otsuse ese, aga ka kontrolli kriteeriumid on erinevad.

1. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
2. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173 lg 3).
3. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3