← Eesti

2-22-5582/55

Obsah (7)§ 101§ 2172§ 102§ 217§ 99§ 105§ 100

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-5582 8. aprill 2024, Narva Kohtuasi A A, A A hagi K H (endine perekon

§ 101

alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni 18.01.2026 ja hagejale II 191,79 eurot, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni 28.12.2027.

Elatis tuleb kanda A A (hagejate seaduslik esindaja) arveldusarvele Swedbank nr XXX igakuiselt hiljemalt

  1. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kohustati Pärnu Maakohtu 26.04.
  2. a määrusega asjas nr 2-21-108707 K A (praegune perekonnanimi H) tasuma A A elatist 150 eurot kuus kuni A A täisealiseks saamiseni XXX ning A A elatist 150 eurot kuus kuni A A täisealiseks saamiseni XXX. Kuna laste vajadused on elukalliduse tõusu tõttu peale 26.04.2021 kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud (suurenenud), siis esineb hagejate hinnangul vajadus Pärnu Maakohtu 26.04.
  3. a määrusega asjas nr 2-21-108707 K H tasumiseks määratud elatise suurendamiseks. Samuti viitavad hagejad alates
  4. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseaduse (

) § 101 redaktsioonile, milles on sätestatud uued reeglid elatise arvutamiseks, mille kohaselt on arvutatud alates 01.04.2022 elatise miinimummääraks 225,64 eurot (arvestades

§ 101

lg-tes 3-5 sätestatud elatise arvutamise reegleid, sh kostjale makstavat lapsetoetust) lapse kohta. Lisaks, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (

§ 101lg 7).

Seega vanema lapse, A A puhul on alates 01.04.2022 kehtivaks elatise miinimummääraks 225,64 eurot kuus ning noorema lapse, A A puhul on alates 01.04.2022 kehtivaks elatise miinimummääraks 191,79 eurot kuus. 2

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Seega leiavad hagejad, et arvestades elatise miinimummäära muutumist on põhjendatud suurendada Pärnu Maakohtu 26.04.
  1. a määrusega asjas nr 2-21-108707 K A tasumiseks määratud elatist kuni kehtiva elatise miinimummäärani ja ühtlasi mõista elatis välja muutuva suurusena, sõltuvalt elatise miinimummäära muutumisest. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  2. Kohus
  3. aprilli
  4. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  5. Kostja teatas, et tal on olemas vastuväited, et kohus on asja menetlusse võtnud. Kostja ei tunnista hagi täielikult ja palub jätta rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole valmis kompromissi sõlmima. Kostja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt tuginevad hagejad TsMS §-le 459 ning väidavad, et asjaolud, mis mõjutavad elatise suurusele on oluliselt muutunud. Vaidlust ei ole, et menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus hinnata dokumentaalseid tõendeid, vaid siiski peab kohus hindama hagiavalduse sisu. Hagiavalduses ei põhjenda ega põhista hagejad üleüldse asjaolude muutmist. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis juhtinud maa- ja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel jätta hagi menetlusse võtmata. Sellisel moel nagu hagi esitatud on, tuleks jätta hagi kas läbi vaatamata või käiguta. Kuna kostjal on kohustus esitada hagile vastust, siis peab menetlusse võetud nõue olema ka kostjale arusaadav. Seega on kohtul kohustus hageja ebaselge hagi menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu ja ulatus oleks arusaadav nii pooltele (sh kostjale) kui kohtule. Praegusel juhul jääb kostjale arusaamatuks, missugused asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga. Nt kui laste vajadused on kasvanud, siis hagejad peavad välja tooma, missugused laste vajadused olid eelmise kohtulahendi tegemise ajal ning missugused laste vajadused on tänasel päeval. Pealegi tuleb neid vajadusi (ehk asjaolude muutmist) dokumentaalselt tõendada. Kostja palub kohtul kohustada hagejaid esitama nõuetekohase hagiavalduse terveteksti koos tõenditega, anda hagejatele vajadusel täiendavad selgitused selleks. Kui hagejad ei esita korrektset hagiavaldust koos dokumentaalsete tõenditega, siis hagi tuleb jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu. Enne korrektse hagi saamist ei saa kostja esitada oma põhjendusi ning vastuväiteid. Kostja teatab, et lapse vajadused ei olnud suurendanud võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga ning ema arvates elatise suurendamise alused puuduvad, vähemalt jäid hagejate poolt esile toomata. Sellisel moel nagu hagi esitatud on, kostja hagi täielikult ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. 3
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Vaatamata sellele, et kohus põhjendamatult hagi menetlusse võttis, täidab kostja kohtu korralduse ning esitab oma pangakonto väljavõtte. Samuti, menetluse venitamise vältimiseks taotleb kostja kohtul hagejate esindaja pangakonto väljavõtte esitamise kohustamiseks.
  1. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt hagiavalduse vastuses esitatu ei anna alust hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Kostja leiab, et justkui ei oleks hagejad põhjendanud ega põhistanud üldse asjaolude muutumist ning arvab, et hagejad peaks oma vajaduste kasvamist ehk asjaolude muutumist dokumentaalselt tõendama. Hagejad kostjaga ei nõustu. Hagejad on oma hagiavalduses viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-35-17, milles esitatud seisukohtadest tulenevalt, olukorras, kus on muutunud miinimumelatise määr, siis sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Kostja vastusest nähtuvalt väidab ta, et lapse vajadused ei ole suurenenud, samas veendumaks laste vajaduste suurenemises, piisaks ainuüksi sellest, kui kostja vaataks poes toidukaupade ja muude esmatarbekaupade hindu. Elatis on määratud Pärnu Maakohtu 26.04.
  2. a määrusega asjas nr 2-21-
  3. Aprillis 2022 avaldatud tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, on võrreldes aprilliga 2021 kasvanud 18,8%. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu, et kostja ei ole täitnud 19.04.2022 kohtumäärusega talle pandud kohustust ega esitanud viimase 6 kuu palgatõendit. Kuna kostja tegeleb hagejatele teadaolevalt ettevõtlusega ning arveldab muuhulgas sularahas, siis ei näita kostja esitatud pangakonto väljavõte tema kõiki sissetulekuid. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hagejate esindajat kontoväljavõtte esitamiseks samas tähelepanuta jättes, et hagejate seaduslik esindaja on oma pangakonto väljavõtte lisanud hagiavaldusele küll.
  4. Kohus
  5. jaanuari
  6. a määrusega jättis rahuldamata K H taotlus hagi käiguta või läbi vaatamata jätmiseks, määras kohtuistungi aja, selgitas osapooltele õiguslikku olukorda, lisas erinevatest registritest saadud andmed hagejate vanemate varalise seisundi kohta, tegi osapooltele ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjenduste põhjal, andis kostjale tähtaja täiendava hagi vastuse esitamiseks kohtumääruse põhjenduste põhjal ning tegi osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja selle saavutamise korral esitada kohtule kirjalikult.
  7. Kostja täiendava seisukoha kohaselt jääb põhjendamatuks kohtu järeldus, et seaduse muutmisega on elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutunud, oli hagejatel õigus hagi esitamiseks. Hagi esitamise õiguse näevad TsMS §-d 459 ja 497 või

§ 2172

ette, kuid antud juhul ei saa hagejad tugineda

§-le

  1. Kohus viitab Riigikohtu lahendile, mille kohaselt Riigikohus
  2. novembri
  3. a otsuse nr 220-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjatele maksma elatist vähem, kui on

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on

§ 102

lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma. Kostja leiab, et kohtu viide Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsusele nr 2-20-9571 on asjakohatu, kuna antud asjas taotlevad elatise suuruse muutmist lapsed, mitte laste vanem. 4

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Antud asjas omab tähtsust elatise tasumiseks kohustatud vanema varaline seisund, sissetuleku teenimise võimalused, ülalpeetavate arv, teise lapse vanema majanduslik olukord, laste elulaad ja vajadused aga samuti elatist tasuma kohustatud vanema osavõtt laste elus. Kostja omandis on ½ korteriomandi kaasomandi mõtteline osa. Antud omandit kasutatakse äritegevuse teostamiseks. Kostja sissetulekuks on miinimumpalk. Kostja töötab maniküürijana ja ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna äritegevusega ei kaasne mitte ainult tulud, vaid ka kulud (kommunaalkulud, materjalide ja tarvikute ost). Sillamäe linnas on miinimumpalk päris tavaline, mida saab töötaja oodata piirkonnas oleva üldise halba majanduse seisu tõttu. Neto miinimumpalk 689 eurot kuus. Ülalpidamist vajavad kaks alaealist last ning vaatamata sellele, et seaduse kohaselt on kostja kohustatud andma ülalpidamist ühetaoliselt endaga, Riigikohus varasemates lahendites leidis, et täiskasvanud isiku puhul (vanema puhul) eeldatakse, et tema enda ülalpidamine nõuab rohkem raha kui lapsel. Kostja minimaalsed mõistlikud ja vältimatud kulud on 360 eurot kuus ja nendeks on: Toit 5 eurot päev/150 eurot kuu Eluase keskmine 120 eurot kuus (maksimaalne arve talvel 160 eurot ja minimaalne suvel 80 eurot) Side 15 eurot kuus Hügieen 15 eurot kuus Ravi 10 eurot kuus Riided 30 eurot kuus Elekter 30 euro kuus. Elatise piirmäär, mida kostja on võimeline hagejatele tasuma on 300 eurot kahele ehk iga hageja kasuks 150 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest on näha, et hagejate esindaja sissetulek ei ole ka oluliselt parem kui kostjal. Hagejate esindaja ei ole ka võimeline tagama lastele ülalpidamist ulatuses, mida ta nõuab kostjalt. Lastel on juba tekkinud elulaad, mis sõltub vanemate varalise seisundist, kusjuures mõlemad vanemad ei ole suutelised tagama kahele lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja võtab osa laste elukäigust vaatamata sellele, et lapsed ei viibi kostja juures vähemalt seitse päeva kuu lõikes. Kostja ei hoidnud ostu müügi tšekke ja ei pidanud arvestusi pikema perioodi jooksul, aga kostja ostab lastele igasugused vajalikud tarvikud, riided ja annab taskuraha. Hagejale I osteti järelmaksuga uus mobiiltelefon, mille eest tasub kostja. Mõlemale lapsele osteti kõrvaklapid ja riided ning konto väljavõttest nähtub, et laste arvelduskontodele kantakse taskuraha. Kostja leiab, et kõik eelpool kirjeldatud asjaolud annavad alust elatise suuruse muutmata jätmiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja leiab, et elatise küsimus on võimalik lahendada sellega, et üks lastest kolib kostja juurde elamiseks. Nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja on võimelised andma täisväärtuslikku ülalpidamist juures elavale lapsele. 7. Kohus arutas asja 3. märtsi 2023 kohtuistungil. Osapooled jäid oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus püüdis suunata osapooli kompromissile, kuid see ei õnnestunud. Kohus lükkas asja arutamist edasi ning andis hagejatele tähtaja esitada kohtule tõendid selle kohta, kuidas muutusid hagejate kulud võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga. 5
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582
  1. Hagejad toovad välja, et nende hinnangul, lähtudes kohtupraktikast, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus tuvastanud ülalpidamisõiguse tekkimise aluseid, laste vajadusi ega vanemate varalist seisundit, siis ei saa kohus ka käesoleva asja lahendamisel lähtuda asja lahendamisel sellest, kas asjaolud on muutunud või mitte, vaid peab tuvastama, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Hoolimata eeltoodust märgivad hagejad, et võrreldes
  2. a I kvartaliga oli
  3. a I kvartalis tarbijahinnaindeks kasvanud 32,2% (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks), mistõttu on oluliselt suurenenud ka hagejate vajadused. Oluliselt on tõusnud eluasemekulud. Gaasiarved on kasvanud umbes 250%, 11 - 13 eurolt kuus 44 - 49 eurole kuus. Gaas on hagejatele kriitiliselt vajalik, kuna korteris on gaasiboiler ja gaasipliit. Korterikütte ja prügiveo hind on kasvanud ligikaudu 15%. Vee ja kanalisatsiooni hind on tõusnud 20%. Majal vahetati katus, mistõttu arvele lisati veel 16 eurot. Märtsis 2023 oli hagejate ja tema seadusliku esindaja kommunaalkulude arve 237 eurot väikese kahetoalise korteri eest ja seda ilma elektri, interneti, televisiooni ja sideteenusteta. Telefoniarved kasvasid 4 eurolt ühe numbri eest
  4. a 5,5 eurole
  5. a. Alates aprillist 2023 tuleb iga numbri eest maksta 7,5 eurot. Hinnatõus 87,5%. Elektriarved on alates 2021 tõusnud rohkem kui 50%. Hagejad tegelevad spordiga, mistõttu joovad palju piima, kumbki hageja liiter päevas, lisaks kulub piima pudruks ja helbeteks. Kahe viimase aastaga on kõige odavama piima hind kasvanud 400%. Munade hind on tõusnud 250%. Kõige harilikuma leiva ja saia hind on kahe aasta jooksul tõusnud 200%. Tangude ja makaronide hind on tõusnud rohkem kui 150%. Hagejad ei armasta väga lihatooteid, kuid ikkagi söövad vahetevahel viinereid ja vorsti, mille hind kahe aastaga on tõusnud 100%. Isegi puuviljad, mida hagejad armastavad, s.o banaanid ja õunad on viimasel ajal hinnas tõusnud 50%. Kõige harilikum kartul on kahe aasta jooksul hinnas tõusnud 200%. Tomatite ja kurkide hind on tõusnud 100%. Suhkru hind on tõusnud 150%. Kuna hagejad tegelevad spordiga vähemalt viis päeva nädalas ja kiiresti kasvavad, tahavad nad loomulikult rohkem süüa kui aastal
  6. Toidu hinnad on tõusnud väga palju ja ka toitu tuleb osta rohkem kui aastal
  7. Kuna hagejad kasvavad praegu eriti kiiresti, kasvavad nad riietest välja ja uusi riideid on vaja osta tihedamalt. Ning kuna hagejad mõlemad spordivad, on vaja spordirõivaid ja jalatseid osta tihedamini. Kostja töötab iluteenuste alal juba 11 aastat, klientidest tal puudust ei ole ning kostja väited tema väikesest töötasust ei ole usutavad, liiatigi kostja varjab oma töötasu. Kostja on läbinud professionaalse koolituse ja samuti käinud erinevatel kursustel: maniküür, pediküür, küünetehnik, ripsmete pikendamine, juuksur ning tal on palju diplomeid ja tunnistusi edukalt läbitud koolituste kohta. Kostja on töötanud kodus ja erinevates ilusalongides. Kostja organiseeris ja avas kaks ilusalongi, millest ühes töötab praegu. Kostja on üks parimaid meistreid maniküüri ja pediküüri alal Sillamäel. Tema juurde on pikk järjekord ja igal päeval teenindab vähemalt neli klienti. Peale seda kui kostja aastal 2022 ostis endale kutsika (minimaalne hind Eestis 600 eurot), ei võta ta enam hagejaid enda juurde. Hagejate seaduslik esindaja iga nädal kirjutas talle ja pakkus, et hagejad tuleksid tema juurde, kuid kostja ei ole hagejaid enda juurde võtnud nelja kuu jooksul alates detsembrist 2022 kuni aprillini 2023, põhjendades seda sellega, et tal on vähe aega ja ta peab töötama või et ta on haige ja vigastust saanud. 6
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582
  1. aprillil, 4 kuud hiljem võttis kostja hagejad enda juurde neljaks tunniks ning tõi õhtul tagasi. Kostja hagejatele peaaegu ei helista ning huvi nende vastu ei tunne. Ka tütrele helistas aastal 2023 ainult ühel korral. Samuti ei helistanud kostja ühelegi lapsele kummagi sünnipäeval, jõulude ajal ega aastavahetusel ja ei soovinud õnne. Lapsed ei või minna ema juurde niisama ilma ema nõusolekuta, korterivõtmeid neil ei ole. Soovi, et lapsed tuleksid tema juurde, palub kostja kirjutada päev enne, kuid ikkagi lapsi enda juurde ei võta. Kostjaga kompromissile jõudmist hagejad ei soovi. Hagejad on kostjaga korduvalt kokku leppinud, et kostjad maksaksid rohkem, kuna kulud on tõusnud. Veelgi veebruaris
  2. a palus hagejate seaduslik esindaja maksta elatist rohkem, millega kostja nõustus. Pärast ütles kostja, et saab maksta rohkem ainult kahe kuu pärast. Hagejate seaduslik esindaja läks kompromissile ja nõustus veel ootama, kuid kostja pettis ja senisest suuremat elatist maksma ei hakanud. Seetõttu soovivad hagejad, et kohus suurendaks elatist kuni seaduses ettenähtud miinimumelatise määrani, mille puhul ei pea hageja Riigikohtu praktikast tuginevalt oma vajadusi ning nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendama.
  3. Kohus
  4. veebruari
  5. a määrusega otsustas menetleda hagi kirjalikus menetluses ning andis vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  6. Hagejad ei esitanud kohtule täiendavalt midagi.
  7. Kostja täiendava seisukoha kohaselt ei ole kõnealusel juhul seaduse muutmine elatise suurendamise aluseks. Varem tehtud kohtulahendi alusel (tsiviilasjas 2-21-108707) mõisteti kostjalt välja elatis 150 eurot kuus. On tähtis, et
  8. aastal oli elatise miimimummäär 292 eurot. Seega, elatis oli kokkuleppitud 1/2 miinimummäära elatise ulatuses. Hagejate nõue esitamise aluseks saab olla TsMS §
  9. Hagejad peavad põhistama ja tõendama asjaolude muutmist. Hagejad esitasid tõenditena kommunaalkulude arved, võrdlemaks
  10. ja
  11. aastat. Esitatud arvetest on näha, et tasumisele kuuluvad summad on võrdväärsed ja arvete summa sõltub vee koguse tarbimisest. Keskmine arve suurus
  12. aastal oli 86,87 eurot (jaanuar- detsember)/
  13. Keskmine arve suurus
  14. aastal oli 88,04 eurot (jaanuar-detsember)/
  15. Seega, hagejad ei osanud tõendada, et eluasemekulud on suurenenud võrreldes varem tehtud kohtulahendi ajavahemikuga. Kuna korteris elavad kolm inimest, siis keskmine eluasemekulu ühe inimese kohta on maksimaalselt 29,33 eurot. Hagejad esitasid kommunaalarve 2023 märtsikuu eest, ent kostja ei saa ühe arve alusel arvutada aasta keskmist kulu selleks, et oleks võimalik järeldada, kas aasta keskmine eluaseme arve on muutunud või mitte. Kui analüüsida elektrienergia eest tasutud summasid, siis kõige suurem arve aastal 2022 oli 70,49 eurot. Hagejad ei ole esitanud elektriarveid
  16. aasta eest ja seega, kosja ei saa anda hinnangut, kas elektriarvete suurus on muutunud või mitte. Kuna korteris elavad kolm inimest, siis ühe inimese kohta on maksimaalselt 23,49 eurot. Mis puudutab toidukorvi maksumust, esitavad hagejad üldist informatsiooni, mitte oma kulude suurust. Seega, informatsioon ei vasta tõele. Vastavalt statistikaameti poolt avaldatud andmetele
  17. aastal toidukorvi maksumus ühe inimese kohta oli 106,75 eurot kuus. Aastal 2023 aga 148,21 eurot. Toidukorvi tõus moodustas 27,97% inimese kohta. Kuna hagejad ei ole esitanud kohtule oma toidukulude suurust aastal 2021 ja 2022
(2023), lähtub kostja statistika poolt avaldatud andmetest. Kostja leiab, et iga hageja kulude suurus ühe kuu lõikes aastal 2023 moodustab: 7
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Eluasemekulud aasta keskmine maksimaalselt 40 eurot Elekter maksimaalselt 25 eurot Toidukulud maksimaalselt 150 eurot Hügieen maksimaalselt 15 eurot Majapidamistarbed maksimaalselt 15 eurot Ravi maksimaalselt 25 eurot Side ja internet maksimaalselt 10 eurot Riided ja jalanõud maksimaalselt 50 eurot Meelelahutus ja taskuraha maksimaalselt 50 eurot. Kokku 380 eurot ühe hageja kohta. Hagejad ei ole tõendanud, et nende kulud on suuremad ühe kuu lõikes. Riik maksab toetust iga hageja kasuks summas 80 eurot. Seega, katmata vajadused igal hagejal võivad olla 300 eurot kuus, mis vanemad peavad kandma võrdsetes osades ehk 150 euro ulatuses. Hagejad nõuavad elatise summa suurendamist tuginedes sellele, et asjaolud on oluliselt muutunud. Hagejate esitatud tõenditest on näha, et hagejate kulud võrreldes aastaga 2021 ei ole muutunud. Kostja saab nõustuda, et on suurendanud toidukulud arvestades statistikaameti poolt kindlaksmääratut. Toidukulu on kasvanud 32 euro võrra ja sidekulu on kasvanud 2,50 euro võrra. Kostja saab nõustuda ka, et eluasemekulud on kasvanud 15 euro võrra (ühe inimese kohta). Seega on võimalik põhjendatult muuta varem tehtud kohtlahendit selliselt, et suurendada elatise suurus vastavalt kostja poolt omaksvõetud asjaoludele (kuna hagejad ei suutnud tõendada asjaolude olulise muutmist pärast varasema kohtulahendi tegemist), ning määrata elatis summas 200 eurot iga hageja kohta/või jätta hagiavaldus rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohtulahendis palub kostja määrata, et lahendi täitmisel arvestada kostja poolt tasutud elatis alates hagiavalduse esitamist. Juhul, kui kohus suurendab elatis, siis palub kostja märkida, et elatise võlgnevus saab kostja tasuda 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Asi on kohtu menetluses alates 19. aprillist 2022 ehk pea kaks aastat. Kosja oma käitumisega ei ole asja pikaks venitanud ning elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis ei tekkinud mitte kostja süül ja käitumisel alates aprillist 2022. See aga ei ole õiglane kostja suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega rahuldada osaliselt. Hagejad nõuavad muuta Pärnu Maakohtu 26.04.2021. a määrus asjas nr 2-21-108707 (edaspidi varasem kohtulahend), suurendada kostjalt hagejate ülalpidamiseks määratud elatise suurus ning määrata alates 15.04.2022 igakuiseks elatise summaks hagejale I 225,64 eurot, kuid mitte vähem kui

§ 101

alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni XXX ja hagejale II 191,79 eurot, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni XXX.

Elatis tuleb kanda A A (hagejate seaduslik esindaja) arveldusarvele Swedbank nr XXX iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud kostja kanda. 8

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Hagejad põhjendavad nõude asjaoluga, et laste vajadused on elukalliduse tõusu tõttu peale 26.04.
  1. a kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud (suurenenud), mistõttu vajadus määratud elatise suurendamiseks. Samuti viitavad hagejad alates
  2. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseaduse (

) § 101 redaktsioonile, milles on sätestatud uued reeglid elatise arvutamiseks. Hagejad leiavad, et elatise miinimummäära muutumist arvestades on põhjendatud suurendada Pärnu Maakohtu 26.04.

  1. a määrusega asjas nr 2-21-108707 Kristina Artamonovale tasumiseks määratud elatist kuni kehtiva elatise miinimummäärani ja ühtlasi mõista elatis välja muutuva suurusena, sõltuvalt elatise miinimummäära muutumisest. Kostja ei ole hagiga nõus ja leiab, et laste vajaduste oluline suurenemine ei ole tõendatud, samuti kostja varaline seisund ei ole muutunud paremuse poole. Kohus tegi kindlaks Kohtute Infosüsteemi kaudu, et Pärnu Maakohus 26.04.
  2. a määrusega asjas nr 2-21-108707 kohustas K A tasuma avaldajatele elatist Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.03.
  3. a makseettepanekus määratud suuruses. Võlgnik K A kohustub: 1) tasuma avaldajale A A elatist 150,00 eurot kuus alates 25.03.2021 kuni avaldaja A A täisealiseks saamiseni XXX; 2) tasuma avaldajale A A elatist 150,00 eurot kuus alates 25.03.2021 kuni avaldaja A A täisealiseks saamiseni XXX. Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab kostjat maksma kummagi hageja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 150 eurot. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Järelikult saab TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Varasem, kostjat 150 euro suurust elatist igale lapsele maksma kohustav kohtulahend tehti 26.04.
  6. Aastal 2021 ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
  7. detsember 2021 kehtinud

§ 101lg 1).

  1. aastal oli miinimumelatis 292 eurot. Varasema kohtulahendi alusel peab seega kostja tasuma elatist väiksemas määras kui nägi ette kuni
  2. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101. Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud 1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. 9

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagiavalduses paluvad hagejad suurendada varasema kohtulahendiga nende kasuks kostjalt väljamõistetud elatise suurust alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101alusel arvutatava suuruseni.

Seejuures on arvestatud

§ 101

lg-tes 5 ja 7 sätestatuga, et osa hagejate kuludest on kaetud lapsetoetusega ning et kostja on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on vähem kui kolm aastat.

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et käesoleval juhul ei ole tegemist

§ 2172

lg-s 1 sätestatud olukorraga ning hagejatel ei ole õigust nõuda elatise suuruse muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse 786 SE seletuskirja (Seletuskiri RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022) kohaselt puudutab rakendussäte (

§ 217

²) elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Varasema kohtulahendiga on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud igakuine elatis fikseeritud summas 150 eurot kummagi hageja osas, kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Seega ei ole hagejate nõue põhjendatud õigusliku olukorra muutmisest tulenevalt. Hagejad põhjendasid hagi esitamise ka asjaoluga, et laste vajadused on elukalliduse tõusu tõttu peale 26.04.2021. a kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud (suurenenud). Varasemas kohtulahendis ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka seda, kas laste vajadused tingisid seaduses sätestatust väiksema elatise maksmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul õige hagejate käsitlus, et kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus tuvastanud ülalpidamisõiguse tekkimise aluseid, laste vajadusi ega vanemate varalist seisundit, siis ei saa kohus ka käesoleva asja lahendamisel lähtuda asja lahendamisel 10

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 sellest, kas asjaolud on muutunud või mitte, vaid peab tuvastama, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kuivõrd kostjalt on hagejate kasuks igakuine elatis välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu määrusega, mis põhineb esitatud avaldusel ja kus ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, järeldab kohus, et aastal 2021 vastas 150 euro suurune elatis hagejate vajadustele ja et kostja oli võimeline tasuma elatist nõutud suuruses, kuna vastuväiteid ei ole esitanud. Hagejate esindaja ka seletas
  1. märtsi 2023 kohtuistungil, et tookord (varasema kohtulahendi tegemise ajal) ei olnud kulud niivõrd suured, miinimumelatis ületas laste vajadusi (kd 1, tl 181, 00:15:08; tl 182, 00:37:15). Et hagejate kulutused suurenenud tunnistas kohtuistungil ka kostja (kd 1, tl 180 pöördel). Seega, hagi rahuldamiseks peavad hagejad tõendama nende kulutuste suurenemist võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga. Hagejate tõendamiskoormist selgitas kohus
  2. märtsi 2023 kohtuistungil.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. TsMS § 5 lg-st 2 tulenevalt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatise suuruse muutmise nõude esitamine ka üldisele elukalliduse tõusule tuginedes. Pärast varasema kohtulahendi tegemist on oluliselt kallinenud nii kommunaalteenused, toiduained kui muud esmatarbekaubad, seega ka laste ülalpidamiskulu kuus. 3. märtsi 2023 kohtuistungil määras kohus hagejate seaduslikule esindajale tähtaja, esitamaks kohtule suuremate kulutuste nimekirja, täiendavad dokumendid ja tõendid selle kohta, mis on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga hagejate kuludes muutunud. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Hagejad esitasid S KÜ arved ajavahemiku 2021. a jaanuar – 2022. a detsembri (k.

  1. a)eest (kd 1, tl 188-199). Alates 2021. a jaanuarist varasema kohtulahendi tegemise päeva (26.04.2021) seisuga olid S KÜ poolt esitatud arved kogusummas 597,49 eurot (kd 1, tl 188-189 pöördel), mis teeb keskmiselt 149,37 eurot kuus (597,49/4 (kohus arvestas viimast arvet 2021. a aprilli eest)). Asja materjalide kohaselt elavad hagejad koos nende isaga A A aadressil XXX. Seega, 149,37 eurot tuleb jagada kolmega ja igale hagejale kuludest langetav osa on seega 49,80 eurot kuus. Ajavahemiku 2021. a maist hagi esitamise päeva (15.04.2022) seisuga eest olevate S KÜ arvete järgi (kd 1, tl 190 – 195) esitati neid kogusummas 1664,58 eurot, mis teeb keskmiselt 151,33 eurot kuus (1664,58/11 (kohus arvestas viimast arvet 2022. a märtsi eest)). Jagades 151,33 eurot kolmega, saab igale hagejale kuludest langetav osa 50,44 eurot kuus. Ajavahemiku 2022. a aprillist detsembrini (k.
  2. a)esitati S KÜ arveid kogusummas 1346,75 eurot (kd 1, tl 195 pöördel-199 pöördel), mis teeb keskmiselt 149,64 eurot kuus (1346,75/9) ning jagatuna kolmeks keskmiselt 49,88 eurot kuus kummagi hageja kohta. 11

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 2023. a eest esitas hageja vaid ühe arve – märtsi kuu eest (kd 1, tl 200). Iseenesest on õige kostja väide, et ühe arve alusel, 2023. a märtsi kuu eest, ei ole võimalik arvutada aasta keskmist kommunaalkulu selleks, et oleks võimalik järeldada, kas aasta keskmine eluaseme arve on muutunud või mitte. Kuid kohtu hinnangul võib võrrelda arved 2021. a märtsi, 2022. a märtsi ja 2023. a märtsi kuu eest. 2021. a märtsi eest arve suurus oli 140,64 eurot (kd 1, tl 189), 2022. a märtsi eest 167,67 eurot (kd 1, tl 195) ja 2023. a märtsi eest 237,51 eurot (kd 1, tl 200). Seega, võrreldes 2021. a märtsi eest arvega suurenes arve 2022. a märtsi eest 16% võrra ning 2023. a märtsi eest 41% võrra. Kui võrrelda arveid 2022. a märtsi ja 2023. a märtsi eest, siis suurenes arve 29% võrra. Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja A A arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtuvalt tasus ta S KÜ-le selgitusega „XXX, A A“ ajavahemikul 13.10.2021–11.03.2022 kokku 1050 eurot, mis teeb keskmiselt 175 eurot kuus (1050/6). Sama ajavahemiku kohta S KÜ viidatud arvetest (kd 1, tl 192 - 194 pöördel) nähtub, et iga kuu oli ettemaks. Võlga arvetest ei nähtu, seega täidab hagejate seaduslik esindaja laste ülalpidamiskohustust laste eluasemevajaduse rahuldamisega. Ettemakse tegemine on eluliselt arusaadav, kuna aitab ühtlustada igakuised maksed erinevatel hooaegadel. Üldteada on, et arved on tunduvalt suuremad kütteperioodil, mitte kütteta perioodil. Ajavahemiku 01.04.2022 – 30.01.2023 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 80-96) nähtuvalt tasus ta S KÜ-le selgitusega „XXX, A A“ ajavahemikul 14.04.2022 – 12.01.2023 kokku 1600 eurot, mis teeb keskmiselt 160 eurot kuus (1600/10). Jagades 160 eurot kolmega, saab igale hagejale kuludest langetav osa 53,30 eurot kuus. Ajavahemiku 2022. a aprill – 2022. a detsember (k.
  1. a)kohta S KÜ arvetest (kd 1, tl 195 pöördel 199 pöördel) nähtub, et iga kuu oli ettemaks. Võlga arvetest ei nähtu. Hagejad esitasid väljavõtte andmetega E AS-i poolt esitatud arvete suuruse ja nende tasumise kohta ajavahemikul 01.01.2021 – 01.03.2023 (kd 2, tl 1-1 pöördel). Andmed on esitatud küll ebaõnnestunud formaadis, kuid need ühtivad E AS-ile arvete tasumise kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest. Nendest andmetest tulenevalt tasus hagejate seaduslik esindaja alates 2021. a jaanuarist varasema kohtulahendi tegemise päeva (26.04.2021) seisuga E AS-ile kokku 88,63 eurot, mis teeb keskmiselt 22,16 eurot kuus (88,64/4) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,40 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 2021. a maist hagi esitamise päeva (15.04.2022) seisuga tasus hageja seaduslik esindaja E AS-ile kokku 255,37 eurot, mis teeb keskmiselt 21,28 eurot kuus (255,37/12) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,09 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 2022. a maist – 2023. a veebruari (k.
  2. a)seisuga tasus hageja seaduslik esindaja E AS-ile kokku 189,28 eurot, mis teeb keskmiselt 21,03 eurot kuus (189,28/9) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,01 eurot kuus iga hageja kohta. Seega, telefoni/interneti eest keskmine makse jäi samal tasemel, isegi mõnevõrra vähenes. Hagejad esitasid väljavõtte andmetega OÜ-le V poolt esitatud arvete suuruse ja nende tasumise kohta ajavahemikul 07.01.2022 – 07.03.2023 (kd 2, tl 3-4 pöördel). Need andmed ühtivad OÜ-le V arvete tasumise kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest. Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtub makseid OÜ-le V ka ajavahemikul 01.10.2021 – 07.01.2022. 12
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Nendest andmetest tulenevalt tasus hagejate seaduslik esindaja 20.10.
  1. a-st hagi esitamise päeva (15.04.2022) seisuga (kohus arvestas viimast makset 20.03.2022, kuna järgmine makse on tehtud 20.04.2022) kokku 461,60 eurot, mis teeb keskmiselt 76,93 eurot (461,60/6) kuus ja jagatuna kolmega keskmiselt 25,64 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 20.04.2022 – 20.03.
  2. a (k.a) tasus hageja seaduslik esindaja OÜ-le V kokku 578,49 eurot, mis teeb keskmiselt 48,21 eurot kuus (578,49/12) ja jagatuna kolmega keskmiselt 16,07 eurot kuus iga hageja kohta. Seega,
  3. a märtsi seisuga vähenes keskmine makse elektrienergia eest 37% võrra. Hagejad küll ei esitanud kohtule tõendeid korterikulude suuruse kohta alates
  4. a jaanuarist (v.a arve
  5. a märtsi eest), elektrikulude suuruse kohta alates
  6. a aprillist ning interneti/telefoni kulude suuruse kohta
  7. a märtsist, kuid kostja nõustus Statistikaameti andmetele viidates (kd 2, tl 33-34), et sidekulu on 2,50 euro võrra ja eluasemekulud 15 euro võrra kasvanud (ühe inimese kohta). Hagejad ei toonud välja, kui suured on nende toidukulud kuus. Hagejad vaid väitsid (kd 1, tl 185-186), et tegelevad spordiga, mistõttu joovad palju piima, kumbki hageja liiter päevas, lisaks kulub piima pudruks ja helveteks. Kahe viimase aastaga on kõige odavama piima hind kasvanud 400%. Munade hind on tõusnud 250%. Kõige harilikuma leiva ja saia hind on kahe aasta jooksul tõusnud 200%. Tangude ja makaronide hind on tõusnud rohkem kui 150%. Hagejad ei armasta väga lihatooteid, kuid ikkagi söövad vahetevahel viinereid ja vorsti, mille hind on kahe aastaga tõusnud 100%. Isegi puuviljad, mida hagejad armastavad, s.o banaanid ja õunad on viimasel ajal hinnas tõusnud 50%. Kõige harilikum kartul on kahe aasta jooksul hinnas tõusnud 200%. Tomatite ja kurkide hind on tõusnud 100%. Suhkru hind on tõusnud 150%. Kuna hagejad tegelevad spordiga vähemalt viis päeva nädalas ja kiiresti kasvavad, tahavad nad loomulikult rohkem süüa kui aastal
  8. Toidu hinnad on tõusnud väga palju ja ka toitu tuleb osta rohkem kui aastal
  9. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hagejad ei esitanud tõendeid nende toidukulude suuruse kohta kuus. Kohtule esitatud hagejate seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest (kd 1, tl 5-16, tl 80-96, 106-108) on näha makseid erinevates toidupoodides, kuid need ei kinnita hagejate reaalseid toidukulusid ja neist ei saa eristada hagejate toidukulusid. Kostja viitas (kd 2, tl 33-34), et vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud andmetele oli
  10. aastal toidukorvi maksumus ühe inimese kohta 106,75 eurot kuus. Aastal 2023 aga 148,21 eurot. Toidukorvi tõus moodustas 27,97% inimese kohta. Kuna hagejad ei ole esitanud kohtule oma toidukulude suurust aastal 2021 ja 2022
(2023), lähtub kostja Statistikaameti poolt avaldatud andmetest. Kostja nõustus, et toidukulu on kasvanud 32 euro võrra ja tema arvates moodustab iga hageja toidukulude suurus ühe kuu lõikes aastal 2023 maksimaalselt 150 eurot. Kohtu hinnangul on 150 eurot toidukulu iga hageja osas eluliselt usutav ja põhjendatud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et iga kulutatud sendi kohta võib tõendi esitamine ja järelikult hagejate vajaduste suuruse täpne väljaarvutamine keeruline olla, kuid kohtu hinnangul ei esitanud hagejate esindaja ei kulutusi liigiti ega neid tõendavaid dokumente, millest on järeldada, et hageja 1 igakuised ülalpidamiskulud on ligilähedased 451,28 eurole (225,64×2) ja hageja 2 igakuised ülalpidamiskulud ligilähedased 383,58 eurole (191,79×2). Kohus arvestab, et kostja leidis kohtule 13.02.2024 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 33-34) sõnaselgelt põhjendatuks muuta varem tehtud kohtlahendit selliselt, et suurendada elatise suurus 13
(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 vastavalt kostja poolt omaksvõetud asjaoludele (kuna hagejad ei suutnud tõendada asjaolude olulise muutmist pärast varasema kohtulahendi tegemist) ning määrata elatis summas 200 eurot iga hageja kohta. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.
  1. a vastuse (kd 1, tl 123) kohaselt on isikutele määratud alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani: A A (isikukood XXX) eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; A A (isikukood XXX) eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; A A (isikukood XXX) ei ole määratud pensioni ja/või toetuseid; K H (isikukood XXX) on määratud lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus. 11.2022 - hinnatõusu leevendamise toetus summas 100,00 eurot, ühekordne toetus. Toetused makstakse välja A A XXX (SWEDBANK AS). Sotsiaalkindlustusameti 07.02.
  2. a vastuse (dtl 360) kohaselt on perioodil alates 01.01.2023 kuni käesoleva ajani isikutele määratud pensioni ja/või toetuseid alljärgnevalt: A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; K H (isikukood XXX) - on määratud lapsetoetus kogusummas 160 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest on tõendatud, et ajavahemikul 08.10.2021 – 06.01.2023 kandis Sotsiaalkindlustusamet iga kuu hagejate seadusliku esindaja kontole 120 eurot selgitusega „Peretoetus K H“. Sotsiaalkindlustusameti 07.02.
  3. a vastusest (dtl 360) nähtuvalt on alates 01.01.2023 K H määratud lapsetoetus kogusummas 160 eurot kuus ning kuna varasemad toetused maksti välja A A arvelduskontole, ei ole kohtul alust kahelda, et ka pärast 06.01.2023 kanti lapsetoetus tema arvelduskontole. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lapsetoetuse väljamaksmise kord oleks pärast 06.01.2023 muutunud. Lapsetoetuse maksmisega tagatud lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori andmetel (https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator) suurenes tarbijahinnaindeks võrreldes märtsiga 2021 (aprill 2021 – märts 2024) 38% võrra. Kostjalt kummagi hageja kasuks oli varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis summas 150 eurot kuus. Samuti said hagejad lapsetoetus tol ajal 60 eurot kuus, millega olid kaetud osa hagejate kuludest. Kostja pakutud elatis summas 200 eurot kuus kummalegi hagejale on 25% suurem kui varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurus. Kohtu hinnangul kostja pakutud elatise suurus on ligilähedane tarbijahinnaindeksi muutumise protsendile, siis saab järeldada, et pakutud summaga on kaetud hagejate ülalpidamiskulutused kostjale langevas osas. Tuleb arvestada ka, et on muutunud alates 01.01.2023 tasutava lapsetoetuse suurus 80 euroni kuus igale hagejale, millega on kaetud osa hagejate kuludest ja millest iga vanema osa on 40 eurot. Hagejad ega kostja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hagejad viibinuks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (

§ 101lg 6).

Kohus arvestab ka sellega, et ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX ja ajavahemiku 01.04.2022 – 28.01.2023 (kd 1, tl 106-108) kohta arvelduskonto XXX väljavõtetest nähtub, et kostja iga kuu tasub elatist varasema kohtulahendiga väljamõistetud suuruses ja 14

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 täiendavalt erinevad rahasummad kõrvaklappidele, heale-paremale, mängudele, vihikutele, pliiatsitele, riietele, ravimitele, uusaasta ja sünnipäeva kink. Kostja väitel osteti järelmaksuga hagejale I uus mobiiltelefon, mille eest kostja tasumas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus põhjendatuks muuta alates hagi esitamisest ehk alates 15.04.2022 varasema kohtulahendiga hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuine 200 euro suurune elatis. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal (alates 15.04.2022) kostja tasutud elatisemakseid. Alla

§-s 101 sätestatud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei seondu kohus elatise summa muutmist

§-s 101 sätestatud alustega. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja

§ 102alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema vanema sissetulekut ja selle teenimise võimekust ning varalist seisundit. Kostja sissetulekud ja varaline seisund Kohus kontrollis kostja sissetulekud ja varalise seisundi üle. Kinnistusraamatu andmetel (kd 1, tl 53) on kostja kaasomandis ½ mõtteline osa XXX asuv eriomand pindalaga 38,90 m. Asja materjalidest nähtuvalt elab kostja teisel aadressil. Kostja seletuste kohaselt kasutatakse eriomandit äritegevuse teostamiseks, kostja töötab maniküürijana. Äriregistri andmetest on näha (kd 1, tl 54), et kostja koos teise isikuga on TÜ B (registrikood XXX) täisosanik ja otsene tegelik kasusaaja. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 55) kuulub kostjale alates 27.06.2022 sõiduauto Nissan Micra, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta

  1. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registris puuduvad andmed kostja töötamiste kohta. Eesti Töötukassa 30.01.
  2. a vastuse (kd 1, tl 75) kohaselt ei ole töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel K H registreeritud töötuna. Eesti Töötukassa 06.02.
  3. a vastusest (kd 2, tl 18) selgub, et K H ei ole registreeritud töötuna, et ajavahemikul 01.01.2023–06.02.2024 ei ole ta saanud töötuskindlustushüvitist, töövõimetoetust, tema töövõimet ei ole hinnatud. Maksu- ja Tolliameti 01.02.
  4. a teatise (kd 1, tl 111) järgi ei ole kostjal ajavahemikul 01.01.2022 – 31.12.2022 deklareeritud sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti 07.02.
  5. a teatise (kd 2, tl 21) järgi ei ole kostjal ka ajavahemikul 01.01.2023 – 31.12.2023 deklareeritud sissetulekuid. AS-i Pensionikeskus 31.01.
  6. a (kd 1, tl 119) ja 07.02.2024 (kd 2, tl 30) teatistest selgub, et K H on esitanud raha väljavõtmise avalduse 14.01.2021 ning 02.09.2021 on talle välja makstud 689,53 eurot. K H ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. 15

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Kostja seletuste kohaselt on tema sissetulekuks miinimumpalk. Kostja töötab maniküürijana ja ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna äritegevusega ei kaasne mitte ainult tulud, vaid ka kulud (kommunaalkulud, materjalide ja tarvikute ost). Sillamäe linnas on miinimumpalk päris tavaline, mida saab töötaja oodata piirkonnas oleva üldise halba majanduse seisu tõttu. Neto miinimumpalk 689 eurot kuus. Ajavahemiku 26.04.2022 – 27.02.2023 kohta kostja arvelduskontolt nr XXX (kd 1, tl 140-165) nähtuvad pidevad füüsiliste isikute ülekanded, mida saab seletada kostja äritegevusega – iluteenuse osutamisega. Ka nähtuvad maksed teenuste eest (eluase, elekter, side, s.h internet), erinevates e-poodides, samuti tanklates. Kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu eriti suuri sissekandeid või väljaminekuid. Konto algsaldo oli 260,37 eurot, lõppsaldo 0,66 eurot. Ajavahemiku 26.04.2022 – 27.02.2023 kohta kostja hoiukontolt nr XXX (kd 1, tl 166-177) nähtuvad ülekanded rahakogujasse seoses kaardimaksetega ja väljamaksed rahakogujast kontole, maksed toidu- ja e-poodides. Hoiukontoltki ei nähtu suuri sissekandeid või väljaminekuid. Konto algsaldo oli 6,35 eurot, lõppsaldo 9,96 eurot. Kostja esitatud andmetel on tema minimaalsed mõistlikud ja vältimatud kulud 360 eurot kuus ja nendeks: Toit 5 eurot päev/150 eurot kuu Eluase keskmine 120 eurot kuus (maksimaalne arve talvel 160 eurot ja minimaalne suvel 80 eurot) Side 15 eurot kuus Hügieen 15 eurot kuus Ravi 10 eurot kuus Riided 30 eurot kuus Elekter 30 euro kuus. Kostja ei esitanud tõendeid oma tegeliku sissetuleku kohta, ent kohus leiab, et kuna ta on nõus kummagi hageja ülalpidamiseks elatise suurendamisega 200 euroni, hagejad aga ei esitanud andmeid ega tõendeid oma tegelike kulutuste kohta, siis võib lähtuda sellest, et kostja sissetulekud ja väljaminekud võimaldavad tal anda hagejatele ülalpidamist 200 euro suuruses igakuiselt kummalegi hagejale. Hagejate seadusliku esindaja, isa A A, varaline olukord ja sissetulekud

§ 105

lg 3 alusel kontrollis kohus ka hagejate seadusliku esindaja, isa Andrei Artamonovi, varalise olukorra ja sissetulekud. Kinnistusraamatu andmetest (kd 1, tl 52) selgub, et hagejate seaduslik esindaja on XXX asuva eriomand pindalaga 41,20 m2 omanik. Asja materjalidest nähtuvalt elavad hagejad koos isaga antud aadressil. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate isale kuuluks liikmesus hooneühistus või ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 56) kuulub hagejate isale alates 23.07.2014 sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta

  1. Eesti Töötukassa 30.01.
  2. a vastuse (kd 1, tl 75) kohaselt ei ole töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel A A registreeritud töötuna. Eesti Töötukassa 06.02.
  3. a vastusest (kd 2, tl 18) selgub, et A A ei ole registreeritud töötuna, et ajavahemikul 01.01.2023–06.02.2024 ei ole ta saanud töötuskindlustushüvitist, töövõimetoetust ega ole hinnatud tema töövõimet. 16

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 57) töötab hagejate isa A OÜ-s valvurina alates 26.06.2006 ja F AS-is turvatöötajana alates 10.08.
  1. Maksu- ja Tolliameti 01.02.
  2. a teatise (kd 1, tl 112) järgi tehti ajavahemiku 01.01.2022 – 31.12.2022 eest hagejate isale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 10 960,65 eurot (s.h 10 714,36 eurot – palgatulu; 246,24 eurot – muu tulu; 0,05 eurot - intress), mis teeb keskmiselt 913,40 eurot kuus. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõtetele (kd 1, tl 113-116) tegid hagejate isale väljamakseid F AS, A OÜ, Sotsiaalkindlustusamet, Swedbank AS. Maksu- ja Tolliameti 07.02.
  3. a teatisest (kd 2, tl 23) tulenevalt tehti ajavahemiku 01.01.2023 – 31.12.2023 eest hagejate isale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 13 051,73 eurot, mis teeb keskmiselt 1087,64 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõtetele (kd 2, tl 25-28) tegid hagejate isale väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet, Osaühing A, F AS ja Swedbank AS. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.
  4. a vastuse (kd 1, tl 123) kohaselt ei ole hagejate isale alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud pensioni ja/või toetuseid. Sotsiaalkindlustusameti 07.02.
  5. a vastuse (dtl 360) kohaselt ei ole perioodil alates 01.01.2023 kuni käesoleva ajani määratud hagejate isale pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti 01.02.
  6. a teatisele lisatud TSD kokkuvõtte (kd 1, tl 115) järgi tegi Sotsiaalkindlustusamet hagejate isale
  7. a oktoobris väljamakse 246,24 eurot (neto). Maksuja Tolliameti 07.02.
  8. a teatisele lisatud TSD kokkuvõttest (kd 2, tl 25) tulenevalt tegi Sotsiaalkindlustusamet hagejate isale
  9. a oktoobris väljamakse 274 eurot (neto). Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtuvalt tasus F AS hagejate isale töötasuna välja 08.10.2021 – 10.01.2022 (kd 1, tl 5-10 pöördel) kokku 2163,12 eurot, mis teeb keskmiselt 540,80 eurot (2163,12 : 4) kuus. A OÜ tasus hagejate isale välja palka 21.10.2021 – 21.12.2021 (kd 1, tl 5 pöördel - 9) kokku 800,51 eurot, mis teeb keskmiselt 266,84 eurot (800,51 : 3) kuus. Erinevus keskmise sissetuleku arvutamiseks võetud kuude arvus on tingitud sellest, et F AS maksab töötasu välja eelmise kuu eest (tulenevalt ülekannete selgitustest), aga A OÜ jooksva kuu eest (kohus võrdles andmeid Maksu- ja Tolliameti 01.02.
  10. a teatisele lisatud TSD kokkuvõttega
  11. a jaanuari eest (kd 1, tl 114). Seega, ajavahemikul
  12. a oktoober –
  13. a jaanuar oli hagejate isa kahelt tööandjalt saadud sissetulekuks keskmiselt 807,64 eurot. Eeltoodu alusel on hagejate isa sissetulek aastast aastasse suurenenud.
  14. a-ga võrreldes suurenes hagejate isa keskmine igakuine sissetulek
  15. a-l 105,76 euro võrra ja
  16. a-l 280 euro võrra.
  17. a-ga võrreldes suurenes sissetulek
  18. a-l 174,24 euro võrra. AS-i Pensionikeskus 31.01.
  19. a (kd 1, tl 119) ja 07.02.
  20. a (kd 2, tl 30) teatistest nähtub, et A A nimel avatud pensionikonto, A A ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. A A ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohus peab tõendatuks hagejate isa varalist seisu ja sissetulekut hinnates, et ta on võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust

§-s 101 ettenähtud miinimummääras, ilma et oleks alaealiste laste ja enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramine 17

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab kohtu õigust otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad on palunud kanda elatist A A (hagejate seaduslik esindaja) arveldusarvele nr XXX Swedbank iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust tulenevalt tuleb käesolevas kohtuotsuses kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette.

Eeltoodu alusel kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatis

  1. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele selgitusega „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja palus kohtulahendis kindlaks määrata, et lahendi täitmisel arvestatakse kostja poolt tasutud elatis alates hagiavalduse esitamisest. Juhul kui kohus suurendab elatist, siis palub kostja ära märkida, et elatise võlgnevuse saab kostja tasuda 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Asi on kohtu menetluses alates
  2. aprillist 2022 ehk pea kaks aastat. Kosja ei ole oma käitumisega asja pikaks venitanud ning elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis ei tekkinud mitte kostja süül ja käitumisel alates aprillist
  3. See aga ei ole õiglane kostja suhtes. Kohtu hinnangul lubab TsMS § 445 lg 1 kohtule ka määrata otsuses kindlaks elatise võlgnevuse tasumise kord. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest on näha, et kostja täitis hagejate ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest ehk
  4. aprillist 2022 Pärnu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrusega asjas nr 2-21-108707 määratud suuruses nõuetekohaselt. Seoses käesoleva kohtuotsusega elatise suurendamisega tekkis kostjal alates
  7. aprillist 2022 elatise võlgnevus. Elatise võlgnevuse täpset suurust ei saa kohus otsuses määrata elatise tasumise kohta informatsiooni puudumise tõttu pärast
  8. jaanuari 2023 (kd 1, tl 164). Elatise ülekannete kuupäevadest ja selgitustest nähtuvalt (kd 1, tl 5-16, tl 80-96, tl 140-165) tasus kostja elatist jooksva kuu eest kuu viimasel päeval. Kaaludes mõlema poole huve, leiab kohus põhjendatuks määrata kindlaks otsuse täitmise korra elatise võlgnevuse maksmise kohta selliselt, et kostjal tuleb iga kuu tasuda elatisevõlgnevus 12 kuu jooksul võrdsete osamaksena lisaks suurendatud elatisele. Esimene osamakse tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu
  9. kuupäevaks ning järgmised 11 osamakset tuleb tasuda vastavalt järgneva kuu
  10. kuupäevaks. Maksed tuleb teha A A (isikukood XXX) arveldusarvele Swedbank nr XXX. Kohtu hinnangul ei kahjusta elatise võlgnevuse tasumise lubamine ositi hagejate huve, kuna ei katta enam hagejate jooksvaid vajadusi. Samuti nõustub kohus kostjaga, et elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda, kuna kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis on tekkinud alates aprillist
  11. See aga ei ole õiglane kostja suhtes. MENETLUSKULUD 18

(19)Tsiviilasi nr 2-22-5582 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.