lg 1; § 263 lg 1 p 1; § 215 lg 2 p 1; § 203 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar PATRIK LUMISTE, isikukood: 39508301439; elukoht: xxxx, viibib vahi all xxxx (xxxx); kodakondsus: xxxx, emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht või õppeasutus: xxxx. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral. 02.12.2020. a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistusega 4 kuud ning
lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 05.09.06.09.2018, 21.01.-22.01.2020, s.o 4 päeva. Katseaja alguseks loeti 02.12.
2. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste
3. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste
4. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste
5.
lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Patrik Lumistele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 7.
a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 8.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 26 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 9.
a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Patrik Lumiste kinnipidamisest, s.o alates 25.03.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema, 14.06.2022 kella 22:45 paiku, viibides avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul, Xxxx alevikus Xxxx änaval ähvardas vihaselt ja karjudes Xxxx maja hoovis seisvat M. K. sõnadega: “Ma võtan praegu AK 47 ja lasen sulle kuuli pähe“. Enne ähvardamist oli Patrik Lumiste samal tänaval lõhkunud sõrgkangiga mitme isiku autode klaasid, samuti oli ta lõhkunud Xxxx maja ees seisva sõiduauto klaasi ja maja aknaklaasi. Oma käitumisega põhjustas Patrik Lumiste kannatanule hirmu ja ohtu elule, samuti häiris Patrik Lumiste oma käitumisega kõrvaliste asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet. Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Patrik Lumiste avalikus kohas käitumise üldnõudeid vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 sätestatule. KorS § 55 lg 1 p 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema lõhkus sõrgkangi kasutades 14.06.2022 kella 22:45 paiku Xxxx alevikus Xxxx änaval maja number xxxx ette pargitud A AS-le kuuluva 4 / 25 sõiduauto Volvo XC60 registreerimismärgiga xxxx tagumise kolmnurkklaasi ja juhipoolse ukseklaasi kahjusummaga 2110,84 eurot, Xxxx maja ette pargitud M. K.le kuuluva sõiduauto Toyota Yarise registreerimismärgiga xxxx esi- ja küljeklaasi kahjusummaga 817,79 eurot ja eramu aknaklaasi kahjusummaga 1103,31 eurot, Xxxx maja ette pargitud M. R.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx kõrvalistuja akna küljeklaasi ja auto esiklaasi kahjusummaga 554,60 eurot ja eramu köögiakna ning majapidamisruumi akna kahjusummaga 654 eurot. Oma jätkuvalt käsitletava lõhkumisega tekitas Patrik Lumiste kokku kahju summas 5240,54 eurot. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema oma jätkuvalt käsitletava lõhkumisega pani toime võõra asja rikkumise, tekitades sellega olulist kahju järgnevalt: 25.03.2023 kella 19:35 paiku lõhkus Patrik Lumiste tahtlikult raudkangiga Xxxx maja ees oleva, E OÜle kuuluva ja K. R. kasutuses oleva sõiduki Peugeot Partner reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju 308,90 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. K. sõiduki Kia Carens reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju 700 eurot ning tahtlikult rikkus M. K.le kuuluva Xxxx alevikus asuva maja fassaadi, tekitades varalist kahju summas 1690,80 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. K.le kuuluva sõiduki Skoda Octavia reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 444,51 eurot; A. Õ.le kuuluva sõiduki Saab reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 224 eurot; A. Õ.le kuuluva sõiduki Ford Galaxy reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 660 eurot; H OÜle kuuluva ja I. T. kasutuses oleva sõiduki Volvo reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 619,50 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga A OÜle kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxxx esi- ja küljeklaasi, tekitades varalist kahju summas 1995,98 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga P. K.le kuuluva sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxxx esi-, külje- ja tagaukse klaasi, tekitades varalist kahju summas 1398,06 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. L.le kuuluva sõiduki Mini Cooper reg.nr xxxx esi-, taga- ja küljeklaasid, tekitades varalist kahju summas 3755,46 eurot. Kokku põhjustas Patrik Lumiste võõra vara rikkumisega kahju summas 11 797,21 eurot. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse (karistatud Harju Maakohtu 02.12.2020 otsusega mh
lg 2 p 4 järgi), olles alkoholijoobes ning omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis 25.03.2023 kell 19:59 ajal Xxxx maja juurde pargitud ja R. L. kuuluva sõiduki Opel Vectra C-Station Wagon registreerimismärgiga xxxx ning sõitis sellega minema, kasutades autot kuni tema kinnipidamiseni, mis toimus politseipatrulli poolt sõiduki sundpeatamisega 25.03.2023 kell 21:21 aadressil Xxxx, Lääne-Harju vald, Harjumaa. Seega oma tahtliku tegevusega Patrik Lumiste isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o
5 / 25 POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et Patrik Lumiste tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokuröri hinnangul on kõik teod toime pandud otsese tahtlusega ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Prokurör leiab, et arvestades P. Lumistel sissetulekute puudumist ja väljamõistetavate hagide ning menetluskulude suurust, ei ole rahalise karistuse mõistmine eesmärgipärane ega proportsionaalne. Prokuröri hinnangul ei esine asjas kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav ei ole kannatanute ees vabandanud. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Prokuröri hinnangul on süü keskmisest suurem. Eeltoodut arvestades palub prokurör süüdi tunnistada Patrik Lumiste
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 kuud,
lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud ja
lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud.
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. Lühimenetluse sätete kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 3 aastat. Karistusest lugeda kantuks 15.06.2022. a, s.o 1 päev eelvangisust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 kuu 26 päeva pikkuse vangistusega ning lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 25.03.2023. a. Kaitsja leidis kohtuistungil, et vaidlust ei ole süüdistuse sisu, kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas. Teo ohtlikkust hinnates võiks silmas pidada, et süüdistatav on lapsepõlves tegelenud kardispordiga ning tal on mootorsõiduki juhtimisoskused vähemalt miinimummääral olemas. Tsiviilhagidega seoses vaidlust ei ole, kohus saab kohtuotsusega hagid rahuldada. Kokkuvõtvalt süüd ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja vaidleb prokurörile vastu selles, et puudub karistust kergendav asjaolu. Kaitsja hinnangul tuleks arvesse võtta
See, et süüdistatav kohe ei väljendanud kahetsust, ei tähenda, et ta siiralt ei kahetse. Ta on võimeline tegema järeldusi ja ennast muutma. Menetlus on inimese mõtteviisi parandamises juba tugevat rolli mänginud. Kaitsja leiab, et pikaajalise vangistusega karistamine ei ole süüdistatavat iseloomustavaid andmeid arvestades vajalik. Pigem vajab ta nõustamist ja tuge. Kaitsja leiab, et karistus võiks olla prokuröri palutust umbes 1/3 võrra väiksem. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja võttis kõik esitatud tsiviilhagid õigeks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Patrik Lumiste tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü kõigi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kohtuistungil tunnistas P. Lumiste ennast esitatud süüdistustes täielikult süüdi, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Seega kinnitavad lisaks süü tunnistamisele tema poolt kuritegude toimepanemist ka järgnevad tõendid. 6 / 25 Süüdistuses
120 lg 1 järgi Kohtu hinnanul ei ole kahtlust selles, millal, kus ja kelle osalusel süüdistatava ja kannatanu vaheline kokkupuude aset leidis. Nende aspektide osas on kannatanu I. K. ütlused usutavad ja täielikult kooskõlas ka osaliselt sündmust pealt näinud tunnistaja L. S ütluste, viimase poolt tehtud videosalvestise ja selle vaatlusprotokolliga ning samuti sündmust osaliselt telefonikõnes kuulnud tunnistaja M. R. ütlustega (kd I, tl 7-8, 15, 18, 20, 22). Kohtul puudub nimetatud tõendite usaldusväärsuses igasugune alus kahelda, need on omavahel riimuvad ja kooskõlalised ning neis ei esine ka sisemisi vastuolusid. Kannatanu I. K. ütluste kohaselt reageeris ta 23.04.2022. a kell 14.50 ajal oma kodus aadressil Xxxx sellele, kui tema maja terrassile kukkus kõva kolksuga ahjuroop, mis oli tabanud esmalt maja katust, kus oli purunenud katusekivi. Pärast seda, kui ta oli viskamise kohta hüüatanud, ronis Xxxx naabermaja aiale naaber Patrik, kes ütles talle, et tuleb ja tapab ta kohe ära. Naaber oli aia peal püsti ja sellest üle ei tulnud, kuid kannatanu kartis, et ta võib seda kohe teha. Veel uuris Patrik, kas ta ei usu, et on võimeline tapma ja lisas, et on oma isa löönud mitmeid kordi noaga kõhtu ja jalga ja on võimeline inimesi tapma. Samuti ähvardas ta kannatanu maja lõhkuda ja põlema panna. Kannatanu tundis hirmu, kuna Patriku olek oli agressiivne. Kannatanu helistas Patrikuga rääkimise alguses oma elukaaslasele, et ta kuuleks, saaks reageerida ja abi kutsuda. Hiljem õnnestus tal Patrikut vestluse käigus rahustada. Sellist sündmuse kulgu on kinnitanud ka tunnistaja L. S, kes viibis sel ajal Xxxx maja teisel korrusel, kust ta kuulis esiteks kõva pauku ja aknast välja vaadates nägi oma ema terrassil tõusmas. Samuti nägi ta, et naabermajast oli aia peale tõusnud keegi, keda ta selgelt ei näinud, kuid hääle järgi sai aru, et see oli Patrik naabermajast. Patrik oli väga ärritunud ja ütles, et võib ema ära tappa. Hiljem Patrik nuttis ja vabandas. Ta salvestas, kuid ähvardamise hetk tema arvates peale ei jäänud. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M. R. ütlused selle kohta, et nimetatud päeval helistas talle tema elukaaslane, kes ise ei rääkinud, aga ta kuulis kõnest, et tema elukaaslasel toimus ärritunud vestlus meesterahvaga. Ta sai aru, et meesterahvaks oli naaber Patrik, kellega on ka varem olnud probleeme, ta on ähvardanud tema elukaaslase auto puruks peksta ja tunnistaja on talle ka politsei kutsunud. Konkreetset ähvardamise hetke ta kõnes ei kuulnud. Hiljem rääkis elukaaslane talle ka seda, et aeda oli visatud ahjuroop ja seejärel ähvardas Patrik tema elukaaslase tappa ja maja põlema panna. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka videosalvestis ja selle vaatluse protokoll, millest nähtuvalt toimub vestlus meesterahva ja kannatanu vahel (I kd tl 18-20). Salvestiselt ei nähtu küll ähvardamine, kuid see kinnitab sündmuse toimumise üldisemaid asjaolusid, sh kajastuvad need teemad, mida kannatanu on detailselt kirjeldanud ja millest ta P. Lumistega rääkis, et viimast rahustada. Kõnesoleva ahjuroobi viskamist kinnitavad otseselt kannatanu ütlused. Kaudselt ka see, et tunnistaja L. S kuulis kõva pauku, kuid ei ta ei teadnud, mis seda põhjustas enne, kui ema seda talle ütles. Lisaks kinnitab ahjuroobi viskamist seegi, et kannatanu on selle politseile üle andnud ja seda on vaadeldud. Vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist kõverdunud mustast metallist ahjuroobiga. Kuigi P. Lumiste on ülekuulamisel eitanud selle teo toimepanemist ja väitnud, et ta ei mäleta ahjuroobi viskamist, Xxxx juures viibimist ega naabrinaisega rääkimist, on ilmne, et need ütlused on kantud soovist vabaneda vastutusest ja ei ole kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega ning kohus neid tõendina ei arvesta. Seejuures ei ole kohtumenetluses süüdistuse versiooni kahtluse alla seatud. Kohtus eelnevalt kajastatud ja omavahel kooskõlaliste tõenditega on tõendamist leidnud see, et P. Lumiste viskas ahjuroobi naabermaja katuse pihta, see kukkus terrassile ja seejärel toimus P. Lumiste poolt I. K. ähvardamine. Kuna P. Lumiste neist ütlustest 7 / 25 ei nähtu sisuliselt tõendusteavet, siis kohus ei saa nendele ka muus (nt iseloomustavas osas) tugineda.
näeb ette kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. See süükoosseis eeldab, et ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kannatanule ettekujutuse loomine võimaliku kahju (nt surm, tervisekahjustus) tekkimisest ja sellega talle hirmutunde tekitamine (RKKKo 1-19-1849, p 23). Selle ettekujutuse saab luua nii sõnaliselt väljendatult, kui konkludentselt (mingi teoga). Seejuures peab ähvardaja looma kannatanule ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (RKKKo 1-19-1849, p 23). Eelnevalt leidis tuvastamist see, et P. Lumiste ähvardas kannatanut tapmisega ja samuti I. K. maja lõhkumise ja põlema panemisega. Arvestades üldisi eramute hindu ja ehitusmaksumust, võinuks selline tegu ilmselgelt kaasa tuua võõra vara olulises ulatuses kahjustamise. Kuigi kannatanu ütluste kohaselt oli kinnistute vahel kõrge aed, siis on kohtu hinnangul tegemist sellest hoolimata olukorraga, kus P. Lumiste tegevus põhjustas kannatanus hirmutunnet. Nii oli ta vahetult ähvardamise eel visanud vastu majakatust metallist ahjuroobi, mis purustas katusekivi. Kannatanu oli juba sellest häiritud, sest ta päris P. Lumistelt miks ta seda tegi ja mainis, et keegi oleks võinud viga saada. Seega suurendas P. Lumiste selline käitumine hilisema ähvarduse mõju – iga keskmine inimene on häiritud sellest, kui keegi viskab tema maja katusele küllalt raske metalleseme, mis kukub terrassile, kus inimene ka parasjagu viibis. Lisades siia juurde asjaolu, et P. Lumiste oli kannatanu sõnade kohaselt naabritevahelise aia peal püsti (seejuures tal oli võimalus see noore mehena ilmselgelt ka ületada), ta oli väga agressiivne ja ta on olnud kannatanu suhtes agressiivne ka varem (ähvardades tema alaealiste laste ees lõhkuda tema auto), ei ole kahtlust, et aed poleks kuidagi P. Lumistet tagasi hoidnud ega omanud siin ähvarduse mõjususe vähendamisel mingit tähendust. Reaalset hirmu oma elu ja tervise ning vara pärast on kannatanu kinnitanud ülekuulamisel. Seejuures on kõnekas, et P. Lumiste soovis veenduda selles, et kannatanu teda ikka tõsiselt kardab, sest P. Lumiste esitas sellekohase küsimuse ja selgitas, et ta on oma isa noaga löönud. Arvestades, et kannatanu ja tema pereliikmed on teadlikud P. Lumiste varasemast probleemsest käitumisest, sh konkreetsetest juhtumitest, kus P. Lumiste juures oli käinud kiirabi (kd I, tl 22) ja kuidas ta oli ähvardanud kannatanu autot lõhkuda, ei ole kahtlust sellest, et kannatanul oli olemas varasem teadmine mitmest juhtumist, kus P. Lumiste on vägivaldselt käitunud. Hirmutunnet ja sellest tingitud häiritust kinnitab ka see, mida kannatanu rääkis oma tütrele L. Sle ja elukaaslasele M. R.le. Mõlemad on kinnitanud, et kannatanu oli hirmunud. Ka maja põlema panemise ees hirmu tundmist ei saa pidada abstraktseks, sest tunnistajad M. R. ja L. S. on kinnitanud, et P. Lumiste on varem põlema pannud oma aiapoolel puuriida ja kuuri (I kd tl 15, 22). Kohus leiab, et süüdistatava käitumine (otsesõnu tapmisega ähvardamine, sellele eelnevalt kannatanu lähedale visatud metallese ja ähvardamise mõjususe jaoks kirjeldatud oma isa ründamist ja samuti kannatanu elamu lõhkumise ja süütamisega ähvardamine) on sedavõrd kõnekas, mis muudab ähvarduse veenvaks igale keskmisele inimesele. Seega on täidetud ka
Tegemist oli tapmisega ja vara olulises ulatuses kahjustamisega ähvardamisega, mis tunduks reaalne ka objektiivsele kõrvaltseisjale. Kohus leiab, et ähvardamise pani P. Lumiste toime kavatsetult. Sellele viitab esmalt tema käitumise mitmeetapilisus. Kõnekaim on siinkohal see, et pärast esmast tapmisega ähvardamist veendus P. Lumiste, et kannatanu tema tapmisähvardust ikka usuks ja selle mõjususeks kirjeldas oma isa noaga löömist. See tähendab, et ta soovis, et kannatanule oleks ähvardus 8 / 25 tajutav sellisel määral, et viimasel on alust reaalselt karta ähvarduste täideviimist. Olukorras, kus P. Lumiste on faktiliselt varem kannatanu vara lõhkuda ähvardanud ning hakkas seekord reaktsioonina naabri arupärimisele ahjuroobiga viskamise kohta teda tapmise ja vara kahjustamisega ähvardama, ei ole kahtlust, et ta seadis eesmärgiks selle, et kannatanu teadvustaks tapmisähvardust reaalsena ja ta teadis või pidas vähemalt võimalikuks, et see asjaolu selliselt toimides ka saabub. Süüdistuses
a episoodis Patrik Lumistele on esitatud süüdistus
lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega tuleb P. Lumiste
lg 1 alusel vastutuse jaatamiseks täita süüteo objektiivne koosseis, mis hõlmab endast järgmist: 1) võõras asi; 2) võõra asja rikkumine või hävitamine; 3) olulise kahju tekitamine, põhjuslik seos võõra vara rikkumise või hävitamisega. Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, s.h ka tagajärje suhtes. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Patrik Lumiste süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 14.06.2022. a episoodis süüdistuses
Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et politseiametniku R. V. ettekanne Lääne-Harju politseijaoskonna juhile (kd I, tl 49) ei ole KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend, kuivõrd tegemist on ütlustele sarnaneva teabega isikult, keda oli võimalik üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud. Seetõttu jätab kohus ettekande tõendikogumist välja. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 14.06.2022. a kella 22:45 paiku Xxxx änaval, Xxxx alevikus lõhuti A AS-le kuuluva sõiduauto Volvo XC60 registreerimismärgiga xxxx tagumine kolmnurkklaas ja juhipoolne ukseklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Toyota Yarise registreerimismärgiga xxxx esi- ja küljeklaas ja eramu aknaklaas, M. R.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx kõrvalistuja akna küljeklaas ja auto esiklaas ning eramu köögiakna ja majapidamisruumi aken. Seda kinnitavad nii kannatanute M. R., M. K., A AS esindaja E. P. kui ka tunnistajate J. L. ja P. K. omavahel riimuvad ütlused (kd I, tl 50pö-51pö, 56pö-57, 65pö-66,67pö, 77pö-78, 90-91, 97, 99, 115), sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 117-129) ning asitõendi vaatlusprotokollid koos salvestistega (kd I, tl 130-132, 133-138). Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud tegevusega tekitati kannatanutele kahju summas, mis ületab
Nimetatut tõendavad kannatanute ütlused ning nende poolt esitatud hinnapakkumised ja kirjavahetused (kd I, tl 52-55, 60-64, 70-73, 76, 83-84). Käesoleval juhul on ilmne ka see, et lõhutud sõiduautod Volvo registreerimismärgiga xxxx, Toyota registreerimismärgiga xxxx ja Škoda registreerimismärgiga xxxx olid Patrik Lumiste jaoks võõrad asjad. Seda kinnitavad liiklusregistri väljatrükid, mille kohaselt on sõiduki Škoda omanikuks M. R. (kd I, tl 88), sõiduki Toyota omanikuks M. K. (kd I, tl 95) ja sõiduki Volvo omanikuks AS Xxxx, kasutajad E. P. ja J. L. (kd I, tl 108). Samuti ei ole vaidlust selles, et lõhutud Xxxx ja Xxxx majade aknad olid P. Lumiste jaoks võõrad asjad. 9 / 25 Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine ehk süüdistatavale objektiivselt omistatav tegevus. Süüdistuses kirjeldatud võõra vara rikkumist P. Lumiste poolt kinnitavad järgnevad tõendid. A AS esindaja E. P. 14.06.
Olulise kahju määra defineerib
Kohtule on esitatud tõenditena hinnapakkumised ja kirjavahetused, mis tõendavad kannatanutele tekitatud kahju suurust. Tellimuse kinnituselt nr 3810292102 nähtub, et sõiduki Škoda Octavia (reg. nr xxxx) esi- ja küljeklaasi paigalduse hind on olnud 554,60 eurot (kd I, tl 52). Amserv kalkulatsioonilt nähtub, et sõiduauto Toyota Yaris (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetus on maksnud 817,79 eurot (kd I, tl 61) ning Aknakoda hinnapakkumiselt nr 5302604 nähtub, et eramu aknaklaasi vahetuse maksumus on olnud 1103,31 eurot (kd I, tl 64). Info-Auto AS kalkulatsioonist nähtub, et Volvo XC60 (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetus on maksnud 2110,84 eurot (kd I, tl 73). M. R. eramu köögiakna ning majapidamisruumi akna kahjusummat tõendab Seesam Kindlustuse teade, mille kohaselt on hüvitatud kahju suuruseks 654 eurot (kd I, tl 76). Tegemist on küll vaid kalkulatsioonide/hinnapakkumistega, kuid kohtul puudub alus kahelda kannatute poolt esitatud kahjusummade suuruses. Seega on kogukahju suuruseks 5240,54 eurot ning on leidnud tõendamist, et Patrik Lumiste poolt kannatanule põhjustatud kahju ületab 4000 euro määra ja tekitatud on oluline kahju. Kohus leiab, et temale süüksarvatavad teod pani P. Lumiste toime kavatsetult. P. Lumiste seadis eesmärgiks kannatanutele kuuluva vara rikkumise ja tegutsedes vastavalt enda teoplaanile ta teadis, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub (sõiduki/eramu aknaklaas on rikutud). Süüdistatava tegevuse kavatsetust kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval oli varasemalt, 23.04.2022. a olnud kokkupuude kannatanu M. R. elukaaslasega, mil ta oli lubanud, et tuleb hiljem nende maja lõhkuma. Seega oli P. Lumistel teoplaan juba varasemast ajast olemas ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi süüteoga. Samuti viitab P. Lumiste käitumise eesmärgipärasusele asjaolu, et tegemist oli jätkuva süüteoga, millega tekitati varalist kahju kolmele erinevale kannatanule. Seega on süüdistatav Patrik Lumiste oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. 25.03.2023. a episoodis: Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Patrik Lumiste süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 25.03.2023. a episoodis süüdistuses
Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 25.03.2023. a kella 19:35 paiku Xxxx änaval, Xxxx alevikus lõhuti E OÜ-le kuuluva sõiduauto ja K. R. kasutuses oleva sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga xxxx esiklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Kia Carens registreerimismärgiga xxxx esiklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx esiklaas, A. Õ.le kuuluva sõiduauto Saab (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas, A. Õ.le kuuluva sõiduki Ford Galaxy (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas, H OÜ-le kuuluva ja I. T. kasutuses oleva sõiduki Volvo (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas ning Xxxx alevikus lõhuti A OÜ-le kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benzi (registreerimismärgiga xxxx) esi- ja küljeklaas, P. K.le kuuluva sõiduki Mercedes-Benzil (registreerimismärgiga xxxx) esi-, külje- ja tagaukse klaas, M. L.le kuuluva sõiduki Mini Cooper (registreerimismärgiga xxxx) esi-, taga- ja küljeklaasid. Seda kinnitavad nii 12 / 25 kannatanute M. K., A. Õ., M. K., H OÜ esindaja I. T., A OÜ esindaja A. L., P. K., M. L. ja E. L. (kd II, tl 150pö-151, tl 180pö-181, tl 183pö-184, tl 204pö-205, 215pö, 237pö; kd III, tl 12pö, tl 28pö-29, 41pö-42) kui ka tunnistajate K. R. ja S. K. omavahel riimuvad ütlused (kd II, tl 132pö, 161pö) ja sündmuskoha vaatlusprotokollid (kd II, tl 124-129, 137-148, 163-179, 221231; kd III, tl 1-10, 16-24). Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud tegevusega tekitati kannatanutele kahju summas, mis ületab
Nimetatut tõendavad kannatanute ütlused ning nende poolt esitatud arved ja kirjavahetus jm dokumendid (kd II, tl 134, 159-160, 189-202, 210-211, 217, 234; kd III, tl 15, 32). Käesoleval juhul on ilmne, et lõhutud sõiduautod Peugeot Partner (reg. nr xxxx), Kia Carens (reg. nr xxxx), Ford Galaxy (reg. nr xxxx), Saab (reg. nr xxxx), Škoda Octavia (reg. nr xxxx), Volvo V90 (reg. nr xxxx), Mercedes-Benz (reg. nr xxxx), Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) ja Mini Cooper (reg. nr xxxx) olid Patrik Lumiste jaoks võõrad asjad. Seda kinnitavad liiklusregistri väljatrükid, mille kohaselt on sõiduki Peugeot omanikuks E OÜ, kasutaja K. R. (kd II, tl 130), sõiduki Kia Carens omanikuks M. K. (kd II, tl 149), sõiduki Ford Galaxy ja sõiduki Saab omanikuks A. Õ. (kd II, tl 182), sõiduki Škoda Octavia omanikuks M. K. (kd II, tl 203), sõiduki Volvo V90 omanikuks S AS, kasutaja H OÜ (kd II, tl 214), sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) omanikuks S AS, kasutaja A OÜ (kd II, tl 235), sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) omanikuks P. K. (kd III, tl 11) ja sõiduki Mini Cooper omanikuks C AS, kasutaja M. L. (kd III, tl 25). Vaidlust ei ole selleski, et lõhutud Xxxx maja fassaad olid P. Lumiste jaoks võõras asi. Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine ehk süüdistatavale objektiivselt omistatav tegevus. Süüdistuses kirjeldatud võõra vara rikkumist P. Lumiste poolt kinnitavad järgnevad tõendid. K. R. 17.04.
Olulise kahju määra defineerib
Kohtule on esitatud tõenditena arved, hinnapakkumised ja kirjavahetused, mis tõendavad kannatanutele tekitatud kahju suurust. Carglassi arvelt nr 1095984 nähtub, et Peugeot Partner esiklaasi vahetuse hind on olnud 308,90 eurot (kd II, tl 134). LKB kalkulatsioonist nähtub, et M. K.i maja fassaadi taastustöö maksumus on olnud 1690,80 eurot (kd II, tl 159) ning Carglassi arvelt nähtub, et sõiduki Kia Carensi esiklaasi vahetuse maksumus on olnud 700 eurot (kd II, tl 160). E-kirjad ja arved tõendavad, et A. Õ.e tekitatud varalise kahju suurus oli kokku 884 eurot (kd II, tl 189-202). M. K.le tekitatud varalist kahju tõendavad Carglassi arved nr 1096108 ja 1096113, millest nähtuvalt oli Škoda Octavia esiklaasi vahetuse ja klaasipühkijate maksumus kokku 444,51 eurot (kd II, tl 210-211). A OÜle kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benz aknaklaaside vahetuse maksumus summas 1995,98 eurot nähtub Carglassi arvelt nr 1032777 (kd II, tl 234). LHV panga hüvitamise otsusest nähtub, et Mini Cooperiga seotud kogukahjuks on 3755,46 eurot (kd III, tl 32). Carglassi arvest nr 1096674 nähtub, et sõiduki Volvo S90 (reg. nr xxxx) esiklaasi vahetuse maksumuseks oli 619,50 eurot (kd II, tl 217). Carglassi pakkumusest nr 1032742 nähtub, et sõiduki Mercedes-Benz Sprinter (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetuse maksumuseks oli 1398,06 eurot (kd III, tl 15). Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanute poolt esitatud dokumentidelt nähtuvates kahjusummade tõelevastavuses. Seega on kannatanutele tekitatud kogukahju suuruseks 11 797,21 eurot ning on leidnud tõendamist, et Patrik Lumiste poolt kannatanutele põhjustatud kahju ületab 4000 euro määra ja tekitatud on oluline kahju. Kohus leiab, et temale süüksarvatavad teod pani P. Lumiste toime kavatsetult. P. Lumiste seadis eesmärgiks kannatanutele kuuluva vara rikkumise ja tegutsedes vastavalt enda teoplaanile ta teadis, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub (sõiduki aknaklaasid, eramu fassaad on rikutud). Süüdistatava tegevuse kavatsetust kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval oli varasemalt, olnud kokkupuude kannatanu E. L. abikaasaga, kes oli väidetavalt „ta elu ära rikkunud“. Süüdistatav on seda ka ise oma ütlustes kinnitanud, et valis lõhutava sõiduki just nimetatust lähtuvalt. Süüdistatav tõi välja ka selle, et maja omanik, mille ees olid autod, käitus temaga lapsepõlves halvasti ning et üks lõhutud auto kuulus vanemale mehele, kes kunagi ammu ähvardas teda, kui ta rolleriga kihutas. Seega oli P. Lumistel käitumine vähemalt osaliselt kantud varasemast vimmast kannatanute vastu ja seega oli tal ka teoplaan varasemast ajast 16 / 25 olemas ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi süüteoga. Samuti viitab P. Lumiste käitumise eesmärgipärasusele asjaolu, et tegemist oli jätkuva süüteoga, millega tekitati varalist kahju kaheksale erinevale kannatanule. Seega on süüdistatav Patrik Lumiste oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Süüdistuses
lg 1 p 1 järgi: Süüdistatavale Patrik Lumistele on esitatud süüdistus
lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema, 14.06.2022 kella 22:45 paiku, viibides avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul, Xxxx alevikus Xxxx tänaval ähvardas vihaselt ja karjudes Xxxx maja hoovis seisvat M. K. sõnadega: “Ma võtan praegu AK 47 ja lasen sulle kuuli pähe“. Enne ähvardamist oli ta samal tänaval lõhkunud sõrgkangiga mitme isiku autode klaasid, samuti oli ta lõhkunud Xxxx maja ees seisva sõiduauto klaasi ja maja aknaklaasi. Kohtu hinnangul on Xxxx tänav avalik koht KorS § 54 mõttes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala). Xxxx tänaval Xxxx alevikus avalikus kohas, rikkus süüdistatav käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest, mis on sätestatud KorS §-s 55, st avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Kannatanu on andnud ütlusi, et 14.06.
) või kehalise väärkohtlemise (
oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-25-07, p 13.1).
näeb ette kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. See süükoosseis eeldab, et ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kannatanule ettekujutuse loomine võimaliku kahju (nt surm, tervisekahjustus) tekkimisest ja sellega talle hirmutunde tekitamine (RKKKo 1-19-1849, p 23). Kohus leiab, et arvestades P. Lumiste agressiivset käitumist ning seda, et tal oli käe ümber arusaamatu ese, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Ka tunnistaja J. L. on öelnud, et tal oli hirm, et isikul ongi relv käe all peidus (kd I, tl 115). Seega on hinnangul tõendatud, et avalikus kohas, Xxxx maja juures tänaval, kõrvaliste isikute juuresolekul, pani süüdistatav toime käitumise üldnõuete rikkumise, tulenevalt KorS § 55-st, sealjuures vägivallaga (tapmisega ähvardamine), ehk pani toime
Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kõik P. Lumiste poolt sooritatud tegevused on füüsiliselt võimalikud vaid tahtlike, kontrollitud tegevustega realiseerida. Seega soovis süüdistatav avalikus ja käidavas kohas avalikku korda rikkuda seeläbi, et ta ähvardas kannatanut tapmisega, ta tegi seda sihipäraselt. Ta pidi aru saama ka sellest, et tema käitumine, tänaval karjumine ja tapmisega ähvardamine, on ka kõrvaliste isikute jaoks häiriv. Samuti pidi ta teadvustama seda, et sellisel agressiivsel viisil kannatanut ähvardades võib kannatanu pidada võimalikuks ähvarduse täideviimist. Teades, et tegu on avaliku kohaga, oli P. Lumiste eesmärk avalikku korda rikkuda ja käituda teisi isikuid oluliselt häirival viisil. Süüdistuses
lg 2 p 1 järgi:
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et politseiametniku C. P. ettekanne Lääne-Harju politseijaoskonna juhile (II kd tl 2) ei ole KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend, kuivõrd sisult on tegemist ütlustele sarnaneva teabega isikult, kes on tegelikkuses ka hiljem üle kuulatud. Seetõttu jätab kohus ettekande tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduki Opel Vectra C-Station Wagon registreerimismärgiga xxxx omavoliline ajutine kasutamine on täielikult tõendamist leidnud P. Lumiste poolt süü tunnistamisega nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus ning samuti tunnistaja, kannatanu ütlustega ning kirjalike tõenditega. Süüdistatav P. Lumiste on ülekuulamisel tunnistanud, et võttis 25.03.
lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus on seisukohal, et P. Lumiste pani selle teo toime kavatsetult. Seda saab järeldada sündmuse käigu ja süüdistatava ütluste põhjal, isik on ise tunnistanud nii juhtimisõiguse kui talle võõra sõiduki kasutamiseks õigusse puudumist. Ta tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks viisil, et ta seadis eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise ja ta teadis, et see asjaolu tema tegevuse järel ka saabub. Seega on tõendamist leidnud, et Patrik Lumiste pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o
19 / 25 Kohus peatub ka P. Lumiste süüdivuse küsimusel. Menetluse kestel on mitmed tunnistajad ja kannatanud, aga ka P. Lumiste ja tema kaitsja osutanud sellele, et P. Lumistel on tõsised vaimsed probleemid ja tema käitumine on olnud sellest mõjutatud. Seoses vajadusega tuvastada P. Lumiste psüühilisse seisundisse puutuvaid küsimusi (sh psüühikahäirete esinemine, arusaamisvõime piiratus jne) on asjas tehtud kaks psühhiaatrilist ekspertiisi, sh viimati kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Lähtudes ekspertiisiaktidest ei esinenud P. Lumistel ühegi talle süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal sellist psüühikahäiret, mis poleks võimaldanud tal oma tegude tähendusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ka ei olnud see võime tal oluliselt piiratud. Tal on eksperdid sedastatud segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired ja iseloomujoonte aktsentuatsiooni, koos taustal olevate psühhoaktiivsete ainete kasutamise ja arvuti ja mängusõltuvusega. P. Lumiste on võimeline osalema menetlustoimingutel kohtueelses menetluses ja kohtus ning kandma karistust. Süüdimatusseisundi eelduste puudumiste tõttu ta ravi eelvangistuse ja karistuse kandmise ajal ei vaja. Ravi on näidustatud üldistel alustel (I kd tl 156-156pö, II kd tl 104-105). Kohtul puudub alus ekspertide järeldustes kahelda. Kahtlemata on alkoholi tarvitamine, arvuti- ja mängusõltuvus, impulsiivsus jm tegurid ja iseloomujooned kuritegude toimepanemist soodustavad, kuid need ei pruugi mõjutada isiku süüdivust. Tuvastatud seisundid on sellised, mis kuidagi P. Lumiste arusaamisvõimet ei pärssinud ja tema käitumise juhtimise võimet ei mõjutanud. P. Lumiste on süüdiv ja saab karistusõiguslikult oma tegude eest vastutada. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus P. Lumiste käitumises ei tuvastanud. KARISTUS Kohus lähtub karistuse mõistmisel
Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükke, Harju Maakohtu 02.12.2020. a kohtuotsust ja 08.06.2023. a määrust, kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskirja, MTA teatist.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 6 kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. 20 / 25
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et P. Lumiste teosüü
Seda seetõttu, et esiteks on kannatanut ähvardatud tema koduaias, kus inimene peaks tundma suuremat turvatunnet ning samuti oli P. Lumiste kannatanut varem ähvardanud ja näinud kannatanu ja tema laste reaktsiooni sellele. Teiseks suurendab teosüüd see, et P. Lumiste veendus küsimusega ja omapoolse ähvarduse mõjususe suurendamisega (viidates oma isa ründamisele) selles, et kannatanu teda ikka kardaks. Kolmandaks tuleb arvestada, et täidetud on mõlemad
lg 1 koosseisualternatiivid – ähvardati nii tapmise, kui vara olulises ulatuses hävitamisega. Teosüüd vähendab see, et P. Lumiste jätkunud vestluses kannatanuga rahunes ja vabandas oma reaktsiooni pärast. P. Lumiste teosüü
Tegemist on olnud tapmise ja relva kasutamisega ähvardamisega ning seejuures tekkis tunnistajal mõneks ajaks tõsine kahtlus selles, et P. Lumistel võib tõepoolest olla relv (I kd tl 57, 115). P. Lumiste teosüü on
lg 1 järgi kvalifitseeritava tegude toimepanemises on keskmisest märgtavalt kõrgem. Esiteks tuleb tähele panna, et tegu on korduvalt toimepandud tegudega. Samas on ka teod läinud ajas järjest raskemaks. P. Lumiste Lõhkus kahes episoodis kokku 12 auto klaasid jt detaile. Kogukahju kõigist lõhkumistest on rohkem kui 17 000 eurot, mis ületab olulise kahju määra enam kui 4 korda. Siinsel juhul on tuvastatav ka karistust raskendav asjaolu – vihavaen ja kättemaks ehk muu madal motiiv
L. abikaasa oli P. Lumiste koolidirektor ja kohapeal selgitas ta kannatanu E. L.le, kes küsis, miks ta nii teeb (s.o kui lõhkus kannatanu maja ees seisva poja auto klaase), et E. L. abikaasa on tema elu ära rikkunud. Seda kinnitavad lisaks P. Lumiste eeluurimisel antud ütlustele ka tunnistajate E. L. ja K. A. ütlused. Lisaks on P. Lumiste möönnud, et mõnda autot peksis ta põhjusel, et tal oli varasem kokkupuude nende omanikega. Ta viitas seejuures vanemale mehele (s.o P. K.le), kes oli teda kunagi rolleriga sõitmisel korrale kutsunud ja naabrile, kes oli kunagi ammu tema sõprade metsaonnist laste tööriistad võtnud. Seega on üheselt tuvastatav, et P. Lumiste on pidanud pikaaegset vihavaenu ja n-ö kätte maksnud tema ettekujutuses talle tehtud ülekohtu eest. P. Lumiste teosüü on
Kuigi ühelt poolt oli siin kaudselt kannatanuks pereliige, kes pole ka soovinud kahju hüvitamist, siis teisalt tuleb arvestada, et P. Lumiste jätkas sõiduki omavolilist kasutamist viimase hetkeni. Pärast seda, kui politsei oli talle andnud peatumismärguande ning ta oli peatunud, hakkas ta uuesti sõidukiga sõitma ja tema peatamiseks tuli teda politseisõidukiga korduvalt rammida. Kohus rõhutab, et praegu ei heideta P. Lumisetele ette küll liiklusrikkumisi, kuid süü suuruse mõttes on oluline tähele panna seda, et sõiduki omavolilist kasutamist ei lõpetanud P. Lumiste kuni viimse põgenemisvõimaluse kadumiseni. Selline käitumine kõneleb põhimõttelisest hoiakust. Videosalvestise pinnalt saab kohtu hinnangul öelda sedagi, et P. Lumiste näis lausa nautivat seda, et politsei teda peatada ei suutnud. Kohtu sellist seisukohta kinnitab kaudselt seegi, et eksperdid on leidnud, et P. Lumiste on oma tegudest rääkinud muigega ja kahetsustundeta (kd II, tl 104). Kohus rõhutab, et süü määratlemisel tuleb arvesse võtta ka P. Lumiste poolt toimepandu tervikpilti.
lg 1, § 203 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul 21 / 25 ei ole P. Lumiste käitumine puudutanud üksikuid kannatanuid, vaid tegelikkuses on terve üks väiksem kogukond olnud mitte ainult häiritud, vaid ka hirmul oma vara ja tervise pärast. Arvestades episoodide ajavahet, on see kestnud pikemat aega. Patrik Lumiste sellise tegevuse on üksnes ja ainult lõpetanud tema vahi alla võtmine. Seejuures tuleb rõhutada, et P. Lumiste sellisest käitumisest olnud väga häiritud ka mitmed seal elavad lapsed, kellest osad ei julgenud üksi kodus olla ning on kartnud enda ja oma vanemate turvalisuse pärast jmt (I kd tl 7-8, 15, 56pö-57, 65pö, 97). Kohtu hinnangul on P. Lumistel olnud piisavalt võimalusi enda käitumis- ja isiksusehäiretega tegelemiseks, seejuures on ta ekspertiiside ja PERH-st saabunud vastuse kohaselt ise ravi katkestanud, ambulatoorselt ravile pöördunud ei ole. Kirjelduste järgi on ravile pöördutud, siis kui on tekkinud juba reaalsed probleemid. Varsti on see jälle katkenud. Teod on P. Lumiste toime pannud kui ta oli juba 26- ja 27-aastane. Siinkohal ei ole küll enam põhjust rääkida noorest, kes oma probleemide tegeleda ei suudaks (või kui selles oskuses on ka vajakajäämisi, ei oleks võimeline abi otsima). Eelmine kohtuotsus, mille kohaselt P. Lumiste oli mh
lg 2 p 4 ja
Kohtuotsusega määrati talle liitkaristuseks 5 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades täielikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. See võimaldab järeldada, et P. Lumiste pani katseajal toime mitu samaliigilist (isikuvastase ja varavastase) kuritegu. Kohtu hinnangul ei esine P. Lumiste puhul karistust kergendavaid asjaolusid, sh puhtsüdamlikku kahetsust, nagu tõi kohtuistungil välja kaitsja. P. Lumiste on küll eeluurimisel antud ütlustes kahetsust avaldanud, kuid kohtuistungil ta seda teinud ei ole. Arvestades, et eeluurimisel ei olnud P. Lumiste mingit taunivat hinnangut oma tegudele andnud, ta väitis end enamjaolt sündmusi mittemäletavat. Sündmuste mittemäletamise põhjuseid ei ole ekspertiisid tuvastanud, küll aga nähtus ekspertiisiaktist, et P. Lumiste rääkis ka veel mõni aeg pärast vahistamist oma tegudest muige ja kahetsustundeta (kd II tl 104). Kohtule teadaolevalt ei ole P. Lumiste kannatanute ees vabandanud ei vahistuse ajal ega kohtus (seejuures osalesid ühel korraldaval istungil kõik kannatanud). Puhtsüdamlik kahetsus peab olema selline, milles väljendub teatud kahju või -häbitunne vmt emotsioon, mis viitab, et süüdistatav ka tõesti mõistab tekitatud ebaõigust. Kohus seda ei ole tuvastanud. See, et P. Lumiste on hagid õigeks võtnud, on kahtlemata positiivne asjaolu, kuid see ei liigitu kohtu hinnangul
-s nimetatud 22 / 25 kergendavate asjaolude alla ja kohus ei pea seda n-ö muuks kergendavaks asjaoluks. Seejuures tuleb arvestada, et P. Lumiste oli oma väljendustes kohtuistungil kiire ja masinlik. Kohtule jäi mulje, et see on tingitud süüdistatava (ühelt poolt igati inimlikust) soovist, kohtumenetlusega kiiresti ühele poole saada. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades iseloomustavaid asjaolusid, ühel juhul karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada P. Lumistet
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;
lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud;
lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 9 kuud ning
Lähtudes sellest, et süütegude põhjused on olnud samalaadsed (s.o P. Lumiste hoiakud ja oskamatus oma probleemidega tegeleda), peab kohus võimalikuks mõista
lg 2, § 64 lg 1 alusel liitkaristust karistuste osalise liitmise teel lugedes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2022. a ehk 1 päev eelvangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Kuivõrd need kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõistetud karistust
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 26 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Arvestades, et P. Lumiste viibib vahi all, tuleb karistusaja algust arvestada Patrik Lumiste kinnipidamisest, s.o alates 25.03.
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.