← Eesti

1-23-1350/74

Obsah (16)§ 120§ 199§ 121§ 64§ 73§ 263§ 203§ 215§ 63§ 68§ 65§ 57§ 16§ 56§ 58§ 180

1-23-1350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2023. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-1350 (kohtueelses 23231750325) Kohtukoosseis kohtunik Kris

§ 120

lg 1; § 263 lg 1 p 1; § 215 lg 2 p 1; § 203 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar PATRIK LUMISTE, isikukood: 39508301439; elukoht: xxxx, viibib vahi all xxxx (xxxx); kodakondsus: xxxx, emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht või õppeasutus: xxxx. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral. 02.12.2020. a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 4 kuud ning

§ 121

lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.

Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 05.09.06.09.2018, 21.01.-22.01.2020, s.o 4 päeva. Katseaja alguseks loeti 02.12.

  1. Süüdistatav menetluses 22231701184, Tõkend: vahistamine alates 27.03.
  2. a; kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 korras 15.06.-15.06.
  3. a; kahtlustatavana kinnipidamine 25.03.-26.03.
  4. a. Kaitsja Kersti Põld RESOLUTSIOON
  5. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste

§ 120lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

3. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste

§ 203lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud.

4. Süüdi tunnistada Patrik Lumiste

§ 215lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

5.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Patrik Lumistele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 7.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2022.

a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 8.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.12.2020.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 26 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 9.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 25.03.2023.

a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Patrik Lumiste kinnipidamisest, s.o alates 25.03.

  1. a.
  2. Patrik Lumiste suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Patrik Lumistelt riigituludesse: - sundraha 725 (seitsmesaja kahekümne viie) euro ulatuses; - kaitsjatasu 1600 (ühe tuhande kuuesaja) euro ulatuses; - ekspertiisikulud 1200 (ühe tuhande kahesaja) euro ulatuses; - joobeseisundi tuvastamise kulu summas 64 (kuuskümmend neli) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3589 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 299,08 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 299,12 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Tsiviilhagid: 2 / 25 - - - - - - - - - kannatanu M. R. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja M. R. kasuks 200 eurot, mis kanda M. R. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu M. K. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja M. K. kasuks 1007,79 eurot, mis kanda M. K. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu A OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja A OÜ kasuks 200 eurot, mis kanda A OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu M. K. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja M. K. kasuks 190 eurot, mis kanda M. K. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu A. Õ. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja A. Õ. kasuks 319 eurot, mis kanda A. Õ. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu M. K. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja M. K. kasuks 34 eurot, mis kanda M. K. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu A OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja A OÜ kasuks 2175,16 eurot, mis kanda A OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu P. K. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja P. K. kasuks 1398,06 eurot, mis kanda P. K. arveldusarvele nr xxxx Xxxx; kannatanu M. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Patrik Lumistelt välja M. L. kasuks 1181,61 eurot, mis kanda M. L. arveldusarvele nr xxxx Xxxx.
  6. Asitõendid: - pakend DNA-proovidega (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - ahjuroop (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel R. L. või L. F. või nende poolt volitatud isikule.
  7. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 2165 euro ulatuses, sundraha 362,50 euro ulatuses ja kaitsjatasu 862,64 euro ulatuses. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 3 / 25 s.o alates 10.10.
  8. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 17.11.
  9. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  10. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema 23.04.2022 kella 14:50 paiku Xxxx alevikus viskas Xxxx hoovis olles Xxxx maja terrassile ahjuroobi ning seejärel ronis Xxxx ja xxxx majade vahelisele aiale ning ähvardas vihasena ja ärritununa Xxxx maja terrassil istuvat I. K. sellega, et ta tuleb ja tapab teda (I. K.) ära. Patrik Lumiste ütles I. K.le, et ta on löönud mitmeid kordi oma isa noaga kõhtu ning on võimeline inimesi tapma. Samuti ähvardas ta, et lõhub ära Xxxx maja ja paneb selle pärast järgmist nädalat põlema. Kuna Patrik Lumiste rääkis I. K.ga vihase ja ärritununa ning karjudes ja oli juba visanud tema terrassile ahjuroobi, siis tekkis I. K.l reaalne hirm, et Patrik Lumiste viib oma ähvarduse tema tapmise ning maja lõhkumise ja süütamise kohta täide. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema, 14.06.2022 kella 22:45 paiku, viibides avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul, Xxxx alevikus Xxxx änaval ähvardas vihaselt ja karjudes Xxxx maja hoovis seisvat M. K. sõnadega: “Ma võtan praegu AK 47 ja lasen sulle kuuli pähe“. Enne ähvardamist oli Patrik Lumiste samal tänaval lõhkunud sõrgkangiga mitme isiku autode klaasid, samuti oli ta lõhkunud Xxxx maja ees seisva sõiduauto klaasi ja maja aknaklaasi. Oma käitumisega põhjustas Patrik Lumiste kannatanule hirmu ja ohtu elule, samuti häiris Patrik Lumiste oma käitumisega kõrvaliste asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet. Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Patrik Lumiste avalikus kohas käitumise üldnõudeid vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 sätestatule. KorS § 55 lg 1 p 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema lõhkus sõrgkangi kasutades 14.06.2022 kella 22:45 paiku Xxxx alevikus Xxxx änaval maja number xxxx ette pargitud A AS-le kuuluva 4 / 25 sõiduauto Volvo XC60 registreerimismärgiga xxxx tagumise kolmnurkklaasi ja juhipoolse ukseklaasi kahjusummaga 2110,84 eurot, Xxxx maja ette pargitud M. K.le kuuluva sõiduauto Toyota Yarise registreerimismärgiga xxxx esi- ja küljeklaasi kahjusummaga 817,79 eurot ja eramu aknaklaasi kahjusummaga 1103,31 eurot, Xxxx maja ette pargitud M. R.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx kõrvalistuja akna küljeklaasi ja auto esiklaasi kahjusummaga 554,60 eurot ja eramu köögiakna ning majapidamisruumi akna kahjusummaga 654 eurot. Oma jätkuvalt käsitletava lõhkumisega tekitas Patrik Lumiste kokku kahju summas 5240,54 eurot. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema oma jätkuvalt käsitletava lõhkumisega pani toime võõra asja rikkumise, tekitades sellega olulist kahju järgnevalt: 25.03.2023 kella 19:35 paiku lõhkus Patrik Lumiste tahtlikult raudkangiga Xxxx maja ees oleva, E OÜle kuuluva ja K. R. kasutuses oleva sõiduki Peugeot Partner reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju 308,90 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. K. sõiduki Kia Carens reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju 700 eurot ning tahtlikult rikkus M. K.le kuuluva Xxxx alevikus asuva maja fassaadi, tekitades varalist kahju summas 1690,80 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. K.le kuuluva sõiduki Skoda Octavia reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 444,51 eurot; A. Õ.le kuuluva sõiduki Saab reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 224 eurot; A. Õ.le kuuluva sõiduki Ford Galaxy reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 660 eurot; H OÜle kuuluva ja I. T. kasutuses oleva sõiduki Volvo reg.nr xxxx esiklaasi, tekitades varalist kahju summas 619,50 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga A OÜle kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxxx esi- ja küljeklaasi, tekitades varalist kahju summas 1995,98 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga P. K.le kuuluva sõiduki Mercedes-Benz reg.nr xxxx esi-, külje- ja tagaukse klaasi, tekitades varalist kahju summas 1398,06 eurot. Xxxx maja ees lõhkus ta tahtlikult raudkangiga M. L.le kuuluva sõiduki Mini Cooper reg.nr xxxx esi-, taga- ja küljeklaasid, tekitades varalist kahju summas 3755,46 eurot. Kokku põhjustas Patrik Lumiste võõra vara rikkumisega kahju summas 11 797,21 eurot. Seega pani Patrik Lumiste tahtlikult toime

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Samuti süüdistatakse Patrik Lumistet selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse (karistatud Harju Maakohtu 02.12.2020 otsusega mh

§ 199

lg 2 p 4 järgi), olles alkoholijoobes ning omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis 25.03.2023 kell 19:59 ajal Xxxx maja juurde pargitud ja R. L. kuuluva sõiduki Opel Vectra C-Station Wagon registreerimismärgiga xxxx ning sõitis sellega minema, kasutades autot kuni tema kinnipidamiseni, mis toimus politseipatrulli poolt sõiduki sundpeatamisega 25.03.2023 kell 21:21 aadressil Xxxx, Lääne-Harju vald, Harjumaa. Seega oma tahtliku tegevusega Patrik Lumiste isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 / 25 POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et Patrik Lumiste tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokuröri hinnangul on kõik teod toime pandud otsese tahtlusega ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Prokurör leiab, et arvestades P. Lumistel sissetulekute puudumist ja väljamõistetavate hagide ning menetluskulude suurust, ei ole rahalise karistuse mõistmine eesmärgipärane ega proportsionaalne. Prokuröri hinnangul ei esine asjas kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav ei ole kannatanute ees vabandanud. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Prokuröri hinnangul on süü keskmisest suurem. Eeltoodut arvestades palub prokurör süüdi tunnistada Patrik Lumiste

§ 120

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 kuud,

§ 263

lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 203

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. Lühimenetluse sätete kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 3 aastat. Karistusest lugeda kantuks 15.06.2022. a, s.o 1 päev eelvangisust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 kuu 26 päeva pikkuse vangistusega ning lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 25.03.2023. a. Kaitsja leidis kohtuistungil, et vaidlust ei ole süüdistuse sisu, kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas. Teo ohtlikkust hinnates võiks silmas pidada, et süüdistatav on lapsepõlves tegelenud kardispordiga ning tal on mootorsõiduki juhtimisoskused vähemalt miinimummääral olemas. Tsiviilhagidega seoses vaidlust ei ole, kohus saab kohtuotsusega hagid rahuldada. Kokkuvõtvalt süüd ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja vaidleb prokurörile vastu selles, et puudub karistust kergendav asjaolu. Kaitsja hinnangul tuleks arvesse võtta

§ 57lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust.

See, et süüdistatav kohe ei väljendanud kahetsust, ei tähenda, et ta siiralt ei kahetse. Ta on võimeline tegema järeldusi ja ennast muutma. Menetlus on inimese mõtteviisi parandamises juba tugevat rolli mänginud. Kaitsja leiab, et pikaajalise vangistusega karistamine ei ole süüdistatavat iseloomustavaid andmeid arvestades vajalik. Pigem vajab ta nõustamist ja tuge. Kaitsja leiab, et karistus võiks olla prokuröri palutust umbes 1/3 võrra väiksem. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja võttis kõik esitatud tsiviilhagid õigeks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Patrik Lumiste tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü kõigi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kohtuistungil tunnistas P. Lumiste ennast esitatud süüdistustes täielikult süüdi, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Seega kinnitavad lisaks süü tunnistamisele tema poolt kuritegude toimepanemist ka järgnevad tõendid. 6 / 25 Süüdistuses

120 lg 1 järgi Kohtu hinnanul ei ole kahtlust selles, millal, kus ja kelle osalusel süüdistatava ja kannatanu vaheline kokkupuude aset leidis. Nende aspektide osas on kannatanu I. K. ütlused usutavad ja täielikult kooskõlas ka osaliselt sündmust pealt näinud tunnistaja L. S ütluste, viimase poolt tehtud videosalvestise ja selle vaatlusprotokolliga ning samuti sündmust osaliselt telefonikõnes kuulnud tunnistaja M. R. ütlustega (kd I, tl 7-8, 15, 18, 20, 22). Kohtul puudub nimetatud tõendite usaldusväärsuses igasugune alus kahelda, need on omavahel riimuvad ja kooskõlalised ning neis ei esine ka sisemisi vastuolusid. Kannatanu I. K. ütluste kohaselt reageeris ta 23.04.2022. a kell 14.50 ajal oma kodus aadressil Xxxx sellele, kui tema maja terrassile kukkus kõva kolksuga ahjuroop, mis oli tabanud esmalt maja katust, kus oli purunenud katusekivi. Pärast seda, kui ta oli viskamise kohta hüüatanud, ronis Xxxx naabermaja aiale naaber Patrik, kes ütles talle, et tuleb ja tapab ta kohe ära. Naaber oli aia peal püsti ja sellest üle ei tulnud, kuid kannatanu kartis, et ta võib seda kohe teha. Veel uuris Patrik, kas ta ei usu, et on võimeline tapma ja lisas, et on oma isa löönud mitmeid kordi noaga kõhtu ja jalga ja on võimeline inimesi tapma. Samuti ähvardas ta kannatanu maja lõhkuda ja põlema panna. Kannatanu tundis hirmu, kuna Patriku olek oli agressiivne. Kannatanu helistas Patrikuga rääkimise alguses oma elukaaslasele, et ta kuuleks, saaks reageerida ja abi kutsuda. Hiljem õnnestus tal Patrikut vestluse käigus rahustada. Sellist sündmuse kulgu on kinnitanud ka tunnistaja L. S, kes viibis sel ajal Xxxx maja teisel korrusel, kust ta kuulis esiteks kõva pauku ja aknast välja vaadates nägi oma ema terrassil tõusmas. Samuti nägi ta, et naabermajast oli aia peale tõusnud keegi, keda ta selgelt ei näinud, kuid hääle järgi sai aru, et see oli Patrik naabermajast. Patrik oli väga ärritunud ja ütles, et võib ema ära tappa. Hiljem Patrik nuttis ja vabandas. Ta salvestas, kuid ähvardamise hetk tema arvates peale ei jäänud. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M. R. ütlused selle kohta, et nimetatud päeval helistas talle tema elukaaslane, kes ise ei rääkinud, aga ta kuulis kõnest, et tema elukaaslasel toimus ärritunud vestlus meesterahvaga. Ta sai aru, et meesterahvaks oli naaber Patrik, kellega on ka varem olnud probleeme, ta on ähvardanud tema elukaaslase auto puruks peksta ja tunnistaja on talle ka politsei kutsunud. Konkreetset ähvardamise hetke ta kõnes ei kuulnud. Hiljem rääkis elukaaslane talle ka seda, et aeda oli visatud ahjuroop ja seejärel ähvardas Patrik tema elukaaslase tappa ja maja põlema panna. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka videosalvestis ja selle vaatluse protokoll, millest nähtuvalt toimub vestlus meesterahva ja kannatanu vahel (I kd tl 18-20). Salvestiselt ei nähtu küll ähvardamine, kuid see kinnitab sündmuse toimumise üldisemaid asjaolusid, sh kajastuvad need teemad, mida kannatanu on detailselt kirjeldanud ja millest ta P. Lumistega rääkis, et viimast rahustada. Kõnesoleva ahjuroobi viskamist kinnitavad otseselt kannatanu ütlused. Kaudselt ka see, et tunnistaja L. S kuulis kõva pauku, kuid ei ta ei teadnud, mis seda põhjustas enne, kui ema seda talle ütles. Lisaks kinnitab ahjuroobi viskamist seegi, et kannatanu on selle politseile üle andnud ja seda on vaadeldud. Vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist kõverdunud mustast metallist ahjuroobiga. Kuigi P. Lumiste on ülekuulamisel eitanud selle teo toimepanemist ja väitnud, et ta ei mäleta ahjuroobi viskamist, Xxxx juures viibimist ega naabrinaisega rääkimist, on ilmne, et need ütlused on kantud soovist vabaneda vastutusest ja ei ole kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega ning kohus neid tõendina ei arvesta. Seejuures ei ole kohtumenetluses süüdistuse versiooni kahtluse alla seatud. Kohtus eelnevalt kajastatud ja omavahel kooskõlaliste tõenditega on tõendamist leidnud see, et P. Lumiste viskas ahjuroobi naabermaja katuse pihta, see kukkus terrassile ja seejärel toimus P. Lumiste poolt I. K. ähvardamine. Kuna P. Lumiste neist ütlustest 7 / 25 ei nähtu sisuliselt tõendusteavet, siis kohus ei saa nendele ka muus (nt iseloomustavas osas) tugineda.

§ 120

näeb ette kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. See süükoosseis eeldab, et ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kannatanule ettekujutuse loomine võimaliku kahju (nt surm, tervisekahjustus) tekkimisest ja sellega talle hirmutunde tekitamine (RKKKo 1-19-1849, p 23). Selle ettekujutuse saab luua nii sõnaliselt väljendatult, kui konkludentselt (mingi teoga). Seejuures peab ähvardaja looma kannatanule ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (RKKKo 1-19-1849, p 23). Eelnevalt leidis tuvastamist see, et P. Lumiste ähvardas kannatanut tapmisega ja samuti I. K. maja lõhkumise ja põlema panemisega. Arvestades üldisi eramute hindu ja ehitusmaksumust, võinuks selline tegu ilmselgelt kaasa tuua võõra vara olulises ulatuses kahjustamise. Kuigi kannatanu ütluste kohaselt oli kinnistute vahel kõrge aed, siis on kohtu hinnangul tegemist sellest hoolimata olukorraga, kus P. Lumiste tegevus põhjustas kannatanus hirmutunnet. Nii oli ta vahetult ähvardamise eel visanud vastu majakatust metallist ahjuroobi, mis purustas katusekivi. Kannatanu oli juba sellest häiritud, sest ta päris P. Lumistelt miks ta seda tegi ja mainis, et keegi oleks võinud viga saada. Seega suurendas P. Lumiste selline käitumine hilisema ähvarduse mõju – iga keskmine inimene on häiritud sellest, kui keegi viskab tema maja katusele küllalt raske metalleseme, mis kukub terrassile, kus inimene ka parasjagu viibis. Lisades siia juurde asjaolu, et P. Lumiste oli kannatanu sõnade kohaselt naabritevahelise aia peal püsti (seejuures tal oli võimalus see noore mehena ilmselgelt ka ületada), ta oli väga agressiivne ja ta on olnud kannatanu suhtes agressiivne ka varem (ähvardades tema alaealiste laste ees lõhkuda tema auto), ei ole kahtlust, et aed poleks kuidagi P. Lumistet tagasi hoidnud ega omanud siin ähvarduse mõjususe vähendamisel mingit tähendust. Reaalset hirmu oma elu ja tervise ning vara pärast on kannatanu kinnitanud ülekuulamisel. Seejuures on kõnekas, et P. Lumiste soovis veenduda selles, et kannatanu teda ikka tõsiselt kardab, sest P. Lumiste esitas sellekohase küsimuse ja selgitas, et ta on oma isa noaga löönud. Arvestades, et kannatanu ja tema pereliikmed on teadlikud P. Lumiste varasemast probleemsest käitumisest, sh konkreetsetest juhtumitest, kus P. Lumiste juures oli käinud kiirabi (kd I, tl 22) ja kuidas ta oli ähvardanud kannatanu autot lõhkuda, ei ole kahtlust sellest, et kannatanul oli olemas varasem teadmine mitmest juhtumist, kus P. Lumiste on vägivaldselt käitunud. Hirmutunnet ja sellest tingitud häiritust kinnitab ka see, mida kannatanu rääkis oma tütrele L. Sle ja elukaaslasele M. R.le. Mõlemad on kinnitanud, et kannatanu oli hirmunud. Ka maja põlema panemise ees hirmu tundmist ei saa pidada abstraktseks, sest tunnistajad M. R. ja L. S. on kinnitanud, et P. Lumiste on varem põlema pannud oma aiapoolel puuriida ja kuuri (I kd tl 15, 22). Kohus leiab, et süüdistatava käitumine (otsesõnu tapmisega ähvardamine, sellele eelnevalt kannatanu lähedale visatud metallese ja ähvardamise mõjususe jaoks kirjeldatud oma isa ründamist ja samuti kannatanu elamu lõhkumise ja süütamisega ähvardamine) on sedavõrd kõnekas, mis muudab ähvarduse veenvaks igale keskmisele inimesele. Seega on täidetud ka

§ 120lg 1 objektiivne koosseis.

Tegemist oli tapmisega ja vara olulises ulatuses kahjustamisega ähvardamisega, mis tunduks reaalne ka objektiivsele kõrvaltseisjale. Kohus leiab, et ähvardamise pani P. Lumiste toime kavatsetult. Sellele viitab esmalt tema käitumise mitmeetapilisus. Kõnekaim on siinkohal see, et pärast esmast tapmisega ähvardamist veendus P. Lumiste, et kannatanu tema tapmisähvardust ikka usuks ja selle mõjususeks kirjeldas oma isa noaga löömist. See tähendab, et ta soovis, et kannatanule oleks ähvardus 8 / 25 tajutav sellisel määral, et viimasel on alust reaalselt karta ähvarduste täideviimist. Olukorras, kus P. Lumiste on faktiliselt varem kannatanu vara lõhkuda ähvardanud ning hakkas seekord reaktsioonina naabri arupärimisele ahjuroobiga viskamise kohta teda tapmise ja vara kahjustamisega ähvardama, ei ole kahtlust, et ta seadis eesmärgiks selle, et kannatanu teadvustaks tapmisähvardust reaalsena ja ta teadis või pidas vähemalt võimalikuks, et see asjaolu selliselt toimides ka saabub. Süüdistuses

§ 203lg 1 järgi: 14.06.2022.

a episoodis Patrik Lumistele on esitatud süüdistus

§ 203

lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega tuleb P. Lumiste

§ 203

lg 1 alusel vastutuse jaatamiseks täita süüteo objektiivne koosseis, mis hõlmab endast järgmist: 1) võõras asi; 2) võõra asja rikkumine või hävitamine; 3) olulise kahju tekitamine, põhjuslik seos võõra vara rikkumise või hävitamisega. Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, s.h ka tagajärje suhtes. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Patrik Lumiste süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 14.06.2022. a episoodis süüdistuses

§ 203lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et politseiametniku R. V. ettekanne Lääne-Harju politseijaoskonna juhile (kd I, tl 49) ei ole KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend, kuivõrd tegemist on ütlustele sarnaneva teabega isikult, keda oli võimalik üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud. Seetõttu jätab kohus ettekande tõendikogumist välja. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 14.06.2022. a kella 22:45 paiku Xxxx änaval, Xxxx alevikus lõhuti A AS-le kuuluva sõiduauto Volvo XC60 registreerimismärgiga xxxx tagumine kolmnurkklaas ja juhipoolne ukseklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Toyota Yarise registreerimismärgiga xxxx esi- ja küljeklaas ja eramu aknaklaas, M. R.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx kõrvalistuja akna küljeklaas ja auto esiklaas ning eramu köögiakna ja majapidamisruumi aken. Seda kinnitavad nii kannatanute M. R., M. K., A AS esindaja E. P. kui ka tunnistajate J. L. ja P. K. omavahel riimuvad ütlused (kd I, tl 50pö-51pö, 56pö-57, 65pö-66,67pö, 77pö-78, 90-91, 97, 99, 115), sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 117-129) ning asitõendi vaatlusprotokollid koos salvestistega (kd I, tl 130-132, 133-138). Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud tegevusega tekitati kannatanutele kahju summas, mis ületab

§ 121p 1-s sätestatud olulise kahju piirmäära.

Nimetatut tõendavad kannatanute ütlused ning nende poolt esitatud hinnapakkumised ja kirjavahetused (kd I, tl 52-55, 60-64, 70-73, 76, 83-84). Käesoleval juhul on ilmne ka see, et lõhutud sõiduautod Volvo registreerimismärgiga xxxx, Toyota registreerimismärgiga xxxx ja Škoda registreerimismärgiga xxxx olid Patrik Lumiste jaoks võõrad asjad. Seda kinnitavad liiklusregistri väljatrükid, mille kohaselt on sõiduki Škoda omanikuks M. R. (kd I, tl 88), sõiduki Toyota omanikuks M. K. (kd I, tl 95) ja sõiduki Volvo omanikuks AS Xxxx, kasutajad E. P. ja J. L. (kd I, tl 108). Samuti ei ole vaidlust selles, et lõhutud Xxxx ja Xxxx majade aknad olid P. Lumiste jaoks võõrad asjad. 9 / 25 Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine ehk süüdistatavale objektiivselt omistatav tegevus. Süüdistuses kirjeldatud võõra vara rikkumist P. Lumiste poolt kinnitavad järgnevad tõendid. A AS esindaja E. P. 14.06.

  1. a tunnistajana antud ütlustest ja 04.07.
  2. a kannatanuna antud ütlustest (kd I, tl 65pö-66, 99) nähtub, et ta ärkas umbes kell 22 tugeva klaasikirina peale ja kuulis karjuvat inimest. Aknast nägi, kuidas meesterahvas liigub Xxxx änaval tema maja poole. Tal oli käes kangitaoline ese. Isik proovis siseneda tunnistaja majja külgväravast, mis oli kinni. Ta liikus agressiivselt edasi maja eespoolde Kalda tänaval. Tunnistaja elukaaslane jooksis õue ja püüdis isikut takistada, kui isik juba lõi kangiga sisse tunnistaja auto klaasid (Volvo XC60). Mees jätkas närviliselt kang käes tänaval liikumist. Naabritelt sai teada, et see mees on nende enda tänava inimene, kelle pärast naabrid on varemgi hirmu tundma pidanud. M. R. 15.06.
  3. a tunnistajana antud ütlustest ja 29.06.
  4. a kannatanuna antud ütlustest (kd I, tl 50pö-51pö, 77pö-78) nähtub, et 14.06.
  5. a, viibides enda elukohas Xxxx, Xxxx alevikus kuulis ta umbes kella 22:45 paiku tänavapoolsete akende juures klaasi purunemise häält ning mütsatust. Nägi läbi akna meesterahvast, kellel oli käes kang. Nägi, et tema maja köögiakna välimine klaas on katki, samuti nägi, et katki on temale kuuluva sõiduauto Škoda Octavia küljeklaas. Hiljem nägi, et katki on ka majapidamisruumi aken ja sõiduauto esiklaas. Sõiduautol ja köögiakna klaasil märkas ka verepritsmeid. Tänaval olnud meesterahva tundis ära kui naabermajas elava pere täiskasvanud poja Patrik Lumiste. Patrik kõndis mööda tänavat edasi-tagasi ja rääkis kõva häälega tagasi tulemisest ja tapmisest. Tema kehakeel oli ähvardav ja agressiivne. M. K. 15.06.
  6. a tunnistajana antud ütlustes ja 21.06.
  7. a kannatanuna antud ütlustes (kd I, tl 56pö-57, 90-91) kirjeldab ta, et 14.06.
  8. a, viibides enda kodus Xxxx, Xxxx alevikus kella 22:45 paiku kuulis ta õues valju pauku. Välisust avades nägi ta suure raudkangiga noormeest aiaväravast sisse astumas, kang ähvardavalt ette suunatud ja lausus valjult mida sarnast, et „siit ma nüüd tulen“. Vasak käsi oli tal verine. Tunnistaja sulges välisukse. Kohe lõhkus kang akna ja tunnistaja nägi aknast, kuidas isik läheb väravast välja ja suundub Xxxx maja poole. Hiljem nägi tunnistaja aknast, kuidas isik jalutas mööda Xxxx tänavat tagasi ja läks Xxxx väravast sisse. Tunnistaja kinnitab, et see on Patrik, kes elabki Xxxx. Hiljem, kui tunnistaja läks õue, et ajaväravat lukku panna, tuli Patrik oma aiast jälle välja, nägi tunnistajat ja kõndis vasak käsi paksult kaltsu sisse mähituna tema poole ja karjus üle tänava „Lasen su maha!“. Värav jäi lukustamata ja tunnistaja põgenes tuppa. Tänavale minnes avastas tunnistaja, et talle kuuluval autol Toyota Yaris on lõhutud küljeklaas ja esiklaasil on kangist auk sees. Täiendavalt märkis M. K., et ta filmis koos tütrega meesterahvast läbi akna. J. L. 14.06.
  9. a ja 28.06.
  10. a tunnistajana antud ütlustest (kd I, tl 67pö, 115) nähtub, et 14.06.
  11. a kell 22:30 ärkas ta klaasi purustuse heli peale ning nägi aknast Xxxx poole liikuvat noormeest. Tunnistaja sai aru, et noormehel on plaan midagi lõhkuda ja ta jooksis välja. Välja jõudes märkas noormeest tema autole lähenemas ning tal oli käes raudkangi sarnane ese. Auto juurde jõudes purustas noormees tunnistaja elukaaslasele E. P.le kuuluva sõiduki Volvo tagumise kolmnurkklaasi ja seejärel juhi ukseklaasi. Peale seda noormees ehmus ja liikus oma kodu poole tagasi. Hiljem aknast välja vaadates märkas ta noormeest uuesti tema maja poole liikumas ning karjuvalt ähvardamas naabrimeest M. K. maha lasta, kui viimane noormeest ja tema tegevust filmida üritas. Tal oli vist paremal käel mingi lapp ja ta kõndis maja nr 3 aia ette ja karjus seal maja nr 3 suunas filmivale M., et „mis sa raisk filmid, ma võtan praegu AK 47 ja lasen sulle kuuli pähe“. Veel märgib tunnistaja, et naabrite sõnul on aknaid lõhkunud noormees Xxxx majas elav Patrik. 10 / 25 P. K. 21.06.
  12. a tunnistajana antud ütlustest (kd I, tl 97) nähtub, et 14.06.
  13. a õhtul oli ta Xxxxus enda toas. Kella 22:45 paiku kuulis ta väljas umbes kuus korda klaaside klirinat. Arvas, et klaase lõhub Xxxx elav noormees, kuna talle tundus, et klaasid purunevad just seal hoovis. Järgmisena kuulis, et isa lukustas ukse ja kuulis ka lähedalt klaasiklirinat. Sai aru, et tegemist on tema maja aknaga. Tunnistaja läks oma tuppa, aknast ei näinud midagi, kuid kuulis Xxxx maja poolt kiljatust. Ta nägi, et majas nr xxxx elav noormees läks raudkang käes enda aeda. Varsti tuli ta uuesti tänavale ja tunnistaja arvas, et tema isa läks seda meest filmima, kuna Xxxx elav noormees karjus isale, et „mis sa filmid, ma tapan su ära“. Tunnistaja nägi, et mees hoidis oma vasakut kätt padja või rätikuga kinni. Siis ta kõndis Xxxx maja juurde ja sealt tagasi tulles läks ta enda majast mööda ja karjus, et ta lõi Volvo aknad sisse ja kui see mees oleks tulnud tänavale, siis oleks kõik korras olnud. Ta pidas silmas Xxxx majas elavat meest. Veel märgib tunnistaja, et ta teab, et selle isa ähvardanud ja aknaid lõhkunud mehe nimi on Patrik. Tunnistaja filmis Patriku käitumist ja ka seda, kuidas ta lubas ta isa maha lasta. P. Lumiste on 07.07.
  14. a kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et 14.06.
  15. a tuli hilja õhtul politsei Xxxx alevikus Xxxx änavale. Ta mäletab, et karjus, aga miks ta karjus, ei mäleta. Kiirabi võttis ta kaasa, kuna tal jooksis käest verd. Ta ei oska öelda, kuidas käsi katki läks. Võtab rahustavaid tablette ning on tänu tablettidele ka enda asju lõhkunud. Kokkuvõttes märgib ta, et talle tegelikult midagi ei meenu (kd I tl 144-145). Kuivõrd P. Lumiste on öelnud, et ta sündmusest midagi ei mäleta, siis kohus tema ütlusi sisuliselt tõendina arvestada ei saa. Süüdistatava poolt sündmuste mittemäletamine on ilmselt kantud soovist vastutust vältida. Asitõendi vaatlusprotokollis (kd I, tl 133-138) on vaadeldud 16.06.
  16. a M. K.i poolt menetlejale saadetud salvestisi. Salvestistelt „IMG_0727“, „IMG_0732“ ja „IMG_0734“ on näha liikumas hallika T-särgiga ja mustade lühikeste pükstega meesterahvast. Meesterahval on paremas käes sõrgkangi sarnane ese ning ta hoiab midagi ümber vasaku käe. Kuulda on, kuidas meesterahvas karjub „mis sa filmid, ma võtan praegu AK47 ja lasen sulle kuuli pähe. Kas sa tõesti tahad seda? Sa saad nagunii kindlustuselt kõik tagasi“. Salvestisel „20220614_225604“ on kuulda meesterahva häält, kes lubab tampida kellelgi aknad ja auto puruks, samuti lubab ta lüüa naabritel auto puruks ja nurga peal auto puruks. Vaatlusprotokollist fototabeliga nähtuvad Xxxx maja ees seisvale sõidukile Volvo (reg. nr xxxx), Xxxx maja ees seisvale sõidukile Toyota (reg. nr xxxx) ja Xxxx maja hoovis parkivale sõidukile Škoda (reg. nr xxxx) ning Xxxx ja Xxxx maja aknaklaasidele tekitatud kahjustused (kd I, tl 117-129). Eeltoodu pinnalt on kinnitust leidnud, et P. Lumiste oli sündmuskohal, kus tunnistajad nägid teda raudkang käes tänaval liikumas ja autosid lõhkumas. Tunnistajate poolt kirjeldatud P. Lumiste agressiivne käitumine nähtub ka M. K.i poolt edastatud videosalvestistelt. Sõidukitele ja eramu akendele tekitatud vigastused on näha fototabelist ja need vigastused sarnanevad tunnistajate poolt kirjeldatule, vigastuste iseloomu arvestades võivad need olla tekitatud sõrgkangiga. Kohus peab kõiki eelpool kirjeldatud tõendeid usaldusväärseteks, kuivõrd need on järjepidevad ning nendelt nähtuvad faktilised asjaolud on omavahel kooskõlas ja vastuoludeta. Asitõendi vaatlus koos Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega kinnitab tunnistajate ütlusi ja teo toimepanemise aega (14.06.
  17. a u kell 22:45) ja seda, et juba kõnedes viidati, et toimepanijaks on Patrik Lumiste (kd I, tl 130-132). Seega on kohtu hinnangul tunnistajate ja kannatanute ütlustega ning muude asjas kogutud tõenditega üheselt kinnitust leidnud, et P. Lumiste viibis süüdistuses viidatud ajal Xxxx änaval, kus lõhkus sõrgkangi kasutades kannatanutele kuuluvate autode ja eramute aknaklaase. Kuivõrd vara rikkumise 11 / 25 ainsaks põhjuseks on olnud P. Lumiste teadlik ja objektide järgi valitud käitumine, siis on põhjuslik seos võõra vara rikkumise ja P. Lumiste käitumise vahel ilmne. Kolmandaks

§ 203lg 1 süüteokoosseisu objektiivse külje tunnuseks on olulise kahju tekitamine.

Olulise kahju määra defineerib

§ 121p 1, mille kohaselt on kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot.

Kohtule on esitatud tõenditena hinnapakkumised ja kirjavahetused, mis tõendavad kannatanutele tekitatud kahju suurust. Tellimuse kinnituselt nr 3810292102 nähtub, et sõiduki Škoda Octavia (reg. nr xxxx) esi- ja küljeklaasi paigalduse hind on olnud 554,60 eurot (kd I, tl 52). Amserv kalkulatsioonilt nähtub, et sõiduauto Toyota Yaris (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetus on maksnud 817,79 eurot (kd I, tl 61) ning Aknakoda hinnapakkumiselt nr 5302604 nähtub, et eramu aknaklaasi vahetuse maksumus on olnud 1103,31 eurot (kd I, tl 64). Info-Auto AS kalkulatsioonist nähtub, et Volvo XC60 (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetus on maksnud 2110,84 eurot (kd I, tl 73). M. R. eramu köögiakna ning majapidamisruumi akna kahjusummat tõendab Seesam Kindlustuse teade, mille kohaselt on hüvitatud kahju suuruseks 654 eurot (kd I, tl 76). Tegemist on küll vaid kalkulatsioonide/hinnapakkumistega, kuid kohtul puudub alus kahelda kannatute poolt esitatud kahjusummade suuruses. Seega on kogukahju suuruseks 5240,54 eurot ning on leidnud tõendamist, et Patrik Lumiste poolt kannatanule põhjustatud kahju ületab 4000 euro määra ja tekitatud on oluline kahju. Kohus leiab, et temale süüksarvatavad teod pani P. Lumiste toime kavatsetult. P. Lumiste seadis eesmärgiks kannatanutele kuuluva vara rikkumise ja tegutsedes vastavalt enda teoplaanile ta teadis, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub (sõiduki/eramu aknaklaas on rikutud). Süüdistatava tegevuse kavatsetust kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval oli varasemalt, 23.04.2022. a olnud kokkupuude kannatanu M. R. elukaaslasega, mil ta oli lubanud, et tuleb hiljem nende maja lõhkuma. Seega oli P. Lumistel teoplaan juba varasemast ajast olemas ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi süüteoga. Samuti viitab P. Lumiste käitumise eesmärgipärasusele asjaolu, et tegemist oli jätkuva süüteoga, millega tekitati varalist kahju kolmele erinevale kannatanule. Seega on süüdistatav Patrik Lumiste oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. 25.03.2023. a episoodis: Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Patrik Lumiste süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 25.03.2023. a episoodis süüdistuses

§ 203lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 25.03.2023. a kella 19:35 paiku Xxxx änaval, Xxxx alevikus lõhuti E OÜ-le kuuluva sõiduauto ja K. R. kasutuses oleva sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga xxxx esiklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Kia Carens registreerimismärgiga xxxx esiklaas, M. K.le kuuluva sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx esiklaas, A. Õ.le kuuluva sõiduauto Saab (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas, A. Õ.le kuuluva sõiduki Ford Galaxy (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas, H OÜ-le kuuluva ja I. T. kasutuses oleva sõiduki Volvo (registreerimismärgiga xxxx) esiklaas ning Xxxx alevikus lõhuti A OÜ-le kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benzi (registreerimismärgiga xxxx) esi- ja küljeklaas, P. K.le kuuluva sõiduki Mercedes-Benzil (registreerimismärgiga xxxx) esi-, külje- ja tagaukse klaas, M. L.le kuuluva sõiduki Mini Cooper (registreerimismärgiga xxxx) esi-, taga- ja küljeklaasid. Seda kinnitavad nii 12 / 25 kannatanute M. K., A. Õ., M. K., H OÜ esindaja I. T., A OÜ esindaja A. L., P. K., M. L. ja E. L. (kd II, tl 150pö-151, tl 180pö-181, tl 183pö-184, tl 204pö-205, 215pö, 237pö; kd III, tl 12pö, tl 28pö-29, 41pö-42) kui ka tunnistajate K. R. ja S. K. omavahel riimuvad ütlused (kd II, tl 132pö, 161pö) ja sündmuskoha vaatlusprotokollid (kd II, tl 124-129, 137-148, 163-179, 221231; kd III, tl 1-10, 16-24). Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud tegevusega tekitati kannatanutele kahju summas, mis ületab

§ 121p 1-s sätestatud olulise kahju piirmäära.

Nimetatut tõendavad kannatanute ütlused ning nende poolt esitatud arved ja kirjavahetus jm dokumendid (kd II, tl 134, 159-160, 189-202, 210-211, 217, 234; kd III, tl 15, 32). Käesoleval juhul on ilmne, et lõhutud sõiduautod Peugeot Partner (reg. nr xxxx), Kia Carens (reg. nr xxxx), Ford Galaxy (reg. nr xxxx), Saab (reg. nr xxxx), Škoda Octavia (reg. nr xxxx), Volvo V90 (reg. nr xxxx), Mercedes-Benz (reg. nr xxxx), Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) ja Mini Cooper (reg. nr xxxx) olid Patrik Lumiste jaoks võõrad asjad. Seda kinnitavad liiklusregistri väljatrükid, mille kohaselt on sõiduki Peugeot omanikuks E OÜ, kasutaja K. R. (kd II, tl 130), sõiduki Kia Carens omanikuks M. K. (kd II, tl 149), sõiduki Ford Galaxy ja sõiduki Saab omanikuks A. Õ. (kd II, tl 182), sõiduki Škoda Octavia omanikuks M. K. (kd II, tl 203), sõiduki Volvo V90 omanikuks S AS, kasutaja H OÜ (kd II, tl 214), sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) omanikuks S AS, kasutaja A OÜ (kd II, tl 235), sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) omanikuks P. K. (kd III, tl 11) ja sõiduki Mini Cooper omanikuks C AS, kasutaja M. L. (kd III, tl 25). Vaidlust ei ole selleski, et lõhutud Xxxx maja fassaad olid P. Lumiste jaoks võõras asi. Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine ehk süüdistatavale objektiivselt omistatav tegevus. Süüdistuses kirjeldatud võõra vara rikkumist P. Lumiste poolt kinnitavad järgnevad tõendid. K. R. 17.04.

  1. a tunnistajana antud ütlustes (kd II, tl 132pö) märgib ta, et elab aadressil Xxxx ja tema kasutuses on sõiduk Peugeot (reg. nr xxxx). 25.03.
  2. a kella 19:30 paiku ei olnud ta kodus, kui tema kasutuses oleva sõiduki esiklaas ära lõhuti. Naabrid ütlesid, et lõhkuja oli naabermajas elav mees. Koju jõudes tuli temaga rääkima naabermajas elava noormehe ema, kes küsis temalt, et kas eelmised elanikud ei rääkinud talle, et naabermajas elab ebastabiilne noormees. Samuti rääkis too ema, et noormees oli kõik arvutid ära lõhkunud, seejärel läinud tänavale ja kokku üheksal autol klaasid ära lõhkunud. M. K. 17.04.
  3. a kannatanuna antud ütlustes (kd II, tl 150pö-151) kirjeldab ta, et talle kuulub sõiduauto Kia Carens (reg. nr xxxx) ja 25.03.
  4. a õhtul oli sõiduk pargitud Xxxx maja ette tänavale. 25.03.
  5. a umbes kella 19:38 paiku kuulis imelikke kolksatusi õuest. Aknast välja vaadates nägi ta oma auto ees noormeest ning aimas kohe, et see on P. Lumiste. Hiljem õue minnes nägi, et akna kõrval on fassaadis auk ja tema maja hoovis maas vedeles lahtine klaaspurk paprikatega. Teine katkine purk oli naabrite aia taga, Xxxx. Õue minnes märkas ka kriimustust auto esiklaasil. Varasemalt on Patrik lubanud talle kuuli pähe lasta. S. K. 15.05.
  6. a tunnistajana antud ütlustes (kd II, tl 161pö) märgib ta, et 25.03.
  7. a oli ta kodus aadressil Xxxx. Umbes kella 19:30 paiku või natuke varem kuulis, et käis mingi pauk ja seejärel klaasiklirin. Sai aru, et midagi lendas vastu maja. Natukese aja pärast kuulis veel mingit mütsatust ja klirinat, aga see tuli juba pisut kaugemalt. Ta ei julgenud aknast välja vaadata, aga aimas, et Patrik teeb midagi. Hiljem õue minnes nägi, et tema auto parkimisplatsil olid paprikalõigud laiali ja maas oli klaaspurk. Samuti nägi, et maja WC aknast umbes poolteist meetrit eemal oli maja fassaadis lohk ehk et purk oli lennanud vastu majaseina. Fassaadi vigastust enne seda õhtut ei olnud. 13 / 25 A. Õ. 25.03.
  8. a tunnistajana ja 11.04.
  9. a kannatanuna antud ütlustes (kd II, tl 180pö181, tl 183pö-184) märgib ta, et 25.03.
  10. a kell 19:35 tema elukaaslane M. K. jooksis toas tema juurde ja ütles, et hull naaber lõhub jälle autosid. Ta sai aru, keda naine silmas pidas, kuna on korduvalt juhtunud varem, et Patrik lõhub autode aknaid. Ta kuulis pauke ja jooksis naisevenna M. K.ga õue tänavale. Nad nägid, et nende autode klaasid on puruks löödud. Nad liikusid sinnapoole ja nägid, et Patrik Lumiste lõhub Xxxx tänaval A. L. autot. Nad kuulsid löökide hääli ja purunevaid klaase. A. Õ. läks tagasi aeda, et midagi kätte võtta, kuid sel ajal oli Patrik jõudnud juba L. maja juurde ja röökis seal. Karjus midagi sellist, et „lasen teid kõiki maha“. Nad nägid, et ta oli löönud järgmisena P. K. valge Mercedes bussil kolm akent sisse ja oli edasi liikunud jõe poole. M. K. 04.04.
  11. a kannatanuna antud ütlustes (kd II, tl 204pö-205) märgib ta, et sõiduk Škoda Octavia (reg. nr xxxx) kuulub temale. 25.03.
  12. a õhtul oli sõiduk pargitud Xxxx. Umbes kella 19:30 paiku nägi ta õde M. K. aknast, et P. Lumiste lõi autode klaase sisse. Algul tundus, et lõi labidaga, aga hiljem selgus, et see oli vist metallist jäälõhkumise seade, mis on varre otsas. Nad läksid koos õemehe A. Õ.ga välja. Kui nad välja jõudsid, siis oli tema autol ja A. kahel autol (Saabil ja Fordil) klaasid sisse löödud ja A. õemehe autol olid klaasid puruks löödud. Nad nägid Patrikut Xxxx änaval ja Xxxx tänaval. Tal olid seljas punased püksid ja halli värvi lukuga pusa. Ta vehkis ja ähvardas, et tal on relv. Patrik liikus mööda Xxxx tänavat edasi kaks maja, kus elavad vist perekond L.. Ta lõhkus ka nende auto esiklaasi ära. Patrik ähvardas majaperemehe koera maha lasta. Nad liikusid õemehega Patrikule järgi, Patrik liikus veel kaks maja edasi, maja ees oli valge kaubik, millel ta purustas tagaukse klaasi, vasaku küljeklaasi ja esiklaasi. Seejärel liikus Patrik järgmisest põiktänavast jõe poole ja rohkem nad teda ei näinud. H OÜ esindaja I. T. 12.04.
  13. a kannatanuna antud ütlustes (kd II, tl 215pö) märgib ta, et H OÜ-le kuulub sõiduk Volvo V90 (reg. nr xxxx), kuid sõiduki kasutaja on tema. 25.03.
  14. a õhtul oli sõiduk pargitud Xxxx maja ääres, kuna ta oli enda naisevennal A. Õ. ja M. K. külas. Õhtul umbes poole 8 paiku M. hüüdis toas, et hull lõhub jälle autoklaase. A.ja M. vend M. K. jooksid kohe õue, nad jooksid lõhkujale tänaval järgi ja nende sõnul oli lõhkuja neid relvaga ähvardanud. Õue minnes ta lõhkujat enam ei näinud, kuid nägi, et sõidukil Volvo (reg. nr xxxx) oli lõhutud esiklaas. A OÜ esindaja A. L. 10.04.
  15. a kannatanuna antud ütlustes (kd II, tl 237pö) märgib ta, et ettevõttele A OÜ kuulub sõiduk Mercedes-Benz (reg. nr xxxx). 25.03.
  16. a sai sõiduk kahjustada. Tema ise juhtunut pealt ei näinud, aga naabrid nägid. Naabrinaine M. helistas tema abikaasale ja kutsus neid õue. Tema isiklikult ei ole P. Lumistet näinud umbes 15 aastat, aga on kuulnud tema vägitegudest. P. K. 10.04.
  17. a kannatanuna antud ütlustes (kd III, tl 12pö) märgib ta, et 25.03.
  18. a kella 20:30 paiku lõhuti Xxxx alevikus ees seisnud, temale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter (reg. nr xxxx) esiklaas, salongi kolm külgakna klaasi, salongi tagumise ukse klaas ja juhipoolne ukseklaas. Tema ise juhtunut pealt ei näinud, aga lapselaps kuulis õues lärmi ja ütles, et keegi laseb õues püssi ja karjub, et „pane koer ära, muidu lasen maha“. Natukese aja pärast tuli tema ukse taha M. L., kes elab samuti Xxxx tänaval ja teatas, et P. K. sõidukil lõhuti klaasid. Kannatanu naabrimees aadressilt Xxxx, R. L. nägi juhtunut pealt. Tema ütles, et lõhkujal oli käes metall-labidas, mis on mõeldud kruusa loopimiseks. P. K. isiklikult Patrik Lumistet ei tunne, kuid on temaga põgusalt kokku puutunud, kui ta oli väike poiss. Kannatanu sai teada, et eelmisel suvel, kui lõhuti tal postkast, siis seda tegi ka P. Lumiste. Samuti on ta kuulnud, et ta on varemgi sealkandis lõhkunud. 14 / 25 M. L. 12.04.
  19. a kannatanuna antud ütlustes (kd III, tl 28pö-29) märgib ta, et tema kasutuses on C AS-le kuuluv sõiduauto Mini John Cooper Works (reg. nr xxxx). 25.03.
  20. a oli sõiduk pargitud aadressile Xxxx. Isa E. L. tormas tuppa, oli häiritud olekuga ja hõikas, et lõhutakse. Kannatanu küsis, et kes see oli. Isa ütles, et Patrik. Isa ütles ka, et Patrik ütles, et tal on relv. Isa ütles, et Patrik lõhkus auto ära labidataolise esemega. Kannatanu jooksis õue ja nägi, et P. Lumiste kõndis tema majast eemale P. K. maja suunas ja tal on labidataoline ese käes. Kannatanu nägi, kuidas Patrik P. K. auto aknaid sisse tagus Xxxx maja juures. Pärast läks Patrik kiiremal jooksusammul edasi. Kannatanu ei näinud, kuhu ta edasi läks. Isa rääkis kannatanule, et kui ta läks majast välja, siis nägi, kuidas Patrik Lumiste kannatanu autot lõhkus. Isa hõikas, et „ära tee“ või „miks sa teed“. Patrik keeras ringi, võttis labida või roobi ja hõikas isale, et „see kõik on sinu naise süü, ta läks xxxx kooli direktoriks ja keeras minu elu perse“. Seejärel ütles Patrik isale, et „kui koera lahti lased, siis lasen maha“. Kui Patrik kadus silmist ära, siis tulid kannatanu maja juurde kaks meest, kellest üks oli Xxxx tn-l politseisse helistanud, ta oli A. Õ. naise vend. Teine mees oli A. Õ.. Nemad nägid lõhkumist pealt ka. E. L. 02.05.
  21. a kannatanuna antud ütlustes (kd III, tl 41pö-42) märgib ta, et 25.03.
  22. a õhtul umbes kella 20 paiku astus ta juhuslikult majast välja ja nii kui astus uksest välja, siis nägi, et P. Lumiste lõi parasjagu labidaga tema poja, M. L., auto esiklaasi sisse. Tal on varasem kokkupuude Patrikuga, kuna kahtlused on, et varasemalt on ta tema kahe tööauto aknaklaase ka lõhkunud. Kui nägi, et Patrik lõhub autoklaasi, hüüdis trepilt kohe, et „mida sa teed?“. Patrik ei vastanud. Seejärel jooksis kannatanu värava juurde ja küsis Patrikult, et miks ta seda teeb. Tema ütles, et sellepärast, et kannatanu abikaasa on tema elu kihva keeranud. Patrik ütles, et „kui koera lahti lased, lasen maha, mul on relv“. Pärast relvajuttu läks kannatanu oma aeda sisse. Patrik kõndis edasi piki Xxxx tänavat asula suunas. Teised mehed olid tal ohutus kauguses kannul ja kõnes politseiga. Tänava lõpus kadus Patrik silmist. Patrik Lumiste on 08.05.
  23. a kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd toimepandus tunnistanud, v.a maja fassaadi kahjustamise osas, mille toimepanemist ta ei mäleta. Süüdistatav märkis ülekuulamisel, et 25.03.
  24. a oli ta aadressil Xxxx, mängis arvutis erinevaid mänge ja võttis veidi viina. Inimesed, kellega ta arvutis suhtles, viisid teda endast välja. Ta võttis veel natuke viina, käis majas ringi, läks tagasi arvutisse ja vihastas uuesti. Lõpuks saabus tema jaoks piir, ta jooksis õue ja võttis aia kõrvalt mingi rauast asja, lumelabida vist. Ta läks mööda tänavat ja lõhkus paar autot ära. Ta mõtles, et neid oli paar, aga tuli välja, et oli rohkem. Ta ei mäleta mitu autot lõhkus, kuna viha oli nii tugev. Autosid lõhkudes ta ei valinud neid, lõi lihtsalt neid, mis ette jäid. Samas täpsustas, et autod siiski nii juhuslikud ei olnud. Peugeot on U. L. auto, kes oli Xxx kooli direktor ajal, mil tema käis seal koolis. Süüdistatav märgib, et U. L. ei sallinud teda. Veel märkis süüdistatav, et esimesed autod, mida lõhkus, olid rivis maja ees, aadressi ei oska öelda, automarke ka mitte, aga selle maja omanik käitus temaga halvasti, kui ta oli laps. Üks auto, mida lõhkus, kuulus vanemale mehele, endisele politseinikule, kes kunagi ammu, rohkem kui 10 aastat tagasi ähvardas teda, kui ta rolleriga kihutas. Xxxx maja fassaadi lõhkumist ta ei mäleta. Ta teab, et võttis lumelabida, aga et ta mingeid purke viskas, seda küll ei tea. Tal ei ole relva ja ei mäleta, et lubas naabri koera maha lasta (kd III, tl 47-48). Seega on P. Lumiste süü 25.03.
  25. a episoodides (seonduvalt sõidukite aknaklaaside lõhkumisega) tõendamist leidnud ka süüdistatava enda ütlustega, milles ta on tunnistanud toimepandut. Kohus ei arvesta osaliselt P. Lumiste antud ütlustega Xxxx maja fassaadi lõhkumise osas, kuivõrd ta on öelnud, et selle kohta üldse midagi ei mäleta. Tegelikkuses on selles osas teo toimepanemine tõendamist leidnud teiste kogutud tõenditega. Vaatlusprotokollidest fototabelitega nähtuvad Xxxx maja ees seisva sõiduki Peugeot (reg. nr xxxx), Xxxx maja ja maja ees seisva sõiduki Kia Carens (reg. nr xxxx), Xxxx maja ees seisvate 15 / 25 sõidukite reg. nr-tega xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, Xxxx maja ees seisva sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx), Xxxx maja ees seisva sõiduki Mercedes-Benz (reg. nr xxxx) ja Xxxx maja ees seisva sõiduki Mini Cooper (reg. nr xxxx) aknaklaasidele ja Xxxx eramu fassaadile tekitatud kahjustused (kd II, tl 124-129, 137-148, 163-179, 221-231; kd III, tl 1-10, 16-24) Eeltoodu pinnalt puudub kohtu hinnangul vaidlus selles, et P. Lumiste oli sündmuskohal, kus tunnistajad nägid teda sõrgkangile sarnane ese käes tänaval liikumas ja autosid lõhkumas. Sõidukitele ja eramu fassaadile tekitatud vigastused on tuvastatavad vaatlusprotokollide lisadeks olevatest fototabelitest ja need vigastused sarnanevad tunnistajate ja kannatanute poolt kirjeldatule. Kohus peab kõiki eelpool kirjeldatud tõendeid usaldusväärseteks, kuivõrd need on järjepidevad ning nendelt nähtuvad faktilised asjaolud on omavahel kooskõlas ja vastuoludeta. Seega on kohtu hinnangul tunnistajate ja kannatanute ütlustega ning muude asjas kogutud tõenditega üheselt kinnitust leidnud, et P. Lumiste viibis süüdistuses viidatud ajal Xxxx änaval ja Xxxx tänaval, kus lõhkus sõrgkangi kasutades kannatanutele kuuluvate autode aknaklaase ja Xxxx eramu fassaadi. Kuivõrd vara rikkumise ainsaks põhjuseks on olnud P. Lumiste teadlik ja objektide järgi valitud käitumine, siis on põhjuslik seos võõra vara rikkumise ja P. Lumiste käitumise vahel ilmne. Kolmandaks

§ 203lg 1 süüteokoosseisu objektiivse külje tunnuseks on olulise kahju tekitamine.

Olulise kahju määra defineerib

§ 121p 1, mille kohaselt on kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot.

Kohtule on esitatud tõenditena arved, hinnapakkumised ja kirjavahetused, mis tõendavad kannatanutele tekitatud kahju suurust. Carglassi arvelt nr 1095984 nähtub, et Peugeot Partner esiklaasi vahetuse hind on olnud 308,90 eurot (kd II, tl 134). LKB kalkulatsioonist nähtub, et M. K.i maja fassaadi taastustöö maksumus on olnud 1690,80 eurot (kd II, tl 159) ning Carglassi arvelt nähtub, et sõiduki Kia Carensi esiklaasi vahetuse maksumus on olnud 700 eurot (kd II, tl 160). E-kirjad ja arved tõendavad, et A. Õ.e tekitatud varalise kahju suurus oli kokku 884 eurot (kd II, tl 189-202). M. K.le tekitatud varalist kahju tõendavad Carglassi arved nr 1096108 ja 1096113, millest nähtuvalt oli Škoda Octavia esiklaasi vahetuse ja klaasipühkijate maksumus kokku 444,51 eurot (kd II, tl 210-211). A OÜle kuuluva ja A. L. kasutuses oleva sõiduki Mercedes-Benz aknaklaaside vahetuse maksumus summas 1995,98 eurot nähtub Carglassi arvelt nr 1032777 (kd II, tl 234). LHV panga hüvitamise otsusest nähtub, et Mini Cooperiga seotud kogukahjuks on 3755,46 eurot (kd III, tl 32). Carglassi arvest nr 1096674 nähtub, et sõiduki Volvo S90 (reg. nr xxxx) esiklaasi vahetuse maksumuseks oli 619,50 eurot (kd II, tl 217). Carglassi pakkumusest nr 1032742 nähtub, et sõiduki Mercedes-Benz Sprinter (reg. nr xxxx) aknaklaaside vahetuse maksumuseks oli 1398,06 eurot (kd III, tl 15). Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanute poolt esitatud dokumentidelt nähtuvates kahjusummade tõelevastavuses. Seega on kannatanutele tekitatud kogukahju suuruseks 11 797,21 eurot ning on leidnud tõendamist, et Patrik Lumiste poolt kannatanutele põhjustatud kahju ületab 4000 euro määra ja tekitatud on oluline kahju. Kohus leiab, et temale süüksarvatavad teod pani P. Lumiste toime kavatsetult. P. Lumiste seadis eesmärgiks kannatanutele kuuluva vara rikkumise ja tegutsedes vastavalt enda teoplaanile ta teadis, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub (sõiduki aknaklaasid, eramu fassaad on rikutud). Süüdistatava tegevuse kavatsetust kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval oli varasemalt, olnud kokkupuude kannatanu E. L. abikaasaga, kes oli väidetavalt „ta elu ära rikkunud“. Süüdistatav on seda ka ise oma ütlustes kinnitanud, et valis lõhutava sõiduki just nimetatust lähtuvalt. Süüdistatav tõi välja ka selle, et maja omanik, mille ees olid autod, käitus temaga lapsepõlves halvasti ning et üks lõhutud auto kuulus vanemale mehele, kes kunagi ammu ähvardas teda, kui ta rolleriga kihutas. Seega oli P. Lumistel käitumine vähemalt osaliselt kantud varasemast vimmast kannatanute vastu ja seega oli tal ka teoplaan varasemast ajast 16 / 25 olemas ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi süüteoga. Samuti viitab P. Lumiste käitumise eesmärgipärasusele asjaolu, et tegemist oli jätkuva süüteoga, millega tekitati varalist kahju kaheksale erinevale kannatanule. Seega on süüdistatav Patrik Lumiste oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Süüdistuses

§ 263

lg 1 p 1 järgi: Süüdistatavale Patrik Lumistele on esitatud süüdistus

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema, 14.06.2022 kella 22:45 paiku, viibides avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul, Xxxx alevikus Xxxx tänaval ähvardas vihaselt ja karjudes Xxxx maja hoovis seisvat M. K. sõnadega: “Ma võtan praegu AK 47 ja lasen sulle kuuli pähe“. Enne ähvardamist oli ta samal tänaval lõhkunud sõrgkangiga mitme isiku autode klaasid, samuti oli ta lõhkunud Xxxx maja ees seisva sõiduauto klaasi ja maja aknaklaasi. Kohtu hinnangul on Xxxx tänav avalik koht KorS § 54 mõttes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala). Xxxx tänaval Xxxx alevikus avalikus kohas, rikkus süüdistatav käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest, mis on sätestatud KorS §-s 55, st avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Kannatanu on andnud ütlusi, et 14.06.

  1. a kella 22:45 ajal oli ta kodus Xxxx Xxxx alevikus, kui kuulis väljast pauku ja otsustas minna välja väravat lukustama. Välja minnes märkas, et maja ees seisval autol on klaasid lõhutud ja filmis seda. Selle aja jooksul oli ründaja tänavale tulnud ja kõndis röökides kannatanu poole. Tal oli vasaku käe ümber suur kalts või kott. Meesterahvas karjus kannatanule u 20 meetri kauguselt kannatanu aiast, et laseb talle kuuli pähe. Kuna see mees karjus kannatanule, et laseb ta maha ja tal oli mingi asi käes või käe ümber, siis kannatanu kartis, et tapabki ära (kd I, tl 90-91). Selline käitumine häiris läheduses viibivaid kõrvalisi isikuid J. L. ja P. K. (kannatanu tütar), kes nägid pealt, kuidas süüdistatav ähvardas M. K.i ära tappa. Seda, et asjasse mittepuutuvate kõrvalseisjate rahu ja turvatunne oli häiritud, kinnitavad tunnistajate J. L. ja P. K. ütlused. Tunnistajad on öelnud, et P. Lumiste käitumine oli nende jaoks väga hirmutav. Kannatanu tütar P. K. on öelnud, et tal oli tõsine hirm, et süüdistatav tuleb tema majja sisse ja hakkab neid peksma (kd I, tl 97). Sündmust pealt näinud naaber J. L. on öelnud, et kuulis kuidas P. Lumiste karjus kannatanule „mis sa raisk filmid, ma võtan praegu AK47 ja lasen sulle kuuli pähe“ ning et ta oli naabri tapmisähvardusest väga häiritud ja tundis ohtu endale ja oma perele (kd I, tl 115). P. Lumiste on 07.07.
  2. a kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et 14.06.
  3. a tuli hilja õhtul politsei Xxxx alevikus Xxxx änavale. Ta mäletab, et karjus, aga miks ta karjus, ei mäleta. Kiirabi võttis ta kaasa, kuna tal jooksis käest verd. Ta ei oska öelda, kuidas käsi katki läks. Võtab rahustavaid tablette ning on tänu tablettidele ka enda asju lõhkunud. Kokkuvõttes märgib ta, et talle tegelikult midagi ei meenu (kd I tl 144-145). Kuivõrd P. Lumiste on öelnud, et ta sündmusest midagi ei mäleta, siis kohus tema ütlustega ei arvesta. Süüdistatava poolt sündmuste mittemäletamine on ilmselt kantud soovist vastutust mitte kanda. 17 / 25 Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald. Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustiku
  4. peatüki
  5. jao
  6. jaotises („Vägivallateod“) kehtestatud ähvardamise (

§ 120

) või kehalise väärkohtlemise (

§ 121) koosseisule (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.

oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-25-07, p 13.1).

§ 120

näeb ette kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. See süükoosseis eeldab, et ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kannatanule ettekujutuse loomine võimaliku kahju (nt surm, tervisekahjustus) tekkimisest ja sellega talle hirmutunde tekitamine (RKKKo 1-19-1849, p 23). Kohus leiab, et arvestades P. Lumiste agressiivset käitumist ning seda, et tal oli käe ümber arusaamatu ese, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Ka tunnistaja J. L. on öelnud, et tal oli hirm, et isikul ongi relv käe all peidus (kd I, tl 115). Seega on hinnangul tõendatud, et avalikus kohas, Xxxx maja juures tänaval, kõrvaliste isikute juuresolekul, pani süüdistatav toime käitumise üldnõuete rikkumise, tulenevalt KorS § 55-st, sealjuures vägivallaga (tapmisega ähvardamine), ehk pani toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kõik P. Lumiste poolt sooritatud tegevused on füüsiliselt võimalikud vaid tahtlike, kontrollitud tegevustega realiseerida. Seega soovis süüdistatav avalikus ja käidavas kohas avalikku korda rikkuda seeläbi, et ta ähvardas kannatanut tapmisega, ta tegi seda sihipäraselt. Ta pidi aru saama ka sellest, et tema käitumine, tänaval karjumine ja tapmisega ähvardamine, on ka kõrvaliste isikute jaoks häiriv. Samuti pidi ta teadvustama seda, et sellisel agressiivsel viisil kannatanut ähvardades võib kannatanu pidada võimalikuks ähvarduse täideviimist. Teades, et tegu on avaliku kohaga, oli P. Lumiste eesmärk avalikku korda rikkuda ja käituda teisi isikuid oluliselt häirival viisil. Süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1 järgi:

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et politseiametniku C. P. ettekanne Lääne-Harju politseijaoskonna juhile (II kd tl 2) ei ole KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend, kuivõrd sisult on tegemist ütlustele sarnaneva teabega isikult, kes on tegelikkuses ka hiljem üle kuulatud. Seetõttu jätab kohus ettekande tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduki Opel Vectra C-Station Wagon registreerimismärgiga xxxx omavoliline ajutine kasutamine on täielikult tõendamist leidnud P. Lumiste poolt süü tunnistamisega nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus ning samuti tunnistaja, kannatanu ütlustega ning kirjalike tõenditega. Süüdistatav P. Lumiste on ülekuulamisel tunnistanud, et võttis 25.03.

  1. a Xxxx juurest ema auto Opeli ja sõitis sellega ära, juhtimisõigust tal ei ole ja ema kindlasti ei luba tal oma autot võtta (kd III, tl 47). Seega on P. Lumiste teadvustanud nii seda, et ta võttis sõitmiseks võõra auto, kui ka seda, et ta tegi seda ilma loata, s.o omavoliliselt. Kohus osundab, et kuigi P. Lumiste on viidanud, et võttis ema (L. F.) auto, siis sõiduki andmetest nähtub, et sõiduki registrijärgseks omanikuks oli tema isa R. L. (II kd tl 5 ja 54). Tegemist on eluliselt selgitatava ebatäpsusega, 18 / 25 nimelt võiski see sõiduk olla P. Lumiste ema faktilises kasutuses, ajal kui see tegelikult kuulus tema isale. Liiatigi ei ole liiklusregistri omanikukandel õigustloovat tähendust. Kokkuvõtvalt kinnitavad need väljatrükid siiski seda, et P. Lumiste ei olnud sõiduki omanikuks või kasutajaks. Liiklusregistri väljatrükist nähtub seegi, et P. Lumistel puudub juhtimisõigus, seega ei olnudki talle alust anda luba sõiduki juhtimiseks. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestised kinnitavad tunnistajate ütlusi ja seda, et P. Lumiste viibis 25.03.
  2. a Xxxx tänaval Xxxx alevikus ja oli seal asunud naabrite autosid lõhkuma (kd II tl 12). Lähtudes sellest, et P. Lumiste lähedased (ema ja vend, kes ka häirekeskusesse helistasid), on kasutanud õigust P. Lumiste vastu ütlusi mitte anda, ei arvesta kohus ka nende tehtud kõnede sisu, vaid üksnes kõnede tegemise fakti ja aega. Sõiduki ärandamise aega ja selle episoodi kronoloogiat kinnitab detailselt ka juhtumiga seotud jooksva operatiivinfo väljavõte, millest nähtub see, millal sõiduki ärandamisest teatati ja millal see lõpuks peatati (kd II, tl 3-5). Seda, millal, kus ja millist sõidukit politseipatrull peatada üritas (hall Opel registreerimismärgiga xxxx) ja see, et seda juhtis Patrik Lumistele välimuselt sarnanev meesterahvas nähtub üheselt asitõendi vaatlusprotokollist ja selle aluseks olevalt videosalvestiselt (kd II, tl 17-25). P. Lumiste kinnipidamine toimus 25.03.
  3. a seoses mh ohuga, et ta püüab põgeneda ja ta peeti kinni Xxxx, Lääne-Harju vald juures, s.o lähedal nendele kohtadele (Keila linn ja selle lähiümbrus), mis on tuvastatavad eespool nimetatud politseisõiduki kaamera salvestisel. Eespool nimetatud kirjalike tõenditega on kooskõlas ka politseiametnikest tunnistajate K. A. ja C. P. ütlused. Tunnistaja K. A. on detailsemalt kirjeldanud, et algselt kutsuti 25.03.
  4. a Xxxx alevikus Xxxx tn sündmuskohale politsei seoses P. Lumistega, kes oli tänaval autosid lõhkunud. Kohapeal kuulis tunnistaja, et P. Lumiste oli lahkunud isa autoga. P. Lumiste tabati hiljem Keilas (kd II, tl 58pö). Tunnistaja C. P. on kirjeldanud konkreetselt sõiduki Opel registreerimismärgiga xxxx märkamist Tallinn-Keila-Paldiski mnt
  5. kilomeetril 25.03.
  6. a kella 21:11 ajal ja seda, kuidas alustati sõidukile järgnemist ja sellele anti peatumismärguanne ja auto peatus. Sõiduki aknale koputamise järgselt juht kiirendas kohalt minema ja jätkas sõitu Keila suunal. Tagaajamise käigus toimus mitu kokkupõrget politseisõiduki ja Opeli vahel, seejuures püüti Opelit rammimisega peatada. Sõiduk jäi seisma ja juht peeti kinni kl 21:20 ajal asukohas Xxxx. Juhil dokument puudus (kd II, tl 63pö). Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul sedagi, et P. Lumiste jätkas teadvalt sõiduki kasutamist ka siis, kui politsei oli ta juba korra peatanud ja püüdis teda ka rammides peatada. Kriminaalasja materjalides sisalduvast karistusregistri väljatrükist (kd II, tl 26) ja Harju Maakohtu 02.12.
  7. a kohtuotsusest (kd II, tl 54-60) nähtub, et P. Lumiste on varem varguse toime pannud isikuks, tegu on kehtivate karistustega. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus on seisukohal, et P. Lumiste pani selle teo toime kavatsetult. Seda saab järeldada sündmuse käigu ja süüdistatava ütluste põhjal, isik on ise tunnistanud nii juhtimisõiguse kui talle võõra sõiduki kasutamiseks õigusse puudumist. Ta tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks viisil, et ta seadis eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise ja ta teadis, et see asjaolu tema tegevuse järel ka saabub. Seega on tõendamist leidnud, et Patrik Lumiste pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

19 / 25 Kohus peatub ka P. Lumiste süüdivuse küsimusel. Menetluse kestel on mitmed tunnistajad ja kannatanud, aga ka P. Lumiste ja tema kaitsja osutanud sellele, et P. Lumistel on tõsised vaimsed probleemid ja tema käitumine on olnud sellest mõjutatud. Seoses vajadusega tuvastada P. Lumiste psüühilisse seisundisse puutuvaid küsimusi (sh psüühikahäirete esinemine, arusaamisvõime piiratus jne) on asjas tehtud kaks psühhiaatrilist ekspertiisi, sh viimati kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Lähtudes ekspertiisiaktidest ei esinenud P. Lumistel ühegi talle süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal sellist psüühikahäiret, mis poleks võimaldanud tal oma tegude tähendusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ka ei olnud see võime tal oluliselt piiratud. Tal on eksperdid sedastatud segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired ja iseloomujoonte aktsentuatsiooni, koos taustal olevate psühhoaktiivsete ainete kasutamise ja arvuti ja mängusõltuvusega. P. Lumiste on võimeline osalema menetlustoimingutel kohtueelses menetluses ja kohtus ning kandma karistust. Süüdimatusseisundi eelduste puudumiste tõttu ta ravi eelvangistuse ja karistuse kandmise ajal ei vaja. Ravi on näidustatud üldistel alustel (I kd tl 156-156pö, II kd tl 104-105). Kohtul puudub alus ekspertide järeldustes kahelda. Kahtlemata on alkoholi tarvitamine, arvuti- ja mängusõltuvus, impulsiivsus jm tegurid ja iseloomujooned kuritegude toimepanemist soodustavad, kuid need ei pruugi mõjutada isiku süüdivust. Tuvastatud seisundid on sellised, mis kuidagi P. Lumiste arusaamisvõimet ei pärssinud ja tema käitumise juhtimise võimet ei mõjutanud. P. Lumiste on süüdiv ja saab karistusõiguslikult oma tegude eest vastutada. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus P. Lumiste käitumises ei tuvastanud. KARISTUS Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükke, Harju Maakohtu 02.12.2020. a kohtuotsust ja 08.06.2023. a määrust, kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskirja, MTA teatist.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 6 kuud vangistust.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. 20 / 25

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et P. Lumiste teosüü

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on keskmisest veidi kõrgem.

Seda seetõttu, et esiteks on kannatanut ähvardatud tema koduaias, kus inimene peaks tundma suuremat turvatunnet ning samuti oli P. Lumiste kannatanut varem ähvardanud ja näinud kannatanu ja tema laste reaktsiooni sellele. Teiseks suurendab teosüüd see, et P. Lumiste veendus küsimusega ja omapoolse ähvarduse mõjususe suurendamisega (viidates oma isa ründamisele) selles, et kannatanu teda ikka kardaks. Kolmandaks tuleb arvestada, et täidetud on mõlemad

§ 120

lg 1 koosseisualternatiivid – ähvardati nii tapmise, kui vara olulises ulatuses hävitamisega. Teosüüd vähendab see, et P. Lumiste jätkunud vestluses kannatanuga rahunes ja vabandas oma reaktsiooni pärast. P. Lumiste teosüü

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on keskmise lähedane.

Tegemist on olnud tapmise ja relva kasutamisega ähvardamisega ning seejuures tekkis tunnistajal mõneks ajaks tõsine kahtlus selles, et P. Lumistel võib tõepoolest olla relv (I kd tl 57, 115). P. Lumiste teosüü on

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava tegude toimepanemises on keskmisest märgtavalt kõrgem. Esiteks tuleb tähele panna, et tegu on korduvalt toimepandud tegudega. Samas on ka teod läinud ajas järjest raskemaks. P. Lumiste Lõhkus kahes episoodis kokku 12 auto klaasid jt detaile. Kogukahju kõigist lõhkumistest on rohkem kui 17 000 eurot, mis ületab olulise kahju määra enam kui 4 korda. Siinsel juhul on tuvastatav ka karistust raskendav asjaolu – vihavaen ja kättemaks ehk muu madal motiiv

§ 58p 1 mõttes – nimelt on selgunud, et E.

L. abikaasa oli P. Lumiste koolidirektor ja kohapeal selgitas ta kannatanu E. L.le, kes küsis, miks ta nii teeb (s.o kui lõhkus kannatanu maja ees seisva poja auto klaase), et E. L. abikaasa on tema elu ära rikkunud. Seda kinnitavad lisaks P. Lumiste eeluurimisel antud ütlustele ka tunnistajate E. L. ja K. A. ütlused. Lisaks on P. Lumiste möönnud, et mõnda autot peksis ta põhjusel, et tal oli varasem kokkupuude nende omanikega. Ta viitas seejuures vanemale mehele (s.o P. K.le), kes oli teda kunagi rolleriga sõitmisel korrale kutsunud ja naabrile, kes oli kunagi ammu tema sõprade metsaonnist laste tööriistad võtnud. Seega on üheselt tuvastatav, et P. Lumiste on pidanud pikaaegset vihavaenu ja n-ö kätte maksnud tema ettekujutuses talle tehtud ülekohtu eest. P. Lumiste teosüü on

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on keskmine.

Kuigi ühelt poolt oli siin kaudselt kannatanuks pereliige, kes pole ka soovinud kahju hüvitamist, siis teisalt tuleb arvestada, et P. Lumiste jätkas sõiduki omavolilist kasutamist viimase hetkeni. Pärast seda, kui politsei oli talle andnud peatumismärguande ning ta oli peatunud, hakkas ta uuesti sõidukiga sõitma ja tema peatamiseks tuli teda politseisõidukiga korduvalt rammida. Kohus rõhutab, et praegu ei heideta P. Lumisetele ette küll liiklusrikkumisi, kuid süü suuruse mõttes on oluline tähele panna seda, et sõiduki omavolilist kasutamist ei lõpetanud P. Lumiste kuni viimse põgenemisvõimaluse kadumiseni. Selline käitumine kõneleb põhimõttelisest hoiakust. Videosalvestise pinnalt saab kohtu hinnangul öelda sedagi, et P. Lumiste näis lausa nautivat seda, et politsei teda peatada ei suutnud. Kohtu sellist seisukohta kinnitab kaudselt seegi, et eksperdid on leidnud, et P. Lumiste on oma tegudest rääkinud muigega ja kahetsustundeta (kd II, tl 104). Kohus rõhutab, et süü määratlemisel tuleb arvesse võtta ka P. Lumiste poolt toimepandu tervikpilti.

§ 120

lg 1, § 203 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul 21 / 25 ei ole P. Lumiste käitumine puudutanud üksikuid kannatanuid, vaid tegelikkuses on terve üks väiksem kogukond olnud mitte ainult häiritud, vaid ka hirmul oma vara ja tervise pärast. Arvestades episoodide ajavahet, on see kestnud pikemat aega. Patrik Lumiste sellise tegevuse on üksnes ja ainult lõpetanud tema vahi alla võtmine. Seejuures tuleb rõhutada, et P. Lumiste sellisest käitumisest olnud väga häiritud ka mitmed seal elavad lapsed, kellest osad ei julgenud üksi kodus olla ning on kartnud enda ja oma vanemate turvalisuse pärast jmt (I kd tl 7-8, 15, 56pö-57, 65pö, 97). Kohtu hinnangul on P. Lumistel olnud piisavalt võimalusi enda käitumis- ja isiksusehäiretega tegelemiseks, seejuures on ta ekspertiiside ja PERH-st saabunud vastuse kohaselt ise ravi katkestanud, ambulatoorselt ravile pöördunud ei ole. Kirjelduste järgi on ravile pöördutud, siis kui on tekkinud juba reaalsed probleemid. Varsti on see jälle katkenud. Teod on P. Lumiste toime pannud kui ta oli juba 26- ja 27-aastane. Siinkohal ei ole küll enam põhjust rääkida noorest, kes oma probleemide tegeleda ei suudaks (või kui selles oskuses on ka vajakajäämisi, ei oleks võimeline abi otsima). Eelmine kohtuotsus, mille kohaselt P. Lumiste oli mh

  1. aastal kehaliselt väärkohelnud oma ema, pidi olema P. Lumistele piisavalt tõsiseks häirekellaks. Kui ka sellest ei piisanud, siis siinses menetluses tuvastatult n-ö vihahoos
  2. aasta aprillis toimepandu pidi olema viimaseks hoiatuseks. Paraku ka sellele ei reageerinud P. Lumiste ja pani vähem kui 2 kuud hiljem toime uued raskemad teod ning seejärel
  3. a märtsis uued samalaadsed. Seega on P. Lumiste kuritegelik käitumine olnud pikaajaline, tal on olnud võimalus tegeleda mh oma isiksusehäirete ja sõltuvusprobleemidega, kuid ta ei ole selleks pea mitte midagi teinud. Rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ühelt poolt P. Lumistel töökoha ja sissetulekute puudumise tõttu. Seega on ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita ning selle kohaldamine ei oleks tema isikut arvestades põhjendatud. Teisalt on P. Lumiste teod olnud sedavõrd arvukad ja erinevaid õigushüvesid kahjustavad, et tema eripreventiivne mõjutamine rahalise karistusega võimalik ei oleks. Kohtul puudub igasugune veendumus selles, et P. Lumiste suudaks ilma reaalset vangistust kandmata õiguskuulekale teele asuda. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et P. Lumiste puhul on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Nimelt, karistusregistri väljavõttest ning 02.12.
  4. a Harju Maakohtu kohtuotsusest nähtub, et P. Lumistet on varasemalt karistatud

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest.

Kohtuotsusega määrati talle liitkaristuseks 5 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades täielikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. See võimaldab järeldada, et P. Lumiste pani katseajal toime mitu samaliigilist (isikuvastase ja varavastase) kuritegu. Kohtu hinnangul ei esine P. Lumiste puhul karistust kergendavaid asjaolusid, sh puhtsüdamlikku kahetsust, nagu tõi kohtuistungil välja kaitsja. P. Lumiste on küll eeluurimisel antud ütlustes kahetsust avaldanud, kuid kohtuistungil ta seda teinud ei ole. Arvestades, et eeluurimisel ei olnud P. Lumiste mingit taunivat hinnangut oma tegudele andnud, ta väitis end enamjaolt sündmusi mittemäletavat. Sündmuste mittemäletamise põhjuseid ei ole ekspertiisid tuvastanud, küll aga nähtus ekspertiisiaktist, et P. Lumiste rääkis ka veel mõni aeg pärast vahistamist oma tegudest muige ja kahetsustundeta (kd II tl 104). Kohtule teadaolevalt ei ole P. Lumiste kannatanute ees vabandanud ei vahistuse ajal ega kohtus (seejuures osalesid ühel korraldaval istungil kõik kannatanud). Puhtsüdamlik kahetsus peab olema selline, milles väljendub teatud kahju või -häbitunne vmt emotsioon, mis viitab, et süüdistatav ka tõesti mõistab tekitatud ebaõigust. Kohus seda ei ole tuvastanud. See, et P. Lumiste on hagid õigeks võtnud, on kahtlemata positiivne asjaolu, kuid see ei liigitu kohtu hinnangul

-s nimetatud 22 / 25 kergendavate asjaolude alla ja kohus ei pea seda n-ö muuks kergendavaks asjaoluks. Seejuures tuleb arvestada, et P. Lumiste oli oma väljendustes kohtuistungil kiire ja masinlik. Kohtule jäi mulje, et see on tingitud süüdistatava (ühelt poolt igati inimlikust) soovist, kohtumenetlusega kiiresti ühele poole saada. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades iseloomustavaid asjaolusid, ühel juhul karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada P. Lumistet

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;

§ 263

lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud;

§ 203

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 9 kuud ning

§ 215lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Lähtudes sellest, et süütegude põhjused on olnud samalaadsed (s.o P. Lumiste hoiakud ja oskamatus oma probleemidega tegeleda), peab kohus võimalikuks mõista

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel liitkaristust karistuste osalise liitmise teel lugedes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2022. a ehk 1 päev eelvangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Kuivõrd need kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõistetud karistust

§ 65lg 2 alusel suurendada 02.12.2020.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 26 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Arvestades, et P. Lumiste viibib vahi all, tuleb karistusaja algust arvestada Patrik Lumiste kinnipidamisest, s.o alates 25.03.

  1. a. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on sarnane, n-ö kõike ümbritsevat hõlmav vägivaldne ja raevukas käitumine olnud väga intensiivne. Väga võimalik, et see ongi P. Lumiste poolt ärrituse väljaelamise viisiks. Pärast eelmist tingimuslikku karistust ei ole ta aga oma käitumist tegelikult muutunud, vastupidi, tema teod on läinud arvukamaks ja intensiivsemaks, häirides ja ohustades paljude oma naabrite elu. Samal ajal ei ole P. Lumiste alates
  2. aastal toimepandust kuni vahistamiseni ehk enam kui 3 aasta jooksul teinud mingeid korrektiive nende põhjuste osas, mis tema impulsiivse käitumiseni viivad. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole ta pärast
  3. aasta juulikuud haiglaravil viibinud. Ka on eelnev ravi olnud väga lühiajaline ja see on korduvalt katkestatud. Kahel korral (
  4. aasta jaanuaris ja
  5. aasta veebruaris) on P. Lumiste pöördunud PERH valvearsti vastuvõtule ja ambulatoorselt ta haiglasse pöördunud ei ole (I kd tl 31). See tähendab, et
  6. aasta detsembris tehtud kohtuotsuse järgselt ei ole P. Lumiste oma probleemidega tõsiselt tegelema hakanud. Samuti ei ole kordagi arsti poole pöördunud nt
  7. aastal toimepandud tegude järgselt. Seega ei ole senisel tingimuslikul karistusel olnud mingit mõju isiku hoiakute ja harjumuste muutmisel. P. Lumiste on ka väga episoodilisi pause pöördunud tagasi talle kahjuliku ja harjumuspärase arvutisõltuvuse juurde. Arvestades probleemidega pikaajaliselt tegelemata jätmist, kui selleks on võimalusi olnud, puudub kohtul veendumus, et ka kontrollnõuete seadmisel võiks P. Lumiste iseendas leida motivatsiooni tegelemaks isiksusehäirete ja arvutisõltuvuse ohjamisega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta karistuse eesmärke. Olukorras, kus P. Lumiste viha on olnud korduvalt suunatud konkreetsete inimeste (paljude naabrite) vastu, ei ole põhjendatud tema tingimuslik vabastamine. Seda enam ei ole see põhjendatud olukorras, kus P. Lumiste on oma vanemate ülalpidamisel ja tal on olnud võimalus varem oma senisest elukohast ära kolida. Kokkuvõtvalt räägivad kõik need asjaolud P. Lumiste karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise vastu ja süüdistataval tuleb mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. 23 / 25 Tsiviilhagi Kuritegudega on tekitatud kannatanutele varalist kahju. Tsiviilhagid on esitanud kannatanud: M. R. (summas 200 eurot); M. K. (summades 1007,79 ja 190 eurot); A OÜ (summas 200 eurot); A. Õ. (summas 319 eurot); M. K. (summas 34 eurot); A OÜ (summas 2175,16 eurot); P. K. (summas 1398,06 eurot) ja M. L. (summas 1181,61). Toimunud kohtuistungil võttis süüdistatav Patrik Lumiste kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid täielikult õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute M. R., M. K., A OÜ, A. Õ., M. K., A OÜ, P. K. ja M. L. esitatud tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

  1. a summas 1087,50 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses menetluses 1276,92 eurot (kd I, tl 168-173; kd II, tl 49-53, 71-74, 83-87; kd III, tl 49-52, 78-81) ja kohtumenetluses 1185,72 eurot (KI, tl 24-25, 61-62, 103-104pö), s.o kokku 2462,64 eurot. Kriminaalasjas on teostatud ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis, maksumusega 765 eurot ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 2600 eurot (kd II, tl 107.1). Eelnevale lisandub veel joobeseisundi tuvastamise kulu 64 eurot (kd II, tl 36-37). Kohtu hinnangul tuleb osa sundrahast, kaitsjatasust ja kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise tasust jätta osaliselt riigi kanda, arvestades P. Lumistel püsiva töökoha ja sissetulekute puudumist ning temalt väljamõistetud tsiviilhagide suurust. Samas tuleb arvesse võtta, et P. Lumiste on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama vähemalt osaliselt väljamõistetavaid menetluskulusid. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda 1/3 sundrahast, s.o 362,50 eurot. Kaitsjatasust tuleb riigi kanda jätta 862,50 eurot ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulust 2165 eurot. Seega kuulub P. Lumistelt väljamõistmisele sundraha 725 euro ulatuses, kaitsjatasu 1600 euro ulatuses, ekspertiisikulud 1200 euro ulatuses ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 64 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Asitõendid Pakend DNA-proovidega, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Ahjuroop, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel R. L. või L. F. või nende poolt volitatud isikule. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-
  2. 24 / 25 (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 25 / 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.