← Eesti

2-23-14846/12

Obsah (4)§ 62§ 238§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14846 Tsiviilasi M. K. ja J. K.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.10.2023 esitatud ning 25.10.2023 ja 08.11.2023 täpsustuste kohaselt on M. K. (hageja I) ja J. K. (hageja II) A. K. (kostja) ja K. K.i (hagejate seaduslik esindaja) ühised lapsed. Hagejad elavad emaga alates mai 2022 aastast. Alates september 2022 veedavad lapsed isa juures 5 ööpäeva kuus (iga 2 nädala tagant 2,5 ööpäeva). Peale lahutust xxxx kandis kostja lastele elatist 500 eurot kuus (kuigi elatiskalkulaatori järgi oleks ta pidanud tasuma 650 eurot) kuni 2022 aasta augustikuuni. Siis maksed lakkasid. Järgmisena laekus makse alles 2023 aasta septembris summas 550 eurot (taas ametliku kalkulaatori järgi arvutatud summast vähem). Selle aasta jooksul, mil makseid ei laekunud, palus laste ema telefonivestlustes/sõnumites korduvalt elatist maksta. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 600 eurot kuni 700 eurot, s.o eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule 150 eurot kuni 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot kuni 100 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 650 eurot kuni 730 eurot, s.o eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule 150 eurot kuni 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 130 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot kuni 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt oktoober 2022august 2023 summas 7150 eurot ning edasiulatuvalt miinimummääras. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja jaoks on esitatud hagi väga üllatuslik, kuivõrd 01.10.2022 – 31.08.2023 perioodi osas sõlmisid vanemad selgesõnalise kokkuleppe, et kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult kulutusi tehes. Peale vanemate lahkuminekut xxxx jäid hagejad koos oma seadusliku esindajaga elama kostjale kuuluvale kinnistule (Xxxx) ja kõik eluasemega seotud kulud jäid vanemate kokkuleppel kostja kanda. Kostja tasus eluaseme pangalaenumakset ja kõiki jooksvaid kommunaalkulusid, sidekulusid jms. Lisaks eeltoodule rentis kostja hagejate seaduslikule esindajale viimase nõudel hagejate sõidutamiseks auto - vanem laps käis sellel hetkel xxxx, mille kaugus kodust oli ca 13 km ja noorem laps xxxx lasteaias, mille kaugus kodust oli ca 7 km. Kostja tasus nii sõiduki laenumakseid kui ka erinevaid sõiduki kasutamisega seoses tekkinud hagejate seadusliku esindaja trahve. Perioodil, mille eest hagejad tagasiulatuvalt elatist nõuavad, tasus kostja ka poja telefoniarvet, andis talle taskuraha ja tegi muid kulutusi hagejate ülalpidamiseks. Kostja poolt tehtud kulutused kõnealusel perioodil on käsitletavad hagejatele ülalpidamise andmisena – ülalpidamiskohustuse täitmine ei pea tingimata väljenduma elatisraha maksmises, lahus elav vanem võib sarnaselt lapsi kasvatava vanemaga anda ülalpidamist ka vahetult kulutusi tehes. Liiatigi olid vanemad omavahel kokku leppinud, et just 2 sellisel viisil kostja oma ülalpidamiskohustust laste ees täidab. Suuremate kulutuste tegemisel jagasid vanemad kulud pooleks. Kostja on teinud perioodil 01.10.2022 – 31.08.2023 hagejate ülalpidamiseks kulutusi 14 815,65 euro ulatuses. Igakuiselt on kostja seega panustanud hagejate ülalpidamisse keskmiselt 1346,88 eurot kuus, s.o ühe hageja kohta keskmiselt 673,44 eurot kuus. Nimetatud summa on märkimisväärselt suurem kui esitatud tagasiulatuv elatisnõue. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kordagi kõnealuse perioodi jooksul kostjale avaldanud, et selline ülalpidamise andmise viis ei ole sobilik ja kostjal tuleks hagejatele ülalpidamist anda elatise maksmise teel. Kui hagejad ja hagejate seaduslik esindaja

  1. aasta septembris Tallinnasse elama asusid, leppisid vanemad kokku, et kostja tasub edaspidi elatist igakuiselt konkreetse rahasumma maksmisega, s.o 325 eurot lapse kohta. Enne kõnealuse kokkuleppe sõlmimist andis kostja aga hagejatele kokkuleppel ülalpidamist vahetult. Olukorras, kus vanemad on sõlminud kokkuleppe sellisel viisil ülalpidamise andmise osas ja lapsi kasvatav vanem ei ole kordagi nõudnud lahus elavalt vanemalt elatist, ei saa mingil juhul olla õigustatud elatise tagasiulatuv väljamõistmine. Lisaks eeltoodule peab kostja oluliseks välja tuua, et kui tavapäraselt veedavad hagejad kostjaga kaks nädalavahetust kuus, siis
  2. aasta juulis veetsid hagejad isaga kaks nädalat. Sellel ajal kattis kostja kõik laste ülalpidamisega seonduvad kulud, lisaks kõikidele tavapäraselt kantavatele kuludele. 15.03.2024 seisukohas täpsustas kostja täiendavalt, et on alates
  3. aasta septembrist tasunud omavahelise kokkuleppe alusel hiljemalt iga kalendrikuu 9.-ndaks kuupäevaks elatist 650 eurot ehk 325 eurot mõlemale hagejale. Kohtu põhjendused
  4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  7. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 3 Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot, perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 on baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. Perioodil 19.10.2022 kuni 31.01.2023 oli elatise miinimumsummaks seega 225,64 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oli miinimumsummaks 215,64 eurot, perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 on miinimumsummaks 260,33 eurot ja alates 01.04.2024 on miinimumsummaks 287,72 eurot.
  8. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja K. K.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
  9. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  10. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu ei ole elatise nõude (s.h tagasiulatuva elatise nõue) rahuldamise eeldus täidetud. Esmalt märgib kohus, et on oma 29.01.2024 kirjas hagejatele selgitanud, et hagejad on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 19.10.2023 ning PKS § 108 kohaselt tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o käesoleval juhul alates 18.10.2022 kuni 18.10.2023 (dtl 200-202). Samuti on kohus selgitanud, et võttes arvesse elatise miinimumsummat, oleks hageja I õigustatud nõudma tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 18.10.2022 kuni 18.10.2023 summas 2511,75 eurot ning hageja II samuti 2511,75 eurot, s.o kokku 5023,50 eurot. Hagejad ei ole põhistanud 4 ega tõendanud, et nende kulud oleksid tagasiulatuva perioodi jooksul olnud miinimumist suuremad. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja perioodil 01.10.2022 – 31.08.2023 kandnud seoses hagejatega kulutusi kokku vähemalt 6524,25 euro ulatuses, s.o: - eluasemekulud kokku 5036,63 eurot, s.o kodulaen summas 3015,78 eurot (dtl 48-57; 2/3 4523,67 eurost), kodukindlustuse kulud 145,71 eurot (dtl 58; 2/3 218,57 eurost), elekter 1327,06 eurot (dtl 59-83; 2/3 1990,59 eurost), vesi ja kanalisatsioon 418,83 eurot (dtl 84-95, 2/3 628,24 eurost), prügivedu 129,25 eurot (dtl 96-107, 2/3 193,26 eurost); - sidekulud kokku 575,60 eurot, s.o sideteenused/internet 146,23 eurot (dtl 108-130, 2/3 219,34 eurost), teleteenus 198,37 eurot (dtl 131-163, 2/3 297,54 eurost), Netflixi teenus 73,26 eurot (dtl 164, 2/3 109,89 eurost), hageja I kõnepakett 157,74 eurot (dtl 182193); - transpordikulud kokku 912,02 eurot, s.o sõidukirent summas 245,12 eurot (dtl 165-167, 2/3 367,68), autolaen 666,92 eurot (dtl 170-181, 2/3 1001,38 eurost). Iseenesest on eluliselt usutav, et lapse isal on tekkinud perioodil 01.10.2022 – 31.08.2023 ka täiendavaid kulusid ajal, mil hagejad viibisid tema juures (hagiavalduse kohaselt viibivad hagejad kostja juures ca 5 ööpäeva kuus), s.h kütusekulu laste transportimisel, toidukulud, meelelahutuskulud jms, kuid kuna antud kulutuste osas ei ole tõendeid esitatud, siis kohus nimetatud kuludega ei arvesta (esitatud Exceli tabel ei tõenda kulude tegemist, dtl 194-198). Samuti ei arvesta kohus kostja poolt tasutud trahviga, kuna trahv ei ole hagejate kulu (dtl 168-169). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on perioodil 01.10.2022 – 31.08.2023 igakuiselt täitnud oma ülalpidamiskohustust vähemalt 593,11 euro ulatuses (6524,25/ 11 kuuga), s.o ühe hageja osas ca 297 eurot, mis on miinimumelatisest suurem. Hagejad ei ole vaidlustanud, et kostja on eelviidatud kulutusi hagejate osas teinud. Lisaks on kostja septembrist 2023 kuni märtsini 2024 tasunud elatist hagejatele kokku 4470 eurot, s.o keskmiselt 638,57 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osaks 319,29 eurot (dtl 216-217). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on oma ülalpidamiskohustust alates 2022 oktoober kuni käesoleva ajani korrektselt ja miinimumist suuremas ulatuses täitnud, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks nii tagasiulatuvalt, kui ka edasiulatuvalt. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et hagejate 22.03.2024 esitatud seisukohas sisalduvad väiteid ei muuda asjaolu, et kostja on hagejate suhtes korrektselt ülalpidamiskohustust täitnud nii perioodil, mille eest hagejad tagasiulatuvalt elatist nõuavad kui ka alates 19.10.2023, mille suhtes on esitatud elatise väljamõistmise nõue edasiulatuvalt. Hagejate seaduslik esindaja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema piiratud töövõime takistaks reaalselt töötegemist ja sissetuleku teenimist. Samuti on kohus seisukohal, et kostja poolt käesoleval ajal makstava elatise suurus katab juba praegu enam kui poole hagejate hagiavalduses väljatoodud igakuistest ülalpidamiskuludest. Seega ei ole põhjendatud vanemate ülalpidamiskohustuse ebaproportsionaalne jagamine.
  11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 5
  12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lõike 1² kohaselt võib alaealise lapse ülalpidamisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul sellised asjaolud, mis annaksid aluse jätta kulud laste ema kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.