← Eesti

4-24-582/12

Obsah (8)§ 120§ 2043§ 14§ 132§ 123§ 70§ 150§ 29

4-24-582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-582 (230223014413) Kohtunik Kersti Heide Kohtuasi

§ 120lg-test 1 ja 3, § 123 lg-st 2, § 132 p-st 2, §-dest 133-134 kohus otsustas: 1.

Rahuldada osaliselt Risto Rootsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.01.

  1. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
  3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.01.
  4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230223014413 osaliselt, s.t Risto Rootsule LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhi- ja lisakaristuse osas.
  5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Risto Rootsule LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks alates käesoleva kohtuotsuse 4-24-582 jõustumisest. Lisakaristust ei kohaldata.
  6. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Risto Rootsul loovutada juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et

§ 2043

kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Risto Rootsule, kohtuvälisele menetleja Politseija Piirivalveametile ning pärast kohtuotsuse jõustumist ka kohtutäitur R. L.le. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS 17.01.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 230223014413 Risto Rootsu suhtes. Otsusega karistati Risto Rootsu liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 26.12.2023 kell 13.25 Kose-Jägala tee 5. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole Kose vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Risto Roots kirjeldatud käitumisega LS § 69 lg-s 3 sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUS 11.02.2024 esitas menetlusalune isik Risto Roots nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse määratud lisakaristuse tühistamist ning rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. 26.12.2023 aset leidnud juhtumi osas tunnistab kaebaja oma süüd ning selgitab, et läks autorooli kohe pärast ärkamist, ei võtnud teadmiseks vähest und ning asjaolu, kas eelmisel õhtul tarbitud alkohol on kehast väljunud või mitte. Oleks pidanud ootama vähemalt õhtuni, et veenduda oma kainuses. On juhtunust teinud enda jaoks järeldused. Enam alkoholi ei tarbi. Kaebusest nähtuvalt kahetseb isik tekkinud olukorda ning soovib siiralt osalist karistuse leevendamist. On nõus rahatrahviga, kuid sooviks rahatrahvi tasumist mitmes osas, kuna hetkel on tema sissetulek miinimumpalk ning tal on ka ta teisi võlgnevusi. On nõus suurema rahatrahviga. Samuti on valmis tegema üldkasuliku tööd, kui seda saaks teha nädalavahetustel. Kaebuses leitakse, et liiklusrikkumise eest määratud lisakaristus on liiga karm. Juhtimisõiguse peatamine kolmeks kuuks tähendaks töökoha kaotust, sest suur osa töö sisust on kontorist väljas ning kaebaja hallata on ka kogu ettevõtte sõidukite haldus. 2

(10)4-24-582 26.02.2024 kõrvaldas Risto Roots kaebuses esindavad puudused, andes kohtule tead, et ta on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi kaitsja osavõttu menetlusest. Ühtlasi täiendas Risto Roots 11.02.2024 esitatud kaebust, selgitades, et kuivõrd tema liiklusrikkumist kajastati ka Reporteri uudistesaates, mis nägid tema lähedased ja tuttavad, siis ka see pani teda toimepandu osas järele mõtlema. Ühtlasi on teo toimepanemisel kasutatud elukaaslase sõiduki osas nüüd politsei andmebaasis märge küljes, mistõttu on teda viimasel ajal korduvalt kontrollitud. On alati autoroolis kaine ja seaduskuulekas. 15.03.2024 esitas Risto Roots vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Kaebaja selgitab, et ta saab aru, et juhtimisõigus pole sünnipärane õigus, kuid palub siiski juhtimisõigus talle alles jätta, kuna tema tööülesannete hulka kuulub ka pidev varustuse ja materjali haldamine reaalajas, mistõttu on tal vajalik igapäevaselt tuua ja organideerida esemeid ja materjale, mis on tehase tööks vajalikud. Tegemist on tema esimese ametliku töökohaga, mille abil on ta saanud suurema osa oma võlgnevustest ära tasuda, kuigi suur osa (umbes 9000 eurot) on veel tasuda. Üks varasem rahatrahv on tasumata, kuid soovib selle kevade jooksul ära tasuda. Kuna rahatrahvi suurendada ega üldkasuliku tööd pole võimalik määrata, on nõus põhikaristusena ka tingimisi vangistusega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 06.03.2024 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi edastas kohtuväline menetleja kohtule palutud Risto Rootsu suhtes 05.06.2022 ja 04.06.2023 tehtud väärteootsused. Kohtuväline menetleja, tutvunud Risto Rootsu kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et kaebaja on toime pannud temale etteheidetud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo ning puuduvad alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Kuid kohtuväline menetleja ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele. Käesolevas asjas on tõendatud, et Risto Roots juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,45 mg/l +/- 0,05 mg/l). Mõõteseadmel oli kehtiv taatlustunnistus ning mõõtmist teostas pädev mõõtja. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Risto Roots pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna Risto Roots, olles teadlik eelmisel päeval tarvitatud alkoholist ning lühikesest uneajast, oleks pidanud vähemalt möönma enne mootorsõiduki juhtima asumist, et tema organismis võis sisalduda alkohol. 0,40 mg/l puhul ei ole tegemist alkoholi jääkidega. Selline alkoholisisalduse määr ei saanud kaebajale mootorsõiduki juhtima asumisel jääda märkamatuks. Kaebuses esitatud töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et juhtimisõigus oleks kaebuse esitaja tööülesannete täitmiseks nõutud. Kuivõrd kaebaja tööülesanded ei ole kaebuses esitatud dokumentide kohaselt otseselt sõiduki juhtimisega seotud, siis on tal võimalik oma tööülesandeid lisakaristuse kandmise ajal ümber koordineerida. Karistus ei peagi olema mugav kanda. Juhtimisõigus ei ole sünnipärane õigus. Juhtimisõiguseta inimesed tulevad juhtimisõiguse puudumisest hoolimata enda igapäevatoimetustega toime sõltumata läbitavatest vahemaadest. LS § 224 lg 3 p 1 lubab kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks. Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi- kui ka lisakaristusena. Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhi- kui ka lisakaristusena, mis viitab, et seadusandja 3
(10)4-24-582 jaoks on ka alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24mg/l sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellise juhi saab liiklusest kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt võib asuda seisukohale, et kõnealune rikkumine on enamohtlik süütegu ning sellele tuleb reageerida rangelt. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 132 p 2 kohaselt ei saa kohus kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada, mistõttu ei ole võimalik kaebaja suhtes kohaldada suuremat rahatrahvi ega üldkasulikku tööd. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Risto Rootsul varasemast kaks kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest, millest üks karistus on käesoleva hetkeni täies ulatuses täitmata. Kuid see ei sundinud Risto Rootsu uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul vahetumalt tunnetada oma teo tagajärgi ja mõista oma teo tõsidust liikluses. Ühtlasi annab lisakaristuse kohaldamine ühiskonnale signaali, et enamohtlike väärtegudele reageeritakse teole vastava täie rangusega ning ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest. KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus 1.

§ 14

lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Risto Rootsule etteheidetav tegu toime pandud Kose-Jägala tee

  1. kilomeetril Kose vallas Harju maakonnas (KVM tl 1, 15). Vastavalt justiitsministri 27.10.
  2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse. Kirjaliku menetluse kohaldamine 2.

§ 120

lg-d 1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi

§ 132

sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. 3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Sealjuures esitas menetlusalune isik koos kaebusega küll uued tõendid – töölepingu ja ametijuhendi, kuid kohus edastas need tõendid koos kaebusega ka kohtuvälisele menetlejale, kes kirjalikust seisukohast nähtuvalt on nende tõenditega tutvunud ega ole taotlenud kohtuistungi korraldamist. Ühtlasi palus kohus kohtuvälisel menetlejal edastada kohtule Risto Rootsu kaks jõustunud ja kehtivat väärteootsust. Andes Risto Rootsule soovi korral viimase võimaluse enda seisukohtade täiendamiseks, edastas kohus kaebajale ka eelnimetatud kaks väärteootsust. Samas kuivõrd need on tehtud Risto Rootsu suhtes, siis on ta nendest igal juhul teadlik. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetlusõiguse rikkumine 4.

§ 70

lg 4 laused 1 ja 2 näevad ette, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku 4

(10)4-24-582 taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.

§ 70

lg 5 esimese lause kohaselt märgitakse

§ 70

lg-s 4 sätestatud juhul menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Eeltoodust nähtub, et väärteoprotokollile tuleb märkida kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Sealjuures märgitav kuupäev ei või olla hilisem kui 30 päeva (poolte kokkuleppel võib olla lühem) arvates väärteoprotokolli kätteandmisest menetlusalusele isikule. 5. Praegusel juhul nähtub väärteoprotokollist, et see on koostatud 26.12.2023 ning antud samal päeval allkirja vastu kätte ka menetlusalusele isikule (KVM tl 1).

§ 70

lg-te 4 ja 5 kohaselt tuli protokolli märkida lahendi kättesaadavaks tegemise päev, mis ei või olla hilisem kui 30 päeva protokolli kätteandmisest. Seega tuli protokolli märkida, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav hiljemalt 25.01.2024 (neljapäevane päev). Väärteoprotokollis on aga lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevana märgitud 26.01.2024. Seega on väärteoprotokollis märgitud seaduses lubatust hilisem tähtaeg (1 päeva võrra), mistõttu on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust. Tegemist pole olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega

§ 150lg 1 mõttes.

Praegusel juhul ei pea kohus antud rikkumist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks ka

§ 150lg 2 mõttes, sest see pole toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut otsust.

Antud eksimus on tõenäoliselt tekkinud põhjusel, et protokolli koostaja pole arvestanud, et detsembrikuus (mil protokoll koostati) on 31, mitte 30 päeva. Süüteokoosseis

  1. Risto Rootsule heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.
  2. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 3) ega kohtuväline menetleja tegelikult selle üle, et Risto Roots juhtis 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee
  3. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole Kose vallas Harju maakonnas mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises menetluses kogutud järgmiste tõenditega.
  4. Tunnistaja M. V. ütluste (KVM tl 4p) kohaselt teostas ta 26.12.2023 liiklusjärelevalvet Kose-Jägala tee
  5. kilomeetril, kus märkas sõidukit BMW reg. nr-ga xxxx, mida otsustas kontrollida. Sõiduk liikus Ravila mnt suunas. Tunnistaja peatas sõiduki käemärguandega kell 13.
  6. Sõidukijuhiks osutus Risto Roots, kelle kontrollimisel indikaatorvahendiga näitas see positiivset tulemust alkoholi suhtes. Isik toimetati seejärel tõendusliku alkomeetri juurde. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 5) nähtuvalt kõrvaldati Risto Roots Kose-Jägala
  7. kilomeetril sõiduki BMW 530XD reg. nr-ga xxxx juhtimiselt 26.12.2023 kell 13.25 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega tunnistaja ütluste ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Risto Roots juhtis 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee
  8. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole mootorsõidukit BMW 530XD reg. nr-ga xxxx. 5

(10)4-24-582
  1. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 6) nähtuvalt mõõdeti 26.12.2023 ajavahemikus 13.31-13.36 Risto Rootsu väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-
  2. Mõõteseade tuvastas, et Risto Rootsu ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,45 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l). Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas M. V., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse (KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0001) mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 06.09.2023 ning taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 31.03.2024 (KVM tl 10-11). Seega on mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.
  3. Seega käesoleva otsuse punktides 8 ja 9 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et Risto Rootsul oli 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee
  4. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole mootorsõidukit BMW 530XD reg. nr-ga xxxx juhtides ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,40 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  5. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Risto Roots toime pannud kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Risto Rootsu kaebuses esitatud selgitustest nähtub, et ta tarvitas 25.12.2023 õhtul alkoholi, magas vähe ning asus autot juhtima koheselt pärast ärkamist (kohtu tl 3). Tagantjärgi tõdeb menetlusalune isik, et oleks pidanud sõitmisega ootama vähemalt õhtuni, et olla kindel enda kainuses (kohtu tl 3). Arvestades, et Risto Rootsul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,40 mg/l, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1). Risto Rootsu alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Risto Rootsul jääda märkamatuks enda tervislik seisund. Sealjuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et Risto Roots oleks end ise kontrollinud alkomeetriga. Arvestades kaebuses toodud selgitusi, mille kohaselt leiab Risto Roots ise, et oleks pidanud sõiduki juhtimisega ootama õhtuni, nähtub sellest, et lõuna paiku autorooli istumise ajal pidas ta võimalikuks, et ta pole veel kaineks saanud ning tema organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas Risto Roots võimalikuks, et tema organismis on lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sellest hoolimata sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.
  6. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Risto Roots süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
  7. Seega on Risto Roots pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Risto Rootsule mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 14. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena 6

(10)4-24-582 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.
  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et Risto Rootsu puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 15). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli. Risto Roots on aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta on juhtunust teinud omale järeldused, enam alkoholi ei tarbi, tema käitumine on väga taunitav ning ta kahetseb südamest antud olukorda (kohtu tl 3). Arvestades, et Risto Roots arvas kohtuvälises menetluses ekslikult, et tal on tegelikust pikem aeg enda seisukoha väljendamiseks (vt KVM tl 14), on mõistetav, miks ta alles kohtumenetluses kaebust esitades on eeltoodu seisukohta toimepandu osas väljendanud. Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda Risto Rootsu kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.
  3. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Risto Rootsu süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Risto Roots pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Risto Rootsul tuvastati alkoholisisalduseks 0,40 mg/l, viitab see keskmisest mõnevõrra väiksemale süü suurusele. Kuigi väärteoasja materjalide kohaselt pani Risto Roots antud teo toime päevasel ajal maanteel sõites, kus kiirused on suuremad ja seetõttu ka potentsiaalne oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt suurem, pole kohtul teada antud tee liiklustihedus, seda veel riigipühal (26.12.2023), mistõttu pole kohtul antud juhul võimalik muid süü suurust mõjutavaid asjaolusid hinnata. Seega arvestades teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis ja alkoholisisalduse määra ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, jääb isiku süü alla keskmise.
  4. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Risto Rootsu mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Kuigi Risto Rootsu pole varem samalaadse teo eest ehk LS § 224 alusel karistatud, nähtub tema karistusregistri väljavõttest, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusrikkumiste eest (KVM tl 13-13 pöördel, 20). Nimelt on ta mõlemal korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust vahemikus 21-40 km/h võrra (täpsemalt 23 km/h ja 24 km/h võrra – kohtu tl 29-32), mistõttu on teda nende tegude eest LS § 227 lg 2 alusel karistatud 05.06.
  5. a otsusega 35 trahviühiku ehk 140 euro suuruse rahatrahviga ning 04.06.
  6. a otsusega 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga. Nendest trahvidest tasutud on vaid vanem ehk 05.06.
  7. a otsusega määratud 140 eurot. Sealjuures tuli nimetatud otsuse kohaselt trahv tasuda hiljemalt 05.07.2022 (kohtu tl 29), kuid karistusregistri kohaselt tasus Risto Roots selle alles 13.11.2023 (KVM tl 20). 04.06.2023 määratud rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul (kohtu tl 31), kuid on seniajani tasumata (KVM tl 13, 20). Seega on Risto Roots 1,5 aasta jooksul pannud toime kolm liiklusrikkumist ning varasemalt temale määratud rahatrahvid pole teda mõjutanud uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Ühtlasi 7
(10)4-24-582 nähtub kaebuse täiendusest, et Risto Rootsul on kohtutäiturite menetluses võlgnevusi umbes 9000 euro ulatuses (kohtu tl 18 pöördel, 39). Seepärast märgibki Risto Roots kaebuses, et ta saab praegu miinimumpalka, kuigi kohtule esitatud töölepingu kohaselt on tema brutopalgaks 1970,95 eurot kuus (kohtu tl 5 pöördel). Järelikult miinimumpalka ületavas osas on tema töötasu kinni peetud kohtutäiturite menetluses olevate võlgnevuste katteks. Kohus kontrollis täitemenetluse registrit ja selle kohaselt on Risto Rootsu suhtes käimas 25 täitemenetlust. Eeltoodu tähendab, et rahatrahv pole olnud Risto Rootsu mõjutamiseks uute süütegude ärahoidmisel piisav. Samuti poleks karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas Risto Rootsu karistamine veel ühe rahatrahviga, sest ta lihtsalt pole võimeline seda praegu tasuma. Sel põhjusel jääb tagajärjetuks ka Risto Rootsu taotlus lisakaristuse tühistamisel suurendada põhikaristusena rahatrahvi määra (kohtu tl 3, 18 pöördel, 39). Ühtlasi ei saaks kohus kaebemenetluse olemusest tulenevalt isiku olukorda võrreldes algse otsusega raskendada (vt

§ 132p 2).

Sealjuures oleks olukorra raskendamine ka lisakaristuse tühistamise korral põhikaristuse määra suurendamine.

  1. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoiduma vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon.
  2. Kokkuvõttes arvestades, et Risto Rootsu süü on alla keskmise, kuid ta on 1,5 aasta jooksul pannud toime kokku kolm liiklusalast väärtegu, millede eest varasemalt määratud rahatrahvid pole teda pannud hoiduma uue süüteo toimepanemisest, leiab kohus, et Risto Rootsu tuleb antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Sealjuures minimaalses määras põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine (vt KarS § 67 lg 3) on kohtu hinnangul põhjendatud eelkõige põhjusel, et varasemalt on Risto Roots pannud toime küll liiklusalaseid rikkumisi, kuid mitte samalaadset ehk lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõidukit juhtinud.
  3. KarS § 481 lg 1 teise lause kohaselt ei või juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada üheaegselt põhi- ja lisakaristusena. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus Risto Rootsule määratud põhi- ja lisakaristuse osas tühistada ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab menetlusalusele isikule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Lisakaristus jääb kohaldamata. Kuivõrd kohtuväline menetleja määras Risto Rootsule põhikaristuseks rahatrahvi summas 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, ei raskenda kohus põhikaristusena üheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise näol antud juhul Risto Rootsu olukorda.
  4. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Risto Rootsul oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
  5. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Risto Roots juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, märgib kohus järgmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Risto Rootsu poolt kohtule edastatud töölepingust ja ametijuhendist ei tulene, et kaebajal oleks tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu või et tema tööülesanded üldse oleksid seotud sõiduki juhtimise vajadusega. Isegi kui kaebajal on tööülesannete täitmiseks 8

(10)4-24-582 vajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele vastava karistuse mõistmist. Nagu öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil juhtimisõigust isikult ära võtta ei saa, see, kui ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kaebaja väidab, et tema tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, tuleb tal seega liikluses olla eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida liiklusrikkumiste toimepanemist, mis võiksid kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Kuivõrd kohus mõistis praegu Risto Rootsule minimaalses määras mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise – vaid üheks kuuks, siis on menetlusalusel isikul võimalik kas korraldada enda tööülesannete täitmine tööandjaga sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise mootorsõidukit juhtima või vajadusel võtta selleks ajaks puhkus. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Risto Rootsul loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et sõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Risto Roots tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi. 24. Risto Rootsu kaebuses karistusega seonduvaga selgitab kohus veel järgnevat. Nimelt on Risto Roots kaebuses märkinud, et ta on nõus lisaks suuremale rahatrahvile ka üldkasuliku töö või tingimisi vangistusega (kohtu tl 3, 18 pöördel, 39). KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada üldkasuliku tööd siis, kui isikule mõistetakse karistusena arest või kuni kaheaastase vangistus või kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse. Seega on KarS §-s 69 sätestatud üldkasuliku töö näol tegemist asenduskaristusega. Käesoleval juhul lahendab kohus

12. peatüki tähenduses kohtule Risto Rootsu poolt esitatud kaebust. Tegemist ei ole väärteoasja arutamisega

11. peatüki tähenduses, kus kohtul oleks võimalik isikut karistada arestiga.

§ 132

p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arest on aga kõige raskem karistuse liik, mida võib väärteo toimepanemise eest mõista. Olukorras, kus kohtuväline menetleja karistas kaebajat rahatrahvi ning juhtimisõiguse äravõtmisega, ei saa kohus seega kohaldada nende karistuste asemel aresti, mida omakorda asendada üldkasuliku tööga. KarS § 3 lg-st 3 nähtuvalt on kuritegu KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus. Sama paragrahvi lg-st 4 nähtub, et väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. LS § 224 lg 2 kohaselt saab isikule määrata põhikaristuseks rahatrahvi, arest või juhtimisõiguse äravõtmise. Karistusest tingimisi vabastamist KarS §-de 73 ja 74 alusel kohaldatakse ainult kuritegude eest mõistetava vangistuse korral. Seega jääb tagajärjetuks ka Risto Rootsu soov vajadusel kohaldada temale tingimisi vangistust, sest ta on toime pannud väärteo, mille eest ei saa mõista karistuseks vangistust ning karistuse tingimisi kandmise viisi ei näe seadus väärteomenetluses ette. Kokkuvõtteks 25. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Risto Rootsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.01.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 230223014413 tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt tuleb tühistada kohtuvälise menentleja otsus Risto Rootsule LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhi- ja lisakaristuse osas ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Risto Rootsule antud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. 9

(10)4-24-582 Kõrvalmärkus
  1. Käesoleva kohtuasja piiridest väljuvalt märgib kohus täiendavalt, et karistusregistris on ekslikult märgitud nagu Risto Rootsul oleks praegu veel kolm kehtivat väärteokaristust. Tegelikkuses peaks kehtivaid väärteokaristusi olema kaks. Nimelt näeb karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le
  2. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
  3. Kohtu käsutuses olevast arhiivi andmeid mittesisaldavast karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et Risto Roots oleks kunagi üldse vangistuses viibinud või aresti kandnud. Seega aegub temale määratud rahatrahvi sissenõue eelduslikult nelja aasta möödumisel vastava väärteootsuse jõustumisest. Kuid praegu on endiselt karistusregistris märgitud kehtiva väärteokaristusena Lääne Politseiprefektuuri 22.12.
  4. a rahatrahvi määramise otsus, mis jõustus 19.10.2010 ehk praeguseks enam kui 13 aastat tagasi. Siinkohal märgib kohus, et kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt karistati Risto Rootsu viimati Pärnu Maakohtu 23.09.
  5. a otsusega, mille kohaselt kandis ta reaalset vanglakaristust ajavahemikul 01.03.2011-25.12.
  6. Selle karistuse kandmisest on käesolevaks möödas samuti enam kui 10 aastat. Seega isegi kui vahepeal on Risto Rootsu karistatud arestidega, ei ole eluliselt usutav, et käesolevaks poleks endiselt pärast 19.10.2010 jõustunud väärteootsust Risto Roots vabaduses viibinud üle nelja aasta.
  7. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on eelnimetatud väärteokorras määratud rahatrahvi osas Risto Rootsu suhtes kohtutäitur R. L. poolt täitemenetlust (nr 175/2010/2693) alustatud 30.09.2010, s.o enam kui kolmteist aastat tagasi. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.