lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor Kaebuse esitaja Ken Kelu isikukood: 39001210296, kodakondsus: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Ken Kelu kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 13.02.2024 üldmenetluse otsus osaliselt, s.o lisakaristuse osas, millega Ken Kelu karistati
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv 600 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. K. Kelu karistati, sest 15.01.2024 kell 15:36 juhtis ta Paljassaare tee 1 suunas Tööstuse tänaval, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. K. Kelu rikkus
lg 3 ning pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti
(kuni 2011) § 7418 ja § 742 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut. Karistuse täitmise kohta informatsioon puudub. Seega piirmäära olulisele ületamisele esineb see ka iseloomustav asjaolu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kaebaja esitatud täiendavate tõenditega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb 2 4-24-890 rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas. 7.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ja p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 2 p 2 alusel kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduk teisaldati teisaldamise akti kohaselt hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. 11. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 15.01.2024 kell 16:05 kuni 16:08 K. Kelu seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0033, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23/00112). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,63 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,58 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Seega kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükile ka taatlustunnistus, et kasutatud tõenduslik alkomeeter on kehtivalt taadeldud ning töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja G. J., kes on läbinud Politsei- ja Piirivalveameti personalihaldusprogrammi SAP väljavõtte kohaselt mõõtekoolituse tõendusliku alkomeetri kasutamisest, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. 3 4-24-890 12.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul on tõendamist leidnud, et K. Kelu oli 15.01.2024 kella poole nelja ajal õhtul alkoholijoobe seisundis ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,58 mg. 13. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel, mis toimus vahetult peale rikkumise toimepanemist 15.01.2024 kella 16:21-st kuni kella 16:26-ni, tunnistas K. Kelu, et sõitis autoga joobeseisundis, selgitades, et pidi sõitma töölt koju. Tunnistab oma viga ja avaldab teo osas kahetsust. Sealjuures ei vaidlusta K. Kelu ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et K. Kelu on 15.01.2024 kella 15:36 ajal juhtinud mootorsõidukit (Audi A3 registreerimisnumbriga xxxx) Paljassaare tee 1 suunaga Tööstuse tänaval, Tallinnas, Harju maakonnas juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,58 mg. Seega on K. Kelu täitnud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. 15. K. Kelu on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et kahetseb oma tegu ja tunnistab viga ning pidi sõitma töölt koju. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,58 mg/l), leiab kohus, et K. Kelu pani teo toime otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tunnistaja ütlusi, et isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik asus enda sõnul sõitma töölt koju ehk järelikult toimus alkoholi tarvitamine tööpäeva jooksul, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii tarvitatud alkoholi kogusest, oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasemast elukogemusest. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli vägagi teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Seega on K. Kelu täitnud
Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K. Kelu teos ei esine. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K. Kelu on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
16.
lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning
lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. K. Kelu ei ole varem
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud ning tal puuduvad kehtivd karistused sootuks.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest, olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja K. Kelul oli alkoholijoobe määraks 0,58 mg/l, oli tema joove nimetatud sätte keskmise alkoholijoobe määra (49,5 mg/l) lähedane, seda ületav. Nimetatu loob aluse selleks, et kohaldada talle põhikaristust, mis on sanktsioonimäära keskmises määras või selle lähedane. Menetleja on otsuses pidanud vajalikuks välja tuua, et vähetähtis ei ole antud väärteo puhul ka asjaolu, et see pandi toime päevasel ajal, mil liiklus Tallinnas on väga aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus kõnealuste rikkumiste korral suur. Asja materjalide hulgas ei ole aga tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et menetlusaluse isiku kontrollimise ajal oli Paljassaare teel väga aktiivne liiklus. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Siinkohal märgib kohus lisaks, et praegusel juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest muid isiku süüd suurendavaid asjaolusid – nt täiendavate liiklusrikkumiste toimepanemist, teiste kaasliiklejate häirimist, ebaadekvaatset liikluskäitumist vms. Väärteo asja materjalidest nähtub, et K. Kelu otsustati liiklusjärelevalve käigus kontrollida, kuna ta hoidis sõites käes põlevat suitsu ja juhiukse aken oli avatud asendis. Samas ei peetud K. Kelu kinni näiteks põhjusel, et tema juhitud sõidukil oli kahtlane sõidustiil vms. 20. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb K. Kelu puhul puhtsüdamlik kahetsus, mis tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik tunnistas täielikult oma süüd ja kahetses tehtut, siis arvestab kohus kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja kergendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et K. Kelu süü on keskmine ja kohtuväline menetleja määratud rahaline põhikaristus sanktsioonimäära keskmises määras vastab isiku süü suurusele. 21. Kohtuväline menetleja on K. Kelule kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kuivõrd K. Kelul ei ole kehtivaid karistusi, siis võib tema puhul liiklusseaduse kohaselt kohaldada lisakaristusena
Lisakaristuse kohaldamine on seega kohtuvälise menetleja ja kohtu diskretsiooniotsustus, kuid seda tuleb alati põhjendada.
lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.
lg 2 sätte keskmise alkoholijoobe määra lähedane, seda mõnevõrra ületav.
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui praeguses asjas on tuvastatud. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on
lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda, kuid selliseid asjaolusid käesolevas asjas tuvastatud ei ole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.