← Eesti

4-24-890/9

4-24-890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-890 (231724000417) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Ken Ke

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor Kaebuse esitaja Ken Kelu isikukood: 39001210296, kodakondsus: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Ken Kelu kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 13.02.2024 üldmenetluse otsus osaliselt, s.o lisakaristuse osas, millega Ken Kelu karistati

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv 600 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

  1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse 1 4-24-890 vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 13.02.2024 otsusega karistati K. Kelu

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. K. Kelu karistati, sest 15.01.2024 kell 15:36 juhtis ta Paljassaare tee 1 suunas Tööstuse tänaval, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. K. Kelu rikkus

§ 69

lg 3 ning pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti

§ 224lg 2 järgi.

  1. K. Kelu ei nõustunud kohtuvälise menetleja kohaldatud lisakaristusega ja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Harju Maakohtus. Kaebaja palub tühistada lisakaristusena 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebaja toob esile, et lisakaristus on ebaproportsionaalne, kuna raskendavad asjaolud puuduvad ja lisakaristuse määramisel on lähtutud peamiselt ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest. Kaebaja selgitab, et tegemist ei olnud korduva rikkumisega ega harjumuspärase käitumisega. Kaebaja sõnul seab lisakaristus ohtu tema edasise toimetuleku, kuna töötab positsioonil, kus on nõutud B-kategooria juhtimisõigus ja kolmeks kuuks juhtimisõigusest ilma jäämine tähendaks tema jaoks nii töö kui ka sissetuleku kaotust.
  2. 14.03.2024 määrusega võttis kohus K. Kelu kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Samuti kohustas kohus K. Kelu esitama hiljemalt 20.03.2024 kohtule enda tööleping, ametijuhend või muud tõendid, mis kinnitavad, et tema tööülesannete täitmine nõuab mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Samuti andis kohus kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti sh vastaspoole esitavate täiendavate tõendite osas, samuti taandusi ja taotlusi kuni 27.03.2023 ja määras, et kohtulahend tehakse teatavaks hiljemalt 04.04.
  3. 19.03.2024 edastas K. Kelu kohtule ametijuhendi ja ametikoha üleviimist tõendavad dokumendid.
  4. 22.03.2024 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb K. Kelu kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja toob välja, et karistusregistri väljatrüki kohaselt on K. Kelu karistatud

(kuni 2011) § 7418 ja § 742 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut. Karistuse täitmise kohta informatsioon puudub. Seega piirmäära olulisele ületamisele esineb see ka iseloomustav asjaolu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kaebaja esitatud täiendavate tõenditega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb 2 4-24-890 rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas. 7.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ja p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

  1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse K. Kelule ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. Seega peab kohus analüüsima, kas K. Kelu juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda juhile keelatud seisundis.
  2. Politseiametnikust tunnistaja A. T. ütlustest nähtub, et tema, olles tööl koos patrullpolitseiniku G. J. ja abipolitseiniku K.-A. V. teostas liiklusjärelevalvet Tallinnas Paljassaare teel, kui märkas, et 15.01.2024 kella 15:35 ajal keeras Paljassaare tee 20 juurest välja halli värvi sõiduauto Audi A3 registreerimisnumbriga xxxx. Tema kolleeg otsustas sõidukijuhti kontrollida, juhile anti alarmsõiduki sinise-punase vilkuriga peatumismärguanne ja juht peatus Paljassaare tee 1 juures kell 15:36 suunaga Tööstuse tänava poole. Sõidukis oli üks meesterahvas, kes istus juhi kohal, isikuks osutus K. Kelu. Juhil esinesid alkoholijoobele viitavad tunnused ja hoolimata Audi juhi suus olevast nätsust oli tunda ka alkoholilõhna. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga, tuli näiduks 0,69 mg/l. Juht toimetati seejärel tõendusliku alkomeetri kontrolli, mille lõplik näit jäi 0,58 mg/l.
  3. Seega nähtub tunnistaja A. T. ütlustest, et indikaatorvahendi näidu tõttu oli alust arvata, et K. Kelu võib olla juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Seda tunnistaja kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K. Kelu 15.01.2024 kell 15:38 sõiduki Audi A3 registreerimisnumbriga xxxx juhtimiselt Tallinnas Paljassaare tee 1

§ 91

lg 2 p 2 alusel kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduk teisaldati teisaldamise akti kohaselt hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. 11. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 15.01.2024 kell 16:05 kuni 16:08 K. Kelu seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0033, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23/00112). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,63 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,58 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Seega kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükile ka taatlustunnistus, et kasutatud tõenduslik alkomeeter on kehtivalt taadeldud ning töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja G. J., kes on läbinud Politsei- ja Piirivalveameti personalihaldusprogrammi SAP väljavõtte kohaselt mõõtekoolituse tõendusliku alkomeetri kasutamisest, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. 3 4-24-890 12.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul on tõendamist leidnud, et K. Kelu oli 15.01.2024 kella poole nelja ajal õhtul alkoholijoobe seisundis ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,58 mg. 13. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel, mis toimus vahetult peale rikkumise toimepanemist 15.01.2024 kella 16:21-st kuni kella 16:26-ni, tunnistas K. Kelu, et sõitis autoga joobeseisundis, selgitades, et pidi sõitma töölt koju. Tunnistab oma viga ja avaldab teo osas kahetsust. Sealjuures ei vaidlusta K. Kelu ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et K. Kelu on 15.01.2024 kella 15:36 ajal juhtinud mootorsõidukit (Audi A3 registreerimisnumbriga xxxx) Paljassaare tee 1 suunaga Tööstuse tänaval, Tallinnas, Harju maakonnas juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,58 mg. Seega on K. Kelu täitnud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 14. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. 15. K. Kelu on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et kahetseb oma tegu ja tunnistab viga ning pidi sõitma töölt koju. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,58 mg/l), leiab kohus, et K. Kelu pani teo toime otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tunnistaja ütlusi, et isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik asus enda sõnul sõitma töölt koju ehk järelikult toimus alkoholi tarvitamine tööpäeva jooksul, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii tarvitatud alkoholi kogusest, oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasemast elukogemusest. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli vägagi teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Seega on K. Kelu täitnud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K. Kelu teos ei esine. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K. Kelu on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

16.

§ 224

lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 224

lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning

§ 224

lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. K. Kelu ei ole varem

§ 224

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud ning tal puuduvad kehtivd karistused sootuks.

  1. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st
  2. Selle kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, 4 4-24-890 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
  3. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600 eurot.
  4. K. Kelu süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest, olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja K. Kelul oli alkoholijoobe määraks 0,58 mg/l, oli tema joove nimetatud sätte keskmise alkoholijoobe määra (49,5 mg/l) lähedane, seda ületav. Nimetatu loob aluse selleks, et kohaldada talle põhikaristust, mis on sanktsioonimäära keskmises määras või selle lähedane. Menetleja on otsuses pidanud vajalikuks välja tuua, et vähetähtis ei ole antud väärteo puhul ka asjaolu, et see pandi toime päevasel ajal, mil liiklus Tallinnas on väga aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus kõnealuste rikkumiste korral suur. Asja materjalide hulgas ei ole aga tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et menetlusaluse isiku kontrollimise ajal oli Paljassaare teel väga aktiivne liiklus. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Siinkohal märgib kohus lisaks, et praegusel juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest muid isiku süüd suurendavaid asjaolusid – nt täiendavate liiklusrikkumiste toimepanemist, teiste kaasliiklejate häirimist, ebaadekvaatset liikluskäitumist vms. Väärteo asja materjalidest nähtub, et K. Kelu otsustati liiklusjärelevalve käigus kontrollida, kuna ta hoidis sõites käes põlevat suitsu ja juhiukse aken oli avatud asendis. Samas ei peetud K. Kelu kinni näiteks põhjusel, et tema juhitud sõidukil oli kahtlane sõidustiil vms. 20. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus. Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb K. Kelu puhul puhtsüdamlik kahetsus, mis tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik tunnistas täielikult oma süüd ja kahetses tehtut, siis arvestab kohus kergendava asjaoluna ka süü tunnistamist. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja kergendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et K. Kelu süü on keskmine ja kohtuväline menetleja määratud rahaline põhikaristus sanktsioonimäära keskmises määras vastab isiku süü suurusele. 21. Kohtuväline menetleja on K. Kelule kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kuivõrd K. Kelul ei ole kehtivaid karistusi, siis võib tema puhul liiklusseaduse kohaselt kohaldada lisakaristusena

§ 224lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks.

Lisakaristuse kohaldamine on seega kohtuvälise menetleja ja kohtu diskretsiooniotsustus, kuid seda tuleb alati põhjendada.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et nii põhi- kui lisakaristus kogumis peavad vastama nii isiku süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele (vt nt 16.05.2017 otsuse nr 3-1-1-18-17, p 13; 18.06.2015 otsuse nr 3-1-1-59-15, p 12 ning 13.12.2013 otsuse nr 31-1-122-13, p 9).
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuse nr 3-1-1-122-13 punktides 911 märkinud järgmist (rõhutused lisatud maakohtu poolt): Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi 5 4-24-890 saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. /…/ Samas ei saa ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. /…/ Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab

§ 224

lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

  1. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.03.2017 otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 16 selgitanud järgmist: Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.
  2. Praeguses asjas on kohus seisukohal, et K. Kelule on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud põhjendamatult lisakaristust. Kohus nõustub täiel määral menetlusaluse isiku poolt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile tuginedes kaebuses esiletoodud argumentidega, et tema puhul puuduvad lisakaristuse kohaldamist õigustavad asjaolud nagu näiteks korduv rikkumine või harjumuspärane käitumine. Nimelt on kohus eelnevalt leidnud, et K. Kelu süü ei ole suur, vaid keskmine. K. Kelul ei ole kehtivaid karistusi, mistõttu ei ole ta ka korduv liiklusrikkuja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu viiteid mitte ühelegi muule liiklusrikkumisele. Samuti oli isiku alkoholijoobe määr 0,58 mg/l,

§ 224

lg 2 sätte keskmise alkoholijoobe määra lähedane, seda mõnevõrra ületav.

§ 224

lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui praeguses asjas on tuvastatud. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on

§ 224

lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda, kuid selliseid asjaolusid käesolevas asjas tuvastatud ei ole.

  1. Ühtlasi on K. Kelu menetluse kestel enda süüd tunnistanud ning toimepandut kahetsenud, mistõttu ei saa rääkida ka tema hoolimatust suhtumisest oma teosse. Seega ei esine praegusel juhul mitte ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks arvata, et K. Kelu oleks jätkuvalt ühiskonnale ohtlik ning tema puhul oleks põhjendatud ohtlikkusest tulenevalt lisakaristuse kohaldamine. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul täidab K. Kelule mõistetud 150 trahviühiku suurune rahatrahv täielikult karistuse eesmärgid. Seetõttu tühistab kohus K. Kelule kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 6 4-24-890
  2. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja juhtimisõiguseta jäämine tähendaks tema jaoks nii tööst kui sissetulekust ilma jäämist. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööülesannete täitmine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus peetakse vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata. Ent nagu öeldud, arutataval juhul kohus leiab, et põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad süüdistatava süü suurust. Kohus märgib ka, et ei pea võimalikus arvestada K. Kelu varasemat väärteokaristust: tegemist on 13.12.2010 tehtud otsusega, mis jõustus 04.01.
  3. Tegemist on enam kui 13 aastat tagasi määratud karistusega ehk KarS § 82 mõttes aegunud karistusega. Karistusregistri andmed peaksid olema karistusregistrist KarRS § 24 lg 1 p 11 alusel kustutatud. Seega puudub õiguslik alus neile andmetele tuginemiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.