lg-le 1 „mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“ LS § 16 lg 1 järgi „liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.“ LS § 46 lg 3 kohaselt „sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.“ Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et juhtis 23.09.2023 kella 18.31 ajal Ehitajate teel Kadaka tee 60 juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxx. Äratundmiseks esitamise 27.11.2023 protokolli järgi tundis sõiduauto Citroen juht A. P. sõiduki Mercedes Benz juhina ära kaebuse esitaja. Kohtuistungil uuritud videofailist nähtub samuti, et kaebuse esitaja juhtis nimetatud ajal sõiduautot Mercedes Benz. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on tuvastatud. A. P. esitatud süüteoteatest nähtub, et 23.09.2023 kell 18.30-18.32 sõitis tema juhitud sõidukile Citroen DS3 kolmandast sõidureast sisse must Mercedes, kes pärast autole vigastuste tekitamist sõitis rahulikult sündmuskohalt ära. Liiklusõnnetuse aktiga on tuvastatud sõiduautol Mercedes Benz kahjustatud vasaku külje esiosa ja sõiduautol Citroen kahjustatud parem külg. Sõiduauto Citroen vigastused paremal küljel on fikseeritud ka sõiduki 27.09.2023 vaatlusprotokolliga. Kohus leiab, et mõlema sõiduki vigastused on tuvastatud. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja A. P. ülekuulamise protokolliga kohus ei arvesta, et tunnistajat ei kuulatud kohtus üle. Kohtu hinnangul piisas asjaolude tuvastamiseks ülejäänud asjas kogutud tõenditest. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning tekitas vigastused eelviidatud sõidukitele Mercedes Benz ja Citroen. Sellise käitumisega on kaebuse esitaja rikkunud LS § 46 lg 3 nõudeid, s.o ta ei hoidnud ohutut külgvahet ning LS § 16 lg 1 nõudeid, s.o ei hoidunud varalise kahju tekitamisest. Sellega on kaebuse esitaja mootorsõidukijuhina rikkunud liiklusnõudeid tekitades teisele isikule varalise kahju ehk täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
lg 1 „liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 järgi „liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.“ Punktides 2-4 asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhtide üksmeel varalise kahju tekitamise vastutajas; hilisemat identifitseerimist võimaldavad liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed ja varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Kooskõlas LS § 169 lg 5 „lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.“ Antud juhul puudub vaidlus, et kaebuse esitaja ei jäänud sündmuskohale, vaid sõitis ära. Seda kinnitab nii süüteoteade kui videofail. Videofaili järgi keeras kaebuse esitaja kõrvalteele, kus jäi seisma, tuli autost välja ja hindas kahju. Üksmeelt varalise kahju tekitamise eest vastutajas juhtide vahel ei tekkinud, sest juhid sündmuskohal ei suhelnud. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tõendamist leidnud. Liiklusõnnetus on LS § 2 p 32 järgi juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud juhul tekkis sõidukite liikumise tulemusena kahju, s.o tegemist on liiklusõnnetusega. Kuna kahju põhjustamise eest vastutav isik polnud sündmuskohal tuvastatud ja kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt politseid kutsumata, on ta rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid LS § 169 lg 5 järgi ja täitnud LS § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohtuväline menetleja on väärteo otsuses leidnud, et kaebuse esitaja pidanuks tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning et sündmuskohalt lahkumine oli toime pandud tahtlikult. Kaebuse esitaja leiab, et tal tahtlus puudus, kuna ravimite tõttu ei mäleta sündmust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga. Kohtul ei ole alust arvata, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebuse esitaja tahtlikult. Kohtu hinnangul põhjustas kaebuse esitaja liiklusõnnetuse hooletusest karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes, kuna ei teadnud, et rida vahetades sõidab ta sisse teisele sõiduautole, kuigi oleks seda tähelepaneliku ja kohustusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kui kokkupuude oli toimunud, sai kaebuse esitaja sellest aga aru. Sellele viitab kohtus uuritud videofail, mille järgi sõitis pärast liiklusõnnetust kaebuse esitaja kõrvalteele, peatas auto ning uuris vigastusi. See käitumine viitab selgelt sellele, et kaebuse esitaja sai aru, et põhjustas liiklusõnnetuse, sest vastasel korral poleks ta peatunud. Seega sai kaebuse esitaja ka aru, et sündmuskohalt ta ilma kahju eest vastutaja kokkuleppeta ta lahkuda ei tohi. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise pani kaebuse esitaja toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest teadis, et liiklusõnnetus on toimunud ning ta soovis ka lahkuda. Seetõttu leiab kohus, et LS § 223 lg 1 on toime pandud hooletusega ja LS § 236 lg 1 kavatsetult. Sellega on täidetud väärteokoosseisude subjektiivne külg. Kohus ei pea usutavaks kaebuse esitaja väidet, et ravimite tõttu ei mäleta kaebuse esitaja toimunud. Esmalt märgib kohus, et sündmuse hilisem mäletamine ei tee olematuks käitumist sündmuskohal – politsei tuli kutsuda kohe, mitte hiljem. Teiseks, kaebuse esitaja käitumine vahetult pärast sündmust aga viitab sellele, et ta sai kohapeal aru, mis toimus. Vastasel korral poleks ta sõidukit peatanud. Kaebuse esitaja on esitanud tõendid, et arst on temale välja kirjutanud ravimid Xanax, Pragiola, Rivotril ja Valocordin Diazepam, kuid see ei vähenda kuidagi kaebuse esitaja vastutust ega võimaldada tal põhjustada liiklusõnnetusi ja rikkuda ka teisi liiklusnõudeid. Ravimite võtmise tulemusena on kaebuse esitaja ise end viinud sellisesse olukorda, mis tema väitel raskendab tema tajutingimusi. Tegemist ei ole üllatusliku ja erandliku terviserikkega, mida kaebuse esitaja poleks saanud ette näha, vaid tema enda tegevuse tulemusena tekkinud seisundiga. Kaebuse esitaja pidanuks tutvuma ravimite teabelehega ning ravimite esmakordsel tarvitamisel (ja nende koosmõju mitteteadmisel) mitte juhtima mootorsõidukit.
lg-le 1 peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teisi inimesi või vara. See hõlmab ka ravimite võtmist. Kaebuse esitaja seda ei teinud, kuigi mootorsõiduki juhtimisest hoidumine allus sellel päeval tema tahtele ja kontrollile. Seetõttu ei ole kaebuse esitajale väljakirjutatud retseptiravimid kaebuse esitaja tegevust õigustavaks, süüd vähendavaks või välistavaks asjaoluks. Pigem näitab see seda, et kaebuse esitaja ei suuda adekvaatselt hinnata enda käitumise ohtlikkust liikluses ja käituda vastutustundlikult. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt ja objektiivselt, jättes tähelepanuta kaebuse esitaja väite ravimite tarvitamisest. Kohus seda etteheidet ei jaga. Kaebuse esitaja ei ole vastuväites piisavalt täpsustanud millistest retseptiravimitest käib jutt ning kohtuvälisel menetlejal ei olnud midagi täiendavalt uurida. Andmed konkreetsete ravimite kohta esitas kaebuse esitaja alles kohtus. Terviseandmed ei ole kohtuvälisele menetlejale ka avalikult kättesaadavad. Neid andmeid sai esitada kaebuse esitaja vaid ise. Seetõttu on etteheide kohtuvälise menetleja tegevusele alusetu. Kohus märgib ka seda, et teo toimepanemist kaebuse esitaja vastulauses ei eita. Kohus ei ole tuvastanud väärteomenetluse normide rikkumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuvastanud ei ole, kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja tunnistamine. Kohus leiab, et ka kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuvälisele menetlejale võis jääda vastulausest mulje, et kaebuse esitaja tunnistab süüd ja kahetseb, siis kohtule esitatud kaebuse kohaselt ta eitab toimepandut – kuna ta ei mäletavat mida tegi - ja soovib otsuse tühistamist - kuna ravimite tarvitamise aspektiga pole arvestatud. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse loogikast tulenevalt kaebuse esitaja süüd kahetseda. Korraga ei saa mittemäletada tegu ja seda samas kahetseda. Sellises situatsioonis ei ole kohtu hinnangul mida kahetseda. Seetõttu leiab kohus, et ka kergendavad asjaolud käesolevaks hetkeks puuduvad. Kohtu järeldus aga ei karmista karistuse mõttes kaebuse esitaja olukorda. Mõlema kaebuse esitaja poolt toimepandud süüteo eest saab isikut karistada kas rahatrahvi, aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajat karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega. Otsuse kohaselt on liiklusõnnetuse põhjustamine ühiskonnaohtlik tegu, milles seatakse ohtu teiste isikute vara, elu ja tervis. Riik on nende süütegude eest kehtestanud ranged karistusmäärad, sh juhtimisõiguse äravõtmise nii põhi- kui lisakaristusena, samuti aresti. Sellega on riik andnud signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja tegu ei ole vähetähtsate väärtegudega, milles puudub avalik menetlushuvi. Kuna kaebuse esitaja on toime pannud mitu enamohtlikku väärtegu, tuleb tema käitumist hinnata keskmisest suuremaks. Kaebuse esitajal on ka kehtiv karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seetõttu mõistis kohtuväline menetleja karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga. Karistuse kehtestab riik. Menetleja viib riigi tahet ellu. Riik on antud juhul andnud selge signaali, et tegemist on ohtlike väärtegudega, mille eest saab isikut karistada kõige karmimate karistustega, mida väärtegude eest saab mõista. Kaebemenetluses kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine vastab seadusele ning kas kohtuväline menetleja pole ületanud diskretsiooni piire. Kohus saaks sekkuda karistuse mõistmisesse vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Antud juhul on kohtuväline menetleja mõistnud karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mõlema teo eest alla sanktsiooni keskmist määra, sealjuures arvestades enda poolt omistatud vastutust kergendava asjaoluga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistnud seaduslikult. Kohus leiab, et ka karistuse liik on määratud õigesti. Antud tegude eest saaks karistusena määrata ka mh rahatrahvi. Rahatrahv oleks karistusliigina mõistetav esmakordsel liiklusrikkumisel, kuigi iseenesest ei oleks ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja aga õigesti märkinud, et kaebuse esitajal on kehtiv karistus KarS § 424 lg 1 järgi. Seega on kaebuse esitajat karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleva teo pani kaebuse esitaja toime enda sõnul ravimite mõju all, s.o tema käitumine ei ole vaatamata kriminaalkorras karistamisele paranenud ning kaebuse esitaja jätkab liiklusnõuete rikkumist ning on ohtlik endale ja teistele. Sellest saab järeldada, et kriminaalkorras määratud rahaline karistus ei ole kaebuse esitaja käitumisele mõju avaldanud ning oma mõju ei avaldaks seega ka väärteokorras mõistetav rahatrahv, mis on rahalises vääringus väiksem. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-17 märkinud, et karistus peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumis toime panna. Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätte eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumise toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17). Kuna kaebuse esitaja jätkab rikkumiste toimepanemist, ta ei suuda vastutustundlikult käituda ning on liikluses ohtlik, tuleb ta liiklusest kõrvaldada. Seetõttu on kohtuväline menetleja jõudnud õigesti järeldusele, et kohane karistusliik on antud juhul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nagu kohus varem märkis, on see karistus mõistetud õiges määras. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse, et juhtimisõigust on tal vaja tööülesannete täitmiseks, siis see ei ole karistust välistav asjaolu. Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et teda võidakse nende tegude eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada tööl käimist. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei ole vastutust välistav asjaolu, samuti ettevõtlusega tegelemine. Kaebuse esitaja pidanuks suhtuma oma tööalastesse kohustustesse vastutustundlikult. Kohtu hinnangul peab kutseline juht eriti hoolsalt jälgima liiklusnõuete täitmist. Kaebuse esitaja ettevõtluse kasumlikkus ei teeni üles õiguskorra ning teiste inimeste elu ja vara kaitse. Seetõttu ei anna kaebuse esitaja vastav väide alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.