Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024.a, Tallinn, Tsiviilasja number 2-23-150592 Tsiviilasi Holm Bank AS

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja palub välja mõista kostjalt D. T. hageja Holm Bank AS kasuks põhivõlgnevus 913,54 eurot, intress 41,13 eurot, viivis 43,57 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 40 eurot, menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu selgitused Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1449 eurot OÜ-lt O kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 28.10.2023, intressimääraga 12,40% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse määr 24,57% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 28.05.

1. 28.06.2023 maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 233,38 eurot. Alates 28.07.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Leping lõppes lõpptähtaja saabumisega 28.10.
2. Vaatamata hageja püüetele võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemusi. Hageja palub mõista D. T.lt Holm Bank AS-i kasuks hageja ja kostja vahel 12.05.2023 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 913 eurot 54 senti, intress 41 eurot 13 senti, viivis 43 eurot 57 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 40 eurot; jätta menetluskulud D. T. kanda; välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. 2 Holm Bank AS-i poolt kantud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-23-150592 on: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 65 eurot ja täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 215 eurot. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.03.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (24,57%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

§ 138

lg 2 ja 484² kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3