Obsah (6)

§ 477§ 230§ 317§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-132148 Tsiviilasi Loksa linn, Nooruse tn

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 477lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega.

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. (

§ 477lg 7 ).

1. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas esitanud puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 3 615,92 eurot ning viivise nõude. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil xxx ning ta on kohustatud tasuma igakuiseid korteriomandi majandamiskulusid vastavalt esitatud arvele. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik perioodil detsember 2021 - september 2023 temale esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Avaldaja on avalduses välja toonud, millised arved on puudutatud isikule esitatud ning millises summas ta iga arve alusel võlgnevust nõua. Avaldaja esitas kohtule ka avalduses märgitud arved (dtl 25-45). 2
2. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki ja järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (vt RKTKo nr 3-2-1-53-10, p 14). Korteriühistu peab majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15).
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 sätestab tingimused, mille alusel majandamiskulud korteriomanike vahel jagunevad. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga eelnevast kõrvale kalduda. KrtS § 40 lg 2 teise lause järgi võib põhikirjaga eelkõige ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või tarbitud teenuse mahule (RKTKm 2-18-12753, p 13.1). Majanduskavas võib jätta kindlaks määramata üksnes tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud selliste kulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist (KrtS § 41 lg 2).
4. Kohus selgitas käesolevas tsiviilasjas avaldajale 15.11.2023 määruses, et avalduses tuleb esile tuua kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille põhjal on kohtul võimalik jõuda järeldusele, et avaldajal on tekkinud avalduses märgitud nõue. Kohus selgitas avaldajale, et kui majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude, nt haldustasu, remonditasu jne) tasumise nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus, siis tuleb avaldajal selgelt välja tuua vastava otsuse sisu ning kui nõude aluseks on kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamine (sh nt esitatavad arved teenusepakkujate poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud. Avaldajal oli kohustus esitada iga arve osas seal kajastatud teenuse kirje kohta selgitus, mille alusel see on tekkinud ning mille alusel on arvel kajastatud vastav hind või arvestus.
5. Avaldaja ei ole käesolevas asjas välja toonud, kuidas ja mille alusel on nõue kujunenud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal oli kohustus tuua välja ja tõendada, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude ees. Samuti oli avaldajal kohustus tuua välja ja tõendada kohustuste suurust (

§ 230lg 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1).

Kohtu hinnangul ei võta hagita menetluse uurimispõhimõte (

§ 477

lg-d 5 ja 7) menetlusosaliselt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustus. Avaldajal oli kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid avaldaja ei ole seda teinud. 10.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

§ 317

lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames puudutatud isikule makseettepanekut kätte toimetada. Avalduses on märgitud puudutatud isiku elukohaks xxx. Rahvastikuregistris puudutatud isiku andmeid ei ole (puudutatud isikul puudub Eesti isikukood). 3 Nooruse tn 8, Papli tn 7 korteriühistu esindaja on kinnitanud, et puudutatud isik ei ela aadressil xxx. Kohtul ei ole õnnestunud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud puudutatud isiku elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule puudutatud isiku tegelik eluja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada puudutatud isikule käesolev kohtumäärus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. 13.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4