← Eesti

1-24-1986/3

1-24-1986 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2024 Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-24-1986 (24770000002) Kohtunik Pavel Gontša

§ 209lg 1, § 2172 lg 1, § 299) C OÜ (C), Y ning kohtutäituri büroo töötaja Q poolt.

Avaldaja firma F OÜ kaaperdati Y poolt, inkassofirma nõudis olematut võlga ja Q aitas sellele kaasa.

  1. 18.03.
  2. a teatega jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel.
  3. X esitas Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palub arvestada Y jätkutegevusega, kuna Y jätkab temalt raha väljapressimist. Y eksitas notaribüroo töötajat, mis võimaldas tal võltsida andmeid ja seadusevastase tegevusega legaliseerida fiktiivne võlg kaebaja suhtes. See omakorda võimaldas initsieerida vale täitemenetluse. Riigiprokuratuuri määrus
  4. 01.04.
  5. a määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata. 1

(5)1-24-1986 Riigiprokurör märkis, et jagab ringkonnaprokuratuuri seisukohta kuriteokaebuses viidatud (kuri)tegude aegumise osas ning kaebuses Riigiprokuratuurile pole esitatud mingeid uusi asjaolusid, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise ja kriminaalmenetluse alustamise. 5. Ringkonnaprokuratuur on kaevatavas otsuses asjakohaselt selgitanud, et kuna kõik kuriteokaebuses välja toodud väidetavad kuriteod on toime pandud aastal 2017, on need käesolevaks ajaks aegunud.

§-des 209 lg 1, 299 lg 1 ja 2172 lg sätestatud kuritegude puhul on

§ 4

lg 3 järgi tegemist II astme kuriteoga.

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on teise astme kuriteo toimepanemisest möödunud viis aastat. Kuriteo aegumine KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt on absoluutne menetlust välistav asjaolu, mis tähendab, et aegunud kuriteo puhul puudub vajadus hakata kuriteokaebuse lahendamisel ja edasikaebemenetluses hindama kuriteokoosseisu esinemist/mitteesinemist.

  1. Kaebusele lisatud dokumentidest (täiteasja teatis) ega ka muudest riigiprokuröri käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu kaebuses viidatud nn jätkukuritegu Y poolt ega ka mingeid uuele kuriteole viitavaid asjaolusid. Kaebusele on lisatud Tallinna kohtutäitur G 07.09.2023 teatis, mille kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 034/2023/3480 Ö MTÜ (seaduslik esindaja juhatuse liige Y), kellele on lepinguga loovutatud kõik tsiviilasjast X-XX-XXXX tulenevad nõuded X vastu, nõude alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas X-XX-XXXX ning nõude suurus seisuga 06.09.2023 on 4175,48 eurot (võlg, millele lisandub viivis).
  2. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt rahuldati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega M OÜ (registrikood XXXXXXXX) hagi X vastu ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 3225,48 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 2500 eurot alates 28.04.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 950 eurot ja viivise menetluskuludelt. Seega on täitemenetlust alustatud reaalselt eksisteeriva nõude ja seda kinnitavate dokumentide alusel ning asjaolu, et kaebaja jõustunud kohtuotsusega jätkuvalt ei nõustu, ei anna alust näha siin midagi kuritegelikku.
  3. Riigiprokurör märkis sedagi, et kaebaja on samal teemal juba varasemalt korduvalt edutult kriminaalmenetluse alustamist taotlenud. Seadusjõus on vähemalt kaks kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust: - nr 17230102058, kus X avaldas, et 22.09.2017 on Äriregistris muudetud ettevõtte F OÜ juhatuse liige ning ettevõtte ärinimi ilma firma tegeliku juhatuse liikme teadmise ja nõusolekuta. Kuriteoteate lahendamisel selgus, et 15.09.2017 on ettevõtte F OÜ (registrikood XXXXXXXX) ainuosanik S MTÜ (registrikood XXXXXXXX). S MTÜ juhatuse liige on Y. F OÜ 2500-eurose nimiväärtusega osa, mis oli registreeritud äriregistris X nimele, on müüdud 15.09.2017 Tallinna kohtutäitur K poolt. Äriregistrist nähtub, et 15.09.2017 on vastu võetud OÜ F osanike otsus selle kohta, et alates 15.09.2017 on OÜ F juhatuse liige Y ning ettevõtte nimi muuta M OÜ-ks. - nr 17231501824, kus X avaldas, et Q pressib temalt raha välja, teda üritati tumedat värvi BMW-ga alla ajada ja autost väljunud isikud nõudsid raha. Kuriteoteate lahendamisel tuvastati, et Q töötab kohtutäituri K büroos ja X suhes on alustatud täitemenetlused nr 025/2017/134 ja nr 025/2015/
  4. Antud täitemenetluste raames X äriühing F OÜ esitati enampakkumisele. Q kinnitusel pole ta Xga kohtunud ja on suhelnud vaid täitemenetluse raames e-posti teel. Märkimata ei saa jätta ka Harju Maakohtu XX.XX.XXXX jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX), millega X mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi selles, et ta eeluurimisel täpselt 2

(5)1-24-1986 tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.11.2017, võltsis Y allkirja 01.11.2017 dateeritud M OÜ (registrikood XXXXXXXX) osanike otsusel, millega kutsutakse juhatusest tagasi Y, muudetakse ettevõtte nimi tagasi F OÜ-ks, kutsutakse osanike staatusest tagasi S MTÜ eesmärgiga jätta ettevõtte ainuomanikuks X, ning esitas nimetatud võltsitud dokumendi eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.11.2017, Tartu Maakohtu registriosakonnale. Taotlus
  1. 03.04.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule X taotlus talle riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks. Taotluses on märgitud võimalikuks asjast tulenevaks kasuks kohtuasja probleemi lahendus ja võit kohtuprotsessis ning taotluse esitamise põhjusena on toodud välja ebapiisav majanduslik seis. Taotleja esitas kohtule ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.
  4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
  5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr
  6. RÕS § 13 lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. X on esitanud ringkonnakohtule teatise riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist, kus on toodud ära, et tema sissetulek ühe kuu kohta on 700 eurot, millise näol on tegemist ettevõtlusest saadava tuluga ning teatise kohaselt on X füüsilisest isikust ettevõtja. Muid sissetulekuid tal teatise kohaselt ei ole. Samuti ei ole tal teatise kohaselt võlgnevusi ega vara. Igakuiste püsikulude suuruseks on 465 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul võib X majanduslikku seisu kirjeldavate andmete pinnalt pidada teda maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
  7. Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud X riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaoludega, nõustub 3
(5)1-24-1986 Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on X võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene. Riigiprokuratuur on oma määrustes asjakohaselt selgitanud, et olukorras, kus kuriteokaebuses kirjeldatud teod on aegunud, puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti on riigiprokurör põhjendanud, miks ei anna kaebusega koos edastatud dokumentidest nähtuv alust arvata, et X suhtes oleks toime pandud kuritegu ning toonud välja ka selle, et samadel asjaoludel on X juba korduvalt taotlenud kriminaalmenetluse alustamist, kuid ka siis tuvastati, et selleks alus puudub. Üksnes kaebaja mittenõustumine vastava seisukohaga pole aluseks pidada Riigiprokuratuuri määrust põhjendamatuks ning korduvalt samadel asjaoludel kuriteoteadete esitamine ei too endaga kaasa kriminaalmenetluse alustamist. Seda eriti olukorras, kus esineb absoluutne menetlustakistus aegumise näol. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri poolt avaldatuga ning märgib, et kuivõrd eeltoodust on X võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. 14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.