KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus
(23244050426)KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, palun Tartu Ringkonnakohut kontrollida minu otsust, kas minu suhtes ei ole selles otsuses midagi rikutud. Mina ei ole nõus ainult sellega selles otsuses- tekitatud kahju ei ole minul praegu võimalik maksta ja ei saa olema võimalust pärast maksta, kuna mind saadetakse riigist välja ja tagasi tulla ma ei kavatse.“ RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
- Apellatsioonist võib välja lugeda, et M. Kovalenko ei nõustu üksnes tsiviilhagi puudutava osaga, kuna tal pole väidetavalt võimalik tasuda temalt tsiviilhagide katteks välja mõistetud summasid. Seda silmas pidades saab ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus järgis tsiviilhagisid rahuldades kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lõike 1 mõistes. Vaidlustades kokkuleppemenetluses tsiviilhagide suhtes tehtud otsustust, peab apellatsioon sisaldama viidet KrMS
- peatüki
- jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a määrus nr 1-22-5228/39, p 34 ja
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).
- Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega M. Kovalenkolt tsiviilhagide põhjal välja mõistetud summad vastavad täpselt
- detsembril 2023 sõlmitud kokkuleppele, mille süüdistatav koos kaitsjaga allkirjastas. M. Kovalenko kinnitas
- jaanuaril 2024 peetud maakohtu istungil, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav ja selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta soovis kokkuleppe kinnitamist. Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, millest saaks järeldada, et maakohus võis tsiviilhagisid rahuldades (või ka süüdistatavalt menetluskulu hüvitist välja mõistes) rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid või § 339 lg-t
- Seega ei ole M. Kovalenkol KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega tsiviilhagide nõuete (ega menetluskulu) katteks välja mõistetud summasid vaidlustada.
- M. Kovalenko palub apellatsioonis hinnata ringkonnakohtul sedagi, kas maakohus eksis otsust tehes millegi vastu. Süüdistatav märgitule midagi ei lisa, vaid piirdubki pelgalt üldsõnalise sooviga. Ringkonnakohus leiab, et ka sellest ei nähtu viidet KrMS
- peatüki
- jao või KrMS § 339 lõike 1 võimalikule rikkumisele. Kuna süüdistatav ei tugine konkreetselt KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud alustele, pole tal selleski osas õigust maakohtu otsust vaidlustada.
- KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna M. Kovalenkol pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2