Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 165§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-172 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piiriv

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xile on 21.11.2022 väljastatud relvaluba nr DL10017960 kehtivusajaga kuni 08.05.2023, millele kanti jahipidamise otstarbel vintraudne püss Browning-Bar-Short-Track, kaliiber 7mm WSM (nr 311MW05958) ja sileraudne püss Beretta-Teknys, kaliiber 12 (nr AA266364/AB266990).
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23.01.2023 otsusega nr 4.2-1/13785-2 tunnistati Xile väljastatud relvaluba nr DL10017960 kehtetuks (p 1), kohustati teda relvad ja laskemoona hiljemalt otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile (p 2) ning relvad ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist (p 3). Otsusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: 2.1 Xi on karistatud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.11.2022 otsusega nr 231522007552 liiklusseadus (LS) § 201 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt juhtis X 23.09.2022 kell 18.24 Tallinnas, Kaarli pst-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Venemaa Föderatsiooni Bkategooria juhiloa nr 7729458799 kehtivusega 29.09.2016 29.09.2026, mille pidi LS § 99 lg 6 kohaselt vahetama eesti juhiloa vastu. Otsus jõustus 06.12.
3. 17.04.2022 on X allutatud lühimenetlusele seoses liiklusnõuete muu rikkumisega (kõrvaltegevused). Ajavahemikul 2013-2019 on X LS nõudeid rikkunud vähemalt 8-l korral (lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 7-l korral ja 1-l korral ei olnud tal sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud). 2.2 Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Xi suhtes eelpool nimetatud asjaolu esineb, tema käitumine ja eluviis on ennast ja teisi isikuid ohustav ja ta ei ole seadusekuulekas. X on relvaloa omamise ajal eiranud järjepidevalt LS nõudeid. Nii lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kui ka kõrvalise tegevusega mootorsõiduki roolis seab juht alati ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ning vara. X on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui tema tähelepanu on sellele aastal 2020 juhitud. Kahetsusväärne on asjaolu, et X näeb enda poolt toimepandud LS rikkumistes süüd ennekõike politseil. Kiiruseületamisi põhjendab ta näiteks asjaoluga, et need on lihtsad juhtuma, millega annab selge signaali, et ka edaspidi võib selliseid rikkumisi tema puhul ette tulla. Mis puutub juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisse, siis võib antud juhul tegemist olla tõepoolest juhi poolse hooletusega ja kui see oleks ainuke rikkumine, mida relvaomanikule käesolevalt etteheidetakse, siis see ilmselt ei tooks kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist. Antud juhul hinnatakse isiku liikluskäitumist kogumis. Relvaloa omaja poolt mootorsõiduki kasutamisega seotud liikluskäitumine on väga kaalukas argument, millest lähtudes hinnata isiku sobivust relvaloa omamiseks. Nii nagu relvgi, on mootorsõiduk kõrgema ohu allikas ning isik, kes käitub teise kõrgema ohu allika mootorsõiduki roolis ennast ja teisi ohustavalt, tema puhul ei saa eeldada, et ta relvaga käib ümber hoolsalt ja nõuetekohaselt. Õige on Xi seisukoht, et RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel ei ole õiguspärane tugineda karistusregistri kustutatud karistusandmetele. Samas ei olegi PPA Põhja prefektuur seda teinud. 2 RelvS § 43 lg 31 annab PPA-le õiguse hinnata isiku eluviisi ja käitumist, et otsustada tema sobivuse üle relva käsitsema. Selleks on PPA-l õigus tugineda politseiandmebaasis olevatele andmetele ja kasutada neid kui isikut iseloomustavate andmetena. Vaatamata asjaolule, et karistus ise on kustunud, võimaldab rikkumine ise ja rikkumiste korduvus hinnata isiku eluviisi, käitumist ja hoolsuskohustust seadusega kehtestatud nõuetest kinnipidamisel. Nimetatu on oluline hindamaks relvaloa omamisega kaasneda võivat ohtu teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Xi väide, et teda ei ole nõuetekohaselt ärakuulatud, ei ole asjakohane. PPA hinnangul 6-päevane tähtaeg on piisav omapoolsete vastuväidete esitamiseks. Kui X oleks soovinud pikemat tähtaega vastuväidete esitamiseks, siis PPA oleks seda talle vastava soovi avaldamisel võimaldanud. X aga seda ei soovinud ning esitas omapoolsed vastuväited tähtaegselt. Xile ei ole väidetavalt teada, kes ja millal temaga aastal 2020 vestles ja seega puudub tema arvates õiguslik alus nimetatud vestluse arvesse võtmiseks. PPA Põhja prefektuurile teadaolevalt vestles Xiga piirkonnapolitseinik, see on relvatoimikus fikseeritud ja see asjaolu näitab, et isiku tähelepanu on juba varasemalt õiguskuulmatule liikluskäitumisele juhitud. Olukorras, kus isik on sarnast käitumist jätkanud, on kohane seda ka arvesse võtta. X heidab veel ette, et PPA ei ole põhjendanud, miks on oluline piirata isikul just seda liiki relva omada. PPA hinnangul on igasugune tulirelv on kõrgema ohu allikas, seega käivad isiku elustiili kohta esitatud põhjendused kõigi relvaliikide kohta. Riigikohus on leidnud, et relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab isiku põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Kuid antud eneseteostuse õigus ei ole absoluutne. Nimetatud paragrahvi teine lause täpsustab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xile, et ta ei saa enam omada tulirelvi jahipidamise otstarbel, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles Xi õiguse eneseteostusele.
4. X esitas 24.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.01.2023 otsuse nr 4.2-1/137852 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 26.01.2023 menetlusse ja määras vastustajaks PPA. Tulenevalt 15.03.2023 jõustunud RelvS § 91 lg-st 39, mille kohaselt enne 15.03.2023 RelvS seaduse alusel füüsilisele isikule, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba, Euroopa tulirelvapass ning RelvS § 59 lg-s 4 ja § 624 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud luba kehtib kuni 15.03.2024, v.a, kui loal märgitud kehtivusaeg on lühem või ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus, esitas kaebaja 20.03.2024 kohtule avalduse, milles asendas senise tühistamisnõude kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega. 25.03.2024 võttis kohus muudetud kaebuse vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuse põhjendus. Haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud õiguse kasutamiseks anti liiga lühike tähtaeg. Selle võimaldamisest ei tohi teavitada e-kirja teel, vaid ametliku pöördumisena. Advokaadi leidmine pühade eelsel ajal ja vastuse esitamine ette antud tähtajaks oli keeruline. Kaebaja tema käitumine või eluviis ei ole ohtlikud. LS nõuete rikkumine on politsei tegevusetuse või halva töö tagajärg, mille tõttu tema ei pea jääma relvaloast ilma. Rikkumisi on ajas jäänud vähemaks, millisel põhjusel ei saa juba karistusregistri arhiivi kantud andmeid kasutada tema 3 õiguskuulekuse hindamisel. RelvS § 43 kohaldamiseks puudub proportsionaalne alus. Xi rikkumised, millest enamus on kantud karistusregistri arhiivi, ei ole oma olemuselt sedavõrd ohtlikud, et võtta temalt relva omamise õigus. Äärmisel juhul võinuks kaaluda relvaloa kehtivuse peatamist. Kaevatavas otsuses pole põhjendatud, miks ei tohi kasutada relva jahipidamiseks. Relv ja mootorsõiduk on oma kasutusfunktsioonilt täiesti erinevad esemed, mille tõttu ei ole tema käitumise või eluviisi ohtlikkuse hindamisel võrreldavad.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. PPA ei ole kahjustanud kaebaja õigusi ärakuulamisõiguse tagamisel. Kaebaja ise või tema õigusteadmistega esindaja ei taotlenud PPA-lt vastamise tähtaja pikendamist või teavitanud vastamisega seotud raskustest. Raskustest vastamisega sai PPA teada peale 19.12.2022 kui kaebaja esindaja hakkas aktiivselt suhtlema PPA-ga ja kohtule esitatud kaebusest. Seega PPA ei saanud ega pidanud teadma, et kaebajale tähtaeg ei sobi ja sellele kuidagi reageerima. PPA hinnang ja järeldus kaebaja käitumisele oli asjakohane ja põhjendatud. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja endiselt mõistnud talle etteheidetava käitumise taunitavust. Oma käitumist õigustavate vastuväidetega ta on näidanud, et ei mõista relvaomanikule seatud kõrgendatud nõuete tähendust ega nende rikkumise võimalikku tagajärge. 22.02.2023 vastu võetud RelvS muudatus loob uue õigusliku olukorra, kus kaebaja Vene Föderatsiooni kodanikuna kaotab õiguse relvadele kohtumenetluse ajal. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 23.01.2023 otsuse nr 4.2-1/137852 on õiguspärane. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, pole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt

§ 165lg 2). Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 6.1 Kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks viitega Relv

S § 43 lg-le 31. RelvS § 43 lg-le 31 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus (kaebaja taotles ja talle väljastati 21.11.2022 relvaluba jahipidamise otstarbel). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 43 lg-le 31 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 6.2 PPA 23.01.2023 otsusest nr 4.2-1/13785-2 nähtuvalt on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud järgmiste mittevaieldavate asjaoludega: 1) 23.09.2022 juhtis kaebaja mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (vt PPA 10.11.2022 otsust väärteoasjas nr: 2315,22,007552, dtl 129-130); 2) 17.04.2022 on kaebaja rikkunud LS muid nõudeid (vt väljavõte PPA infosüsteemist, dtl 131); 3) varasemalt, 2013-2019, on kaebaja LS nõudeid rikkunud kokku 8-l korral, sh mootorsõiduki juhina ületanud lubatud suurimat sõidukiirust kokku 7-l korral (vt PPA 16.05.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,007238; 13.01.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,19,000182; 23.02.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,001646; 02.11.2015 kiirmenetluse otsused väärteoasjades nr 4 2317,15,011186 ja 2317,15,011178; 27.06.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,14,004834; 09.08.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,13,008677; dtl 126-128, 132-147). Seega on vastustaja leidnud kohtu hinnangul põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaebaja poolt esile tõstetud mittevaieldav asjaolu, et piirkonnapolitseiniku hinnangul on kaebaja relvahoiutingimusi täitnud korrektselt (vt piirkonnapolitseiniku Aile Kase 09.11.2023 ettekanne, dtl 156), ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähendust. 6.3 Kohtupraktikas on leitud, et relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 13). Seejuures pole viited PPA andmebaasis sisalduvale teabele varasemate rikkumiste õiguserikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-ga 4 (vt samas, p 12). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oma riskivat/hoolimatut liikluskäitumist tauniks. Nimelt peab kaebaja oma LS rikkumiste arvu väikeseks (vt kaebuse p 2.28, dtl 8). Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja leiab õigesti, et kaebaja on eiranud järjepidevalt LS nõudeid ning on teinud prognoosotsuse õigesti. Ebaõigeks on osutunud aga kaebaja enda prognoos, et ta on kiiruseületamiste osas varasemast hoolsam (vt samas). Nimelt ületas kaebaja lubatud suurimat sõidukiirust uuesti juba käesoleva kohtuvaidluse ajal (vt väljavõte PPA infosüsteemist, dtl 148). Kohtu hinnangul on relvaloa omaja poolt mootorsõiduki kasutamisega seotud liikluskäitumine väga kaalukas argument, millest lähtudes hinnata isiku sobivust relva omamiseks. Seda põhjusel, et nagu relvgi, on mootorsõiduk kõrgema ohu allikaks, mille kasutamisel võib ka esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt, ka siis, kui ta senini ühtki relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. Seega ei nõustu kohus kaebuse seisukohaga, et relv ja mootorsõiduk pole kaebaja käitumise või eluviisi ohtlikkuse hindamisel võrreldavad. 6.4 Kohus ei nõustu ka kaebuse väitega, et kaebajale anti HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õiguste kasutamiseks liiga lühike tähtaeg. Kohtu hinnangul on kuus päeva käesoleva vaidluse mahtu ja iseloomu arvestades kavandatavale haldusaktile vastuväidete esitamiseks piisav aeg. Puudub vaidlus, et kaebaja vastustajalt nimetatud tähtaja pikendamist ei taotlenud, vaid esitas oma vastuväited tähtaegselt. Seega pidas ka kaebaja ise tähtaega piisavaks. 5 7.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 6