Obsah (4)

§ 205§76§ 204§ 206

4-23-2342 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2023 Tallinn Väärteoasja number 4-23-2342 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu E K kaebus kohtuvälise menetleja o

§ 205järgi rahatrahviga 55 trahviühikut s.o 220 eurot.

2. Kiirmenetluseotsuse teokirjelduse kohaselt 30.06.2023 kell 12:16 Narva mnt-l Tallinnas juhtis E K mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk (esiosal). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§76

lg 1,13 nõudeid ning pani toime

§ 204sätestatud väärteo.

1. Menetlusalune isik esitas 14.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub üle vaadata väärteo kvalifikatsioon.
2. E K ei eita, et juhtis 30.06.2012 tema omandis olevat sõiduautot xxx registreerimisnumbriga xx Tallinnas Narva mnt- Oru tn alal ja sõidu ajal registreerimismärk esiosal oli paigaldatud esiklaasi taha ja polnud kinnitatud esistange tavakohale. Tagant registreerimismärk oli nõuetekohaselt kinnitatud. Kuid kaebaja juhib tähelepanu, et rikkumise kirjeldus ei selgita kogu olukorda. Kirjelduses polnud mainitud, et esiosa registreerimismärk oli sõiduajal olemas, kuna see oli paigaldatud esiklaasi taha. Kaebaja nõustub, et märk ei olnud nähtav MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 nõuetekohaselt, kuid soovib rõhutada, et mõlemad kehtivad registreerimismärgid olid olemas ja ka sõidukis sõidu ajal. Esiregistreerimismärk oli nähtav auto ülevaatusel. Peale MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumist oli nõuete rikkumise osas märgitud

§ 76

lg 1, millises kirjeldatakse nõuet sõidukile omada sõiduki registreeringut ja riiklikke registreerimismärke. Kaebaja juhib tähelepanu, et antud punkti rikkumist temale kuuluval sõidukil ei olnud, kuna registreering oli tema sõidukil nõuetekohaselt tehtud ja mõlemad registreerimismärgid oli autos olemas. Teine punkt rikkumise osas on

§ 76lg 13, millises on sätestatud nõuded registreerimise tingimuste ja korra kohta.

Kaebaja juhib tähelepanu, et antud punkti rikkumist temale kuuluval sõidukil ei olnud, kuna registreerimise tingimused ja kord oli tema sõidukil nõuetekohaselt tehtud. Vastutus rikkumise eest antud juhul ei kuulu

§ 205

alla (riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine). Vastutus MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 rikkumise eest võib klassifitseerida

§ 206

järgi (mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine). Eeltoodu alusel palub kaebaja annulleerida kiirmenetluse otsuse nr 10220182976864 ning sellest tulenev karistus ning on nõus, et tema suhtes koostatakse ülaltoodud rikkumisega seoses kiirmenetlus väärteo korrektse kvalifikatsiooniga ja vastava karistusega (

§ 206järgi).

1. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. 2
2. Puudub vaidlus selle üle, et E K juhtis mootorsõidukit xxx (xxx) 30.06.2023 kell 12.16 ajal Tallinnas, Narva maanteel, Oru tänava juures. Sõiduki juhtimine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja T K ütlustega. Samuti puudub vaidlus selle üle, et sõiduki xxx (xxx) esimene numbrimärk ei ohud kinnitatud sõiduki esiosale vaid asetses esiklaasi taga.

§ 76

lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

1. Tegemist on seadusesättega, milles on kirjeldatud 2 erinevat kohustust. Kohustus sõiduk ja haagis registreerida ning kohustus, et sõidukil ja haagisel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Transpordiameti registriandmete kohaselt on sõiduk xxx reg nr: xxx kehtestatud korras registreeritud. Kuivõrd registreerimata sõiduki juhtimist menetlusalusele isikule ette heidetud ei olnud kohtuväline menetleja sellel punktil rohkem ei peatunud. Kuna sõidukil xxx reg nr: xxx puudus esiosal riiklik registreerimismärk (see oli paigutatud esiklaasi taha), tuleb kohtuvälise menetleja hinnangul välja selgitada, kas sõiduki numbrimärgi esiklaasi taha paigutamine on samaväärne sellega kui sõiduki numbrimärk on paigaldatud sõiduki esiosale.
2. Nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab Majandus- ja kommunikatsiooniminister (edaspidi MKM) oma määrustega. MKM
3. juuni
4. a määruse nr 42 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisa 1 „ nõuded alates
5. jaanuarist
6. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid " kood 101 p 3 kohaselt peab M kategooria sõidukil üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha (vastavalt direktiivi 70/222/EMU nõuetele). Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°.
7. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis menetluse käigus leidis tuvastamist, et kontrollimise hetkel oli sõiduki xxx reg nr: xxx esimene registreerimismärk paigutatud esiklaasi alla. See aga ei vasta MKM
8. juuni
9. a määruse nr 42 ..mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisa 1 „nõuded alates
10. jaanuarist
11. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid" kood 101 p 3 nõuetele, mis omakorda tähendab, et E K rikkus oma tegevusega

76 lg 1 ja 13 nõudeid ning pani toime

§ 205järgi kvalifitseeritava väärteo.

10.

§ 205

sätestab, et riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukili mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so. kuni 800 eurot.

1. Kohtuväline menetleja on E K'ile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust, rikkumise raskust, varasemaid karistusi ning on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas alla keskmise määra. Kohtuvälise menetleja hinnangul suudab rahatrahv sellises määras E K'it mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 30.06.2023 koostatud kiirmenetluse otsust muuta või tühistada, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 3
2. Kohus, tutvunud E. K poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.
4. Kaebajale heidetakse ette, et ta 30.06.2023 kell 12:16 Narva mnt-l Tallinnas juhtis mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 76

lg 1,13 nõudeid ning pani toime

§ 204sätestatud väärteo.

1. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Samuti asub kohus seisukohale, et väärteo kvalifikatsioon on õige ja puudub alus selle tühistamiseks.
2. Puudub vaidlus selle üle, et E. K juhtis mootorsõidukit xxx reg nr: xxx 30.06.2023 kell 12.16 ajal Tallinnas, Narva maanteel, Oru tänava juures. Sõiduki juhtimine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja T K ütlustega.
3. 30.06.2023 on tunnistaja T K andnud ütlusi selle kohta, et oles politseipatrullis liikus talle 30.06,2023 kella 12:16 ajal vastu mootorsõidukit xxx reg nr: xxx, mille registreerimismärk oli sõiduki esiklaasi taga ning polnud kinnitatud sõiduki esistange külge. Tagumine numbrimärk oli kinnitatud nõuetekohaselt. Sõiduk liikus Reidi tee suunas ning selle juhiks oli E K.
4. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on asendatud video- ja helisalvestusega millest tulenevalt saab lugeda tuvastatuks, et E. K tunnistas, et juhtis 30.06.2012 tema omandis olevat sõiduautot xxx reg nr: xxx Tallinnas Narva mnt- Oru tn alal ja sõidu ajal registreerimismärk esiosal oli paigaldatud esiklaasi taha ja polnud kinnitatud esistange tavakohale. Tagumine registreerimismärk oli nõuetekohaselt kinnitatud. Teda peatas politsei ja on koostas väärteo kohta kiirmenetluse otsuse nr 10220182976864 seoses registreerimisnumbri mittekohase paigaldusega esiosal. Kaebaja selgitab, et oli sel päeval võtnud auto remondikojast pärast ümbervärvimist ja liikus remondikojast kodu suunas. Värvimiskojas registreerimisnumbri märk polnud kohe kinnitatud ning ta planeeris selle ise kodu hoovis paigaldada. E. K selgitab, et oli märgi ajutiselt paigutanud esiklaasi taha nähtavale kohale enne liikumise alustamist. Ta tunnistab, et ei kontrollinud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 sõnastust nähtavuse kohta. Ta oli teadlik, et number peab olema nähtav, kuid nähtavuse detailid täpsustas alles peale otsuse koostamist. E. K selgitas, et on tihti näinud linnas sõiduautosid, millel on registreerimismärk paigaldatud esiklaasi taha, mille järgi ta ekslikult arvas, et antud paigaldus võib olla nõuetekohane. E. K avaldas toimepandu osas kahetsust.
5. Seega selgub nii tunnistaja kui E. Ki enda selgitustest, et puudub vaidlus selle üle, et sõiduki xxx reg nr: xxx esimene numbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale vaid asetses 4 sõiduki salongis esiklaasi taga.

§ 76

lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. 20. Vaidlus seisneb selles, et E. Ki hinnangul vastutus rikkumise eest antud juhul ei kuulu

§ 205

alla (riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine) vaid vastutus MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 rikkumise eest tuleb kvalifitseerida

§ 206

järgi (mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine). 21. Kohus selgitab, mille alusel ta asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud väärteo kvalifikatsioon on õige ja puudub alus selle tühistamiseks. 22.

§ 76

lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk: Vastama

§ 76

lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele; - Olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; - M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale; - Olema deformeerimata ja ilma katteta.

1. Seega seaduse mõtte kohaselt järeldub, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Ilma registreerimismärgita sõidukiga (sh mootor- või maastikusõiduk) liiklemine ei ole lubatud.
2. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.
3. M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15 kraadi.
4. Registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta. Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. Sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
5. Nõuded registreerimismärgile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5 21.06.2011 määrusega nr
6. Registreerimismärgil peab olema tugevdusrant, mille keskmine osa on sümbolite ja väline serv aluspõhja värvi. Euroopa lipu kujutise taustavärv on sinine, 12 viisnurkset ringikujuliselt paiknevat tähte on kollased ja tunnusmärk „EST” on valge.
7. Registreerimismärkide sümbolite ja tugevdusrandi värvi servad peavad olema kontrastsed. Registreerimismärkidel, välja arvatud registreerimismärgi tüüpide A9, B2, D1 ja D2 korral, tuleb kasutada spetsiaalset valgustpeegeldavat kattekihti ja suunatundlikke riigispetsiifilisi turvaembleeme „EST”. Kattekihi integraalse osana tuleb turvaelemendina kasutada kihi virtuaalset turvaniiti, mis koosneb kahest siinuselisest, horisontaalselt liikuvast ning kattuvast lainest, millest üks näib hõljuvat valgustpeegeldava kile tasapinnal ning teine, mille faas on hilisem, näib hõljuvat selle kohal. Turvaelemendid peavad olema nähtavad registreerimismärgi kogu kasutusaja jooksul ega tohi olla eemaldatavad ilma registreerimismärgi kattekihti pöördumatult kahjustamata.
8. Seega reguleerib

§ 76

lg 13 riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded ning paigaldades registreerimismärgi sõiduki esiklaasi taha on ilmselgelt võimatu kontrollimisel tajuda, et need nõuded oleks täidetud, kuivõrd juba iseenesest

§ 76

lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid, milline omakorda on reguleeritud ministri määrusega. 30. Kohtu hinnangul on tõendatud, et E. K juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas M kategooria mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk, mistõttu ta vastutabki

§ 205

sätestatud aluselt ehk riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. Käesoleval juhul ei oma tähtust mitte asjaolu, kas numbrimärk iseenesest oli nõuetekohane või mitte, kuna see ei ole kontrollitav sellisel kujul nagu kaebaja selle paigaldanud oli. Tähtsust omab, et riiklik registreerimismärk ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud ja selle nõuetekohasuses ei olnud võimalik veenduda. Kohus selgitab, et nõuded riiklikele registreerimismärkidele ei ole mitte vaid tehnilist laadi vaid on mõeldud ka isiku enda kaitseks. Sõiduki salongis olev numbrimärk ei ole ohutu, see võib hõlpsalt esiklaasi juurest lenduda sõidukis viibivate isikute juurde kasvõi äkilisemal pidurdusel ning põhjustada kahetsusväärsete tagajärgedega olukorra. 31. Väärteotoimikus sisalduvate ja eelavatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et E. K on täitunud

§ 205kirjeldatud teo objektiivsed tunnused.

1. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et E. K on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
2. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimetut tõendab ka ilmekalt kaebaja enda väide, et ta arvaski, et selline käitumine on lubatud, kuivõrd oli varasemalt liikluses näinud teisi sõidukeid selliselt liiklemas. Seega ei olnud kaebaja endale vähemalt rikkumise toimepanemise ajaks teinud selgeks

§ 205sisu.

34. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6 35.

§ 205kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

E. Kile määrati karistuseks 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüd kergendavad ja ka raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule esitatud kaebuses avaldas E. K kahetsust.

1. Kohtuväline menetleja on E. K'ile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust, rikkumise raskust, varasemat kehtivat liiklusalast karistust ning üld- ja erpipreventiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas märkimisväärselt alla keskmise määra. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 100 trahviühikut. Otsuse tegija on hinnanud, et 55 trahviühiku suuruses määras rahatrahv suudab E. Kit mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma ning kohus nõustub esitatud seisukohaga. Kohus on seisukohal, et E. Ki süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. Arvestades E. Ki iseloomustavaid andmeid, asjaolu, et etteheidetava rikkumise ajal oli tal üks kehtiv liiklusalane karistus on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv on proportsionaalne ning vastab süü suurusele ning kohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsustuse muutmiseks.
2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 55 trahviühikut s.o 220 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-
3. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7