Obsah (9)

§ 346§ 457§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9866 N Ci hagi E Ti vastu korteriomandi ebaseadusl

§ 346lg 1 alusel kostjat isiklikult kohtusse ilmuma.

Kohus hoiatas kostjat, et kohtuistungile ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohus kohaldas 04.03.2024 kostja suhtes sundtoomist 04.03.2024 kohtuistungile, kuhu kostja ei ilmunud. Kostja sundtoodi istungile Politsei- ja Piirivalveameti abil.

1. Kostja väljendas 04.03.2023 toimunud kohtuistungil, et tunnustab hagi võib-olla osaliselt. Kostja selgitas, et pooled soetasid korteri kahepeale. Ühisvara jagamise menetluse osas kostja enda sõnul ühtegi dokumenti ega kohtuotsust näinud ei ole. Kostja väitel ei ole ta kohtult kunagi dokumente postkasti saanud. Kostja kinnitas, et on teadlik lahutusest. Kostja kinnitas, et elab aadressil xxx. Kostja märkis, et hageja ise kolis korterist välja ja kirjas ennast teisele aadressile. Hageja ei ole xxx korterisse enam sissekirjutatud. Korter oli ostetud Kostja ema poolt ning pärast kinkis ema korteri kostjale ja hagejale kahepeale. Kostja oli nõus, et korter jagatakse poolte vahel, kuid ei nõustunud, et teda sealt välja tõstetakse. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus leiab, et hageja nõue kostja kohustamiseks korteriomandi registriosa nr-ga 4353402 valduse üleandmiseks hagejale tuleb rahuldada.
3. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et nende abielu on lahutatud ning kostjal on vaidlusaluse korteri valdus.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
5. Hageja on kohtule esitanud Harju Maakohtu 15.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-11341 millega lahutati poolte xxx sõlmitud abielu ning kohtuotsus jõustus 26.04.
6. Samuti esitas hageja kohtule Harju Maakohtu 13.05.2022 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-22-4311, millega jagati poolte ühisvara. Otsus jõustus 30.06.
7. Hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr-ga xxx) omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et vaidluse all oleva korteriomandi ainuomanik on hageja. See, kas omanik elab reaalselt korteris või on sinna sisse kirjutatud, ei muuda omandisuhteid. Harju Maakohtu 13.05.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-22-4311 nähtuvalt on poolte ühisvarasse kuulunud vaidlusalune kinnisasi jagatud selliselt, et see on jäetud hageja ainuomandisse. Seega ei ole kõne all oleva kinnistu puhul tegemist enam ühisvaraga, millest tulenevalt võiks vaidluse all olla kostja õigus kinnisasja ühisomanikuna vallata.
8. Kohtu hinnangul ei muuda ühisvara jagamise kohtulahendi õigusjõudu ka asjaolu, et tegemist on tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 457

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja valdab kinnisasja ilma õigusliku aluseta. Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuvalt oleks tal hageja suhtes õigus korteriomandit vallata.
2. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.
3. Hageja on esitanud kohtule ka taotluse tõsta kostja ja temaga koos elavad isikud koos neile kuuluvate asjadega korteriomandist välja, kui kostja keeldub kohtuotsust vabatahtlikult täitmast. Seega on hageja soovinud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 reguleerib kinnisasja väljaandmist. TMS § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel kohtulahendi alusel (RKTKm 3-2-1-162-15, p 19). Seega puudub kohtu hinnangul vajadus määrata käesolevas asjas eraldi kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 420 eurot ning kandnud õigusabikulusid kokku summas 780 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks, hagi koostamiseks, taotluste koostamiseks, ettevalmistuseks kohtuistungiks ning kohtuistungil osalemiseks kulunud 6 tundi ja 25 minutit, hinnaga 120 eurot. Samuti on menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud transpordikulud 10 eurot (sõidukulud ja parkimine). Kostja ei ole seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale esitanud. Riigilõivu puhul on tegemist vajaliku menetluskuluga, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ning selle sisu, leiab kohus, et õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kostja hagiavaldus on kokku ligikaudu kolm lehekülge, millest faktilised asjaolud ning õiguslikud alused on vaid ühel leheküljel. Ka hagiavalduse sisust endast ei näe mõistlikku põhjust, miks oleks asjaolude analüüsiks ning hagi koostamiseks põhjendatud kulutada kolm tundi. Maksimaalseks põhjendatud ajaks kliendi konsultatsiooniks ning hagiavalduse koostamiseks saab pidada kokku 2 tundi. Ülejäänud osas saab menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid pidada põhjendatuks.
2. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 960 eurot.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik