Obsah (11)

§ 433§ 178§ 168§ 176§ 174§ 428§ 429§ 432§ 173§ 164§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtujurist Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-1085 Tsiviilasi F.M.O. hagi K.O. vastu tä

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 21.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi K.O. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.
2. Kohus jättis hagi 22.01.2024 määrusega käiguta.
3. Hageja esitas 19.02.2024 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks 213,44 eurot kuus alates 21.01.2024 kuni hageja omandab kesk-ja kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja õpib hetkel Xxxxxxxxxxxis.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 20.02.2024 määrusega.
5. Kostja esitas 06.03.2024 hagivastuse, kus märgib, et hagejal tuleb oma nõuet tõendada. Kostja väitel ei vasta hagiavalduses toodud väited tõele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6. Kohus määras 20.03.2024 kirjaga hagejale kostja vastuse osas seisukoha ja täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 03.04.
7. Samuti soovis kohus kooskõlastada menetlusosalistega eelistungi aega.
8. Kostja teavitas 20.03.2024 e-kirjaga sobiliku istungi aja.
9. Hageja esitas 21.03.2024 kirja, kus soovib, et kohus täpsustaks milliseid tõendeid hageja esitama peab. Samuti teavitas hageja, et väljapakutud istungiaeg talle ei sobi.
10. Kohus selgitas hagejale oma 22.03.2024 kirjaga, milliseid dokumente tuleb hagejal enda nõude tõendamiseks esitada ning samuti selgitas, et hageja peab välja tooma mõjuva põhjuse, miks talle kohtu poolt pakutud aeg istungi pidamiseks ei sobi.
11. Hageja ei esitanud kohtu poolt nõutud dokumente ja hagiavalduse täpsustust, vaid selle asemel esitas 31.03.2024 hagist loobumise avalduse. Hageja märgib, et loobub hagist kostja poolsetest ähvardustest tulenevalt.
12. Kohus pidas vajalikuks enne menetluse lõpetamist kutsuda menetlusosalised eelistungile, et asjaolusid täpsustada ning võimaluse korral suunata pooled kompromissile.
13. Kohus kooskõlastas telefoni teel mõlema poolega istungi aja ning selgitas nii hageja kui kostja poolele, miks kohus soovib olenemata esitatud nõudest loobumise avaldusest istungi määrata.
14. Kuna mõlemale poolele kohtu poolt pakutud aeg sobis, määras kohus istungi ajaks 09.04.2024 kell 15.
16. Hageja teatas 07.04.2024 kohtule, et ta ikkagi ei osale kohtu poolt määratud istungil ning esitas korduva hagist loobumise avalduse.
17. Kohus edastas 08.04.2024 menetlusosalistele kirja, milles palus kostjal esitada menetluskulude nimikiri ning tühistas 09.04.2024 määratud eelistungiaja.
18. Kostja esitas 08.04.2024 menetluskulude nimekirja. Kostja viitab, et kuna kostja ei ole nõuet rahuldanud, jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 2 ja lg 4).

Kostja menetluskulud koosnevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 617,63 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista kostja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 2-24-1085 jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja, juhindudes

§ 176

lg-st 5, kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ühtlasi, juhindudes

§ 174lg-st 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

1. Kohus andis 08.04.2024 kirjaga hagejale tähtaja esitada kostja 08.04.2024 esitatud menetluskulude osas seisukoht hiljemalt 15.04.
3. Hageja esitas seisukoha 14.04.2024 ning palub jätta poolte menetluskulud mõlema poole enda kanda. Hageja ei nõustu kostjaga selles osas, et kostja ei ole nõuet rahuldanud. Hageja väitel jätkas kostja peale mitme kuulist mittemaksmist ning peale hagiavalduse esitamist elatise tasumist (11.02.2024 tasus kostja hagejale 60 eurot ja 06.03.2024 tasus kostja hagejale samuti 60 eurot). Seega leiab hageja, et ta on saavutanud hagiga taotletud eesmärgi ning hageja kostja menetluskulusid tasuma ei pea (

§ 168lg 4).

Samuti märgib hageja, et kuna ta hetkel seoses õpingutega tööl ei käi, pole tal võimalik tasuda kostja menetluskulusid ning juhul, kui hagejal tuleks kostja menetluskulud hüvitada, saaks temast tõenäoliselt võlgnik. Hageja palub lõpetada asja menetlus ning jätta kostja menetluskulude nõue rahuldamata. Hageja taotleb, et kohus jätaks poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused 19.

§ 428

lõike 1 punkti 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas asjas on hageja esitanud 31.03.2024 ja 07.04.2024 avalduse hagist loobumiseks. Hageja on korduvalt väljendanud oma tahet nõudest loobumiseks ning on keeldunud osalemast kohtu poolt määratud istungil. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks kuidagi survestanud hagejat hagist loobuma, vaid hagist loobumine on olnud hageja vaba tahe ja teadlik otsus. Kohus on seisukohal, et hageja hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning käesolev menetlus lõpetada. 20.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 21.

§ 433võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 23.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 31.03.2024 avalduses märgib hageja, et loobub elatise nõudest tulenevalt kostja poolsetest ähvardustest. Hageja ei ole avaldust tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Seega tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

1. Kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja esindaja kulud summas 617,63 eurot (3,75h*135 eurot+km), mis sisaldab käibemaksu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista kostja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud 2-24-1085 ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Hageja esitas 14.04.2024 kostja menetluskulude osas vastuväite. 25.
3. Hageja väidab, et kuna kostja hagejat rahaliselt ikkagi toetab (11.02.2024 tasus kostja hagejale 60 eurot ja 06.03.2024 tasus kostja hagejale samuti 60 eurot), siis hageja eesmärk on saavutatud (mitte küll algselt mõeldud viisil, kuid algse visiooni ja saavutatud tulemuse sisu ja lõppeesmärk on sama). Seega saab lugeda

§ 168lg 4 alusel kohaldub erand, mil hageja kostja menetluskulusid tasuma ei pea.

Kostja on oma 06.03.2024 vastuses märkinud (sh esitanud tõendid), et ta on tasunud alates hageja täisealiseks saamisest elatist kogusummas 2025 eurot ehk keskmiselt 184,09 eurot kuus (hageja emale 1605 eurot ja hagejale endale 420 eurot). Kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleval juhul kohaldub

§ 168

lg 4, kuna hageja ei ole hagist loobunud tulenevalt hageja hagiga seatud eesmärgi saavutamise tõttu. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja elatist 213,44 eurot kuus alates 21.01.2024 kuni hageja omandab kesk-ja kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevalt hagiga soovitud eesmärki saavutanud. Samuti ei ole hageja hagist loobumise avalduse esitamisel nimetatud asjaolule tuginenud. 25.2. Hageja väidab, et käesolevat menetlust tuleks liigitada

§ 164

lg 1 alusel hagilise perekonnaasja alla.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleval juhul on tegemist täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise menetlusega, mis nimetatud sätte alla ei liigitu. 25.3. Hageja viitab ka

§ 162

lg-le 4, kus kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas ei tee kohus lahendit, vaid lõpetab hageja hagist loobumise avalduse alusel menetluse. 25.4.

§ 162

lg 5 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas menetluses ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Kostja on oma 06.03.2024 vastuses märkinud, et on küsitav, kas kostja on elatise tasumise kohustust rikkunud ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei viita oma hagist loobumise avalduses asjaolule, et loobumise aluseks on nõude rahuldamine. Ka menetluses esitatud dokumentidest tulenevalt, ei leia kohus, et kostja oleks hagis esitatud nõude rahuldanud. Kostja ei ole oma vastuses hagi tunnistanud ega õigeksvõtnud. 25.

1. Hageja selgitab, et tulenevalt asjaolust, et hageja puhul on tegemist täisealise õppiva lapsega, kes tulenevalt õpingutest ei saa endale ise elatist teenida, siis juhul kui kohus hagejalt kostja menetluskulud välja mõistab, saaks hagejast võlgnik. Hageja märgib, et ei oleks osanud kunagi ette näha seda, et isa (kostja) võtab oma poja (hageja) vastu advokaadi, selle asemel, et kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks just kostja suhtes ebaõiglane kostja menetluskulude jätmine tema enda kanda. Kostja on hagivastuses toonud välja, et on hagejat rahaliselt toetanud ning esitanud ka vastavad tõendid. Hagejal oli võimalus kostja väited ümber lükata või sõlmida kostjaga kokkulepe. Kohus on hagejale selgitanud, et hageja peab oma nõuet tõendama või vastasel juhul võib jääda hagi rahuldamata. Hageja ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus on määranud ka istungi aja, et pooli kompromissile suunata. Hageja on keeldunud istungitele ilmumast. Hageja käitumine menetluses ei ole olnud heausklik. Hageja on küll oma nõudest loobumise 2-24-1085 avaldustes viidanud, et loobub nõudest kostja ähvarduste tõttu, kuid hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostja oleks teda menetluse jooksul kuidagi ähvardanud või survestanud hagist loobuma. Hagejal ei olnud mitte mingisuguseid takistusi esitamaks kohtule täiendavaid tõendeid või ilmumast kohtu istungile. Pooled peavad enda menetlusõigusi kasutama heauskselt, mida kohtu hinnangul hageja ei ole käesolevas menetluses teinud.
2. Kohus, eeltoodule tuginedes leiab, et kostja õigusabikulu on põhjendatud ja tegemist on olnud vajaliku menetluskuluga. Mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind (135 eurot + km) ning õigusabile kulunud aeg (kokku 3,75h). Kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kostjale tasuda menetluskulud 617,63 eurot (135 x 3,75h = 506,25 eurot +km 22%). Hagejal tuleb tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 27.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik