KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2554 Haldusasi OÜ Simetra Kinnisvara kaebus Maksu-
§ 112lg-le 4.
Otsuses ei ole märgitud, millisele konkreetsele alapunktile maksuhaldur maksuvõla ajatamisest keeldumisel tugineb. Vaidlustatud otsusest võib järeldada, et kuivõrd kaebaja ei ole võrreldes oma varasema, st 21.09.2023 taotlusega (dtl 56-57), esitanud täiendavat informatsiooni, siis jätab maksuhaldur taotluse rahuldamata. Nagu nähtub maksuhalduri 10.10.2023 otsusest (dtl 94-96), siis asus maksuhaldur seisukohale, et tingituna maksuvõla suurusest ja selle tekkimise asjaoludest ei pea maksuhaldur võimalikuks ajakava kinnitamist piisava tagatise olemasoluta. Vaidlustatud otsuses märkis maksuhaldur, et kuna maksuhaldur oli juba kaebaja 21.09.2023 taotluse lahendamisel küsinud tagatist, siis ei esitanud makshaldur kaebaja 11.10.2023 taotluse lahendamisel uut tagatise nõuet, kuna taotlus ei sisaldanud täiendavat informatsiooni. 11. Kaebaja ei ole maksuhalduri 10.10.2023 otsust, millega jäeti tema poolt 21.09.2023 esitatud taotlus rahuldamata, vaidlustanud. Seega ei saa kaebaja 26.10.2023 otsuse vaidlustamisel tugineda enam asjaoludele, millele ta tugines 10.10.2023 otsuse vaidlustamisel, kuivõrd maksuhaldur on nimetatud asjaolusid kontrollinud ja jõustunud otsusega tuvastanud, et kaebaja poolt esile toodud asjaolud ei saa olla maksuvõla ajatamise aluseks. Seega saab kohus 26.10.2023 otsuse õiguspärasust hinnates arvestada vaid asjaoludega, mis leidsid aset peale 10.10.2023 otsuse tegemist ja enne 26.10.2023 otsuse tegemist. 12.
§ 111
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes oleva maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksuvõla tasumise ajatamise eesmärgiks on maksuvõlglasele võimaluse andmine tasuda maksuvõlg osade kaupa teatud ajavahemiku vältel ning tagada maksusummade hilisem täielik laekumine. Maksuvõla ajatamine annab makseraskustesse sattunud maksukohustuslasele võimaluse jätkata oma igapäevast tegevust ning tasuda tekkinud maksuvõlg osamaksetena graafiku alusel ilma, et maksuhaldur asuks maksuvõlga sundtäitmisele pöörama. Sellest eesmärgist tulenevalt on ajatamine põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla tasumise ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks põhjust ei ole, kui näib, et taotleja maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga ja/või jooksvaid maksukohustusi täita ei suudaks (Tallinna Halduskohtu 07.05.2012 otsus nr 3-11-69, punkt 10.3). 13.
§ 112
lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaoludes kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
§ 112
lg 4 loetleb alused, millal võib maksuhaldur jätta ajatamistaotluse rahuldamata (vt ka
§ 111
lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ § 6). 14. Maksuvõla ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus (
§ 111
lg 1), mille tegemisel peab maksuhaldur arvesse võtma maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud 4
(7)asjaolusid (
§ 112lg 2).
Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamise üle otsustamisel avar kaalutlusruum ja MTA ei ole seotud maksuvõla taotluses esitatud tingimustega.
- Kaebaja maksuvõlg (seisuga 26.10.2023) kokku 213 345,47 eurot (sh arvestuslik intress 39 878,25 eurot) koosneb MTA 17.08.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/059956-10 (dtl 108-118) tasumisele määratud maksusummadest maksustamisperioodil juuni kuni oktoober
- Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustanud. Vaidlusaluse otsuse tegemise seisuga oli tagastuskontrollis 2023.a augustikuu käibedeklaratsiooniga tagastamisele deklareeritud käibemaks summas 45 785,86 eurot ja 2023 septembrikuu käibedeklaratsiooniga tagastamisele deklareeritud käibemaks summas 15 792,08 eurot, mille osas maksuhaldur leidis, et neid ei saa tasaarvestada enne kontrolli positiivset lõpetamist.
- Kohus märgib esmalt, et hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise hetke seisuga (HMS § 158 lg 2). Seega ei saa kohus asja lahendamisel arvestada asjaoludega, mis on leidnud aset peale otsuse tegemist. Nimetatust järelduvalt ei saa kohus vaidlusaluse otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel arvestada asjaoludega, mis seonduvad kaebaja poolse võimaliku võlgnevuse vähendamisega, mis nähtuvad kaebaja poolt kohtule esitatud võlatõendilt seisuga 9.11.2023 (dtl 12) ja väljavõttelt, mille kohaselt on kaebajal õigus nõuda käibemaksu enammakse tagastamist KMD deklaratsiooni 08.2023 eest (-45 785,86) ja KMD deklaratsiooni 09.2023 (-15 792,08) eest (dtl 13). Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et maksuhaldur on nimetatud enammaksetest teadlik, kuid nimetatud summasid ei olnud otsuse tegemise seisuga võimalik tasaarvestada maksuvõlaga enne kontrolli positiivset lõppemist. Seega ei saanud maksuhaldur maksuvõla ajatamise otsuse tegemisel nimetatud tulevikus võimalikult tekkivate asjaoludega ka arvestada. Enne kontrolli lõppemist ei ole maksuhaldurile teada, kas enammakse kuulub tagastamisele ja seda saab tasaarvestada maksukohustusega või mitte. Seega on maksuhaldur põhjendatult märkinud, et KMD deklaratsioonidega 08.2023 ja 09.2023 ajatamise otsustamisel ei arvestata.
- Nagu nähtub kaebaja poolt 11.10.2023 maksuhaldurile esitatud ajatamise taotlusest (dtl 9798), siis soovib kaebaja ajatada maksuvõlga summas 173 467,22 eurot ja intressi summas 38 785,97 eurot. Kaebaja soovib võlgnevuse tasuda graafiku alusel 11 kuu jooksul igakuiste maksetega 9655,52 eurot kuus ja viimane makse on võlgnevuse jääk. Võla soovib kaebaja tasuda objektide müügist. Kaebaja palub arvestada asjaoludega, mis on seotud Albiorix OÜ-l tekkinud käibemaksu nõudega (august ja oktoober 2022 KMD) summas 197 837,50 eurot. Taotluse kohaselt on sellele lisatud kaebaja kasumiaruanne 11.10.2023 ja bilanss. Nimetatud dokumente ei ole ei kaebaja ega vastustaja kohtule edastanud. Samuti ei ole nimetatud dokumente vaidlustatud otsuses analüüsitud, ehkki kaebaja on nimetatud dokumentidele ajatamise taotluses tuginenud. Vaidlustatud otsuses on lakooniliselt märgitud, et 11.10.2023 taotlus ei sisaldanud täiendavat informatsiooni, mis võimaldanuks MTA-l oma varasemat seisukohta muuta, kuid nimetatu ei õigusta kaebaja poolt esitatud dokumentide analüüsimata jätmist ja vastavate põhjenduste esitamata jätmist vaidlustatud otsuses. Samas ei ole nimetatud rikkumine aluseks otsuse tühistamisele, kuivõrd kaebaja 11.10.2023 ajatamise taotluselt nähtub, et kaebajal on tulusid 159 497 eurot, kulusid 150 000 eurot ja jääk 9497,00 eurot (dtl 98). Kaebaja poolt 21.09.2023 esitatud ajatamise taotluselt (dtl 57) nähtuvad samad andmed. Nimetatust tulenevalt on usutav, et kaebaja poolt 11.10.2023 ajatamise taotlusele lisatud dokumendid ei näidanud kaebaja tuludekulude baasis muutusi.
- Nii oma esimese ajatamise taotluse menetluse käigus 06.10.2023 esitatud vastuses (dtl 82-84) kui ka 11.10.2023 taotluses palub kaebaja arvestada asjaoluga, et Albiorix OÜ-l on tekkinud tagastusnõue (august ja oktoober KMD) summas 197 837,
- Kaebaja on esitanud 17.08.2023 maksuotsuse osas parandusdeklaratsioonid, mille alusel tekiks Albiorix OÜ-l käibemaksu tagastusnõue (august ja oktoober 2022 KMD) summas 197 837,50 eurot. Kaebaja on oma 29.02.2024 menetlusdokumendis viidanud haldusasjale nr 3-24-84, milles kohus alles hindab Albiorix OÜ õigust nõuda tagasi oma ettemaksukontole täidetud perioodide august 2022 ja oktoober 2022 tagastusnõudeid summas 197 837,50 eurot. Kuivõrd maksuhaldur ei ole ka enne 5
(7)26.10.2023 otsuse tegemist Albiorix OÜ tagastusnõuet veel aktsepteerinud, ei ole ta otsuse tegemise seisuga aktsepteeritud ka kaebaja poolt esitatud parandusdeklaratsioone. Nimetatud asjaolu ei ole võrrelduna 10.10.2023 otsuse tegemise aja seisuga muutunud. Seega ei saanud maksuhaldur ajatamise otsustamisel ka arvestada asjaoluga, et kaebajal on võimalik oma maksunõuet vähendada tasaarvelduse teel nimetatud tagastusnõudega. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei saa maksuvõla ajatamise taotlemisel lähtuda asjaolust, et Albiorix OÜ annab tasaarveldusega kaebajale üle tagastusnõude selliselt, et kaebaja saaks selle tasaarvestada maksuvõla katteks. Kuna vastavad tasaarveldamise eeldused ei olnud täidetud, ei saanud MTA vaidlusaluse otsuse tegemisel ka lähtuda eeldusest, et vastavas osas maksuvõlg väheneb ning kaebajal on graafiku alusel võimalik tasuda järele jäänud maksuvõlg ajatamise taotluses toodud perioodi jooksul. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et kohus ei hinda praeguses menetluses OÜ Albiorix tasaarvestamise õiguse olemasolu või selle puudumist. Kohus saab lähtuda vaid eeldusest, et MTA ei ole vastavat tehingut tunnustanud, mida kinnitab vaidlus kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-24-84. Samuti ei saa kaebaja käesolevas asjas vaidlustada tegevusi, mis võivad olla käsitletavad Albiorix OÜ õiguste rikkumisena. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja tugineda Albiorix OÜ väidetavale tagastusnõudele (august ja oktoober 2022 KMD) summas 197 837,50 eurot, mis võimaldaks kaebajal tasaarvestada maksuotsusega määratud maksuvõlga. 19. Kuivõrd maksuhalduril on ajatamistaotluse menetlemisel
§ 112
lg-st 2 tulenevalt kohustus hinnata taotleja maksevõimet tasuda graafikujärgseid makseid, oli maksuhaldur õigustatud hindama kaebaja majanduslikku olukorda tervikuna. Kaebaja ise on esile toonud, et tema ainus võimalus maksukohustusi täita on läbi erinevate käibemaksu tagastusnõuete ja tasaarvelduste. Kaebaja vara on maksuvõla täitmise tagamiseks arestitud ning kaebaja seda omal äranägemisel realiseerida ei saa. Seega ei saa kaebaja ka tasuda maksuvõlga objektide müügist saadava raha arvel. Kaebaja on menetluses seda ka ise kinnitanud. Kaebaja bilansist seisuga 31.08.2023 (dtl 58-59) nähtuvad lõpetamata ehitised väärtusega 1 631 071,61, kuid kaebaja ise on selgitanud, et varale on seatud hüpoteegid ning MTA arest. Bilansist nähtub ka, et nimetatud ehitistega on seotud kohustused summas 1 748 729,95 ning kasumiaruande kohaselt on kaebaja tegevus miinuses -342 002,88 eurot. Kuivõrd kaebaja ei ole väitnud, et tema majanduslikud näitajad on võrrelduna 21.09.2023 oluliselt paranenud, siis puudub kaebajal kohtule kättesaadavate dokumentide põhjal hetkel likviidne vara, mille arvel maksukohustusi täita ka graafiku alusel. Kuivõrd vaidlusaluse otsuse tegemise seisuga oli kaebaja maksukohustuse suurus jätkuvalt 213 345,47 eurot ning kaebaja ei olnud 10.10.2023 otsuse tegemise järgselt ja enne 26.10.2023 otsuse tegemist maksukohustust vähendanud.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole äriühingu võimekus tasuda ajakavast tulenevad maksud peale 10.10.2023 otsuse tegemist tõendatud. Kaebaja on ise selgitanud, et tema majandustegevus on seiskunud ja raha maksuvõla tasumiseks ei laeku mitte majandustegevusest, vaid erinevate võimalike käibemaksu tagastusnõuete ja nende tasaarvestamiste kaudu. Kuivõrd maksuhaldur ei ole aktsepteerinud Albiorix OÜ poolt pakutud tasaarveldust siis puudus maksuhalduril mõistlik põhjus eeldada, et maksuvõla ajatamise korral suudab kaebaja ajakava täita ja maksuvõlga vähendada. Asjaolu, et kaebaja vara on arestitud ja kaebaja saab teha makseid vaid maksuhalduri nõusolekul, ei oma MTA otsuse õiguspärasuse hindamisel tähendust.
- Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd maksuhaldur ei tugine vaidlusaluses otsuses asjaolule, et on algatanud 26.09.2023 korraldusega kaebaja suhtes täiendava kontrolli menetluse, ei saa kohus otsuse tegemisel nimetatud asjaoluga arvestada.
- Eeltoodust tulenevalt on MTA 26.10.2023 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd otsus on õiguspärane, siis puudub ühtlasi alus kohustamisnõude rahuldamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. 6
(7)MENETLUSKULUD 24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 7
(7)