) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.202308.12.2023 eest summas 565.69 eurot ning alates 09.12.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuine elatis 221.28 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot x teise lapse koefitsient 0,85), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna 660.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Ta leiab, et elatise võlgnevus puudub, kuna on 2023. aastal tasunud elatist kokku 4400.00 eurot, s.o 366.67 eurot kuus. Lisaks on hagejad olnud kostjaga ligi ¼ ajast. Menetluskulud palub kostja jätta poolte kanda. 2 Kohtuotsuse põhjendused I
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 8-aastane tütar ja ühine 6aastame tütar, kes elavad ema juures ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja on nõus elatist tasuma nii, et arvestatud oleks ka laste viibimine tema juures ¼ ajast. Sellest tulenevalt vaidlevad miinimumelatise suuruse üle. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejatele alati elatist tasunud. Kuid hagejate arvates pole kostja seda teinud miinimummääras, samuti on tasumine olnud viivituses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja ei ole toonud esile, et kostjal ei oleks võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut. Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Kohus on seisukohal, et elatise igakuine makse miinimummääras ei kahjusta kostja toimetulekut ning kostja on suuteline elatist miinimummääras maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud edasiulatuva elatise nõude
§-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-178-13, p 15). II Hagejate ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse hagejate viibimist kostja juures. 3
lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagejad on seisukohal, et aasta jooksul nad keskmiselt kostja juures kuni kuus päeva kuus. Kostja leiab, et seda on rohkem. Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel kokku lepitud konkreetset suhtluskorda. Kostja on esitanud 2023. aasta suhtluskorra kohta tabeli (dtl 60-67). Hagejad sellega ei nõustu ning esitatud täienduse kohaselt (vt dtl 76-91) ei viibi alati mõlemad hagejad üheskoos kostjaga ning sageli on lapsed ühe päeva õhtust teise päeva varahommikuni kostja juures. Neid täpsustusi ei ole kostja ei ole vaidlustanud (vt dtl 105). Samas on kostja esile toonud, et osaliselt on hagejad olnud ka tema vanematega (vt nt dtl 114). Hagejate viibimist vanavanemate juures ei saa samastada hagejate viibimisega kostjaga. Kostja täiendatud suhtlustabel (dtl 109-117) ei tõenda jätkuvalt asjaolu, et mõlemad hagejad on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Seda möönab ka kostja ise (dtl 125, dtl 137). Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud
Seda eriti olukorras, kus vanemad ei ole esile toonud sarnase suhtluse jätkumist 2024. aastal. Hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal oleks mõistlik sõlmida tuleviku tarbeks kirjalik suhtluskorra kokkulepe mõlema hageja osas. III Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja I kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Hageja II kasuks on põhjendatud kostjalt välja mõista miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 221.28 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot x teise lapse koefitsient 0,85). IV Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja I palub kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.01.2023-08.12.2023 eest summas 1006.74 eurot. Hageja II palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2023-08.12.2023 eest summas 565.69 eurot. Arvestades asjaolu, et hagejad on olnud enne hagi esitamist, s.o ajavahemikul 01.01.202308.12.2023 mh kostja vahetul ülalpidamisel (dtl 60-67, dtl 76-91, dtl 109-117) ning asjaolu, et kostja on samaaegselt tasunud elatist (dtl 21, dtl 59, dtl 131), siis ei ole põhjendatud kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine. Ainuüksi põhjusel, et pooltel on erimeelsusi vahetu ülalpidamise mahus, s.o toimunud suhtluse ulatuses, ja kostja on elatise tasumisega olnud viivituses, ei ole aluseks lugeda elatise tasumise kohustus mittetäidetuks. V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Ai ja Bi hagi Yi vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 4 Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks alates 09.12.2023 miinimumelatise 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks alates 09.12.2023 miinimumelatise 221.28 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot x teise lapse koefitsient 0,85) kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja Xi kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.