Obsah (8)

§ 18§ 45§ 46§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

2-24-1540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-1540 Tsiviilasi J.K maksejõuetusavaldus Menetlustoimi

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. 4. Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 13.03.2024 kohtule usaldusisiku aruande. 4.1. Aruande kohaselt on võlgniku tegelik elukoht xxxxxxxxx, ta on alates 18.05.2015 lahutatud. Võlgnikul on 2008 ja 2023 aastal sündinud lapsed, võlgnik töötab AS-is L K. 4.2. Võlgniku ja temaga koos elavate pereliikmete varad. Maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga ei ole ning varasemalt polnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Kuni 2017 kuulus võlgnikule 1/3 ühisomandist korteriomandist, asukohaga xxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxx. Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Kuni 28.02.2023 kuulus võlgnikule V B, reg. märgiga xxxxxx, esm.reg. aasta 1999. Võimalik väärtus 500 eurot. Võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on LHV Pensionifondi L 5297,053 osakut, hetkeväärtusega 11573,64 eurot. Tegemist on II samba pensionifondi osakutega. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud kontod Swedbank AS-s ning SEB Pank AS-s. Pankrotivarasse arvutatavad konto jäägid puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, hetkeseisuga ca 400 eurot. 2023 aastal oli võlgniku sissetulek samuti varieeruv 700 - 900 eurot Muu realiseeritav vara puudub. Võlgniku kohustused, kokku 24778,17 eurot: OÜ GS Core ees summas 2664,30 eurot, Aktiva Finance Group OÜ ees summas 7342,42 eurot, Nord Collect OÜ ees summas 3193,31 eurot, OK Incure OÜ ees summas 5826,42 eurot, Revensen OÜ ees summas 2102,74 eurot ja kohtutäiturite ees summas 3648,98 eurot. Võlgnik tasub elatise täitemenetluse kaudu, võlgnevus hetkeseisuga 133 eurot. Igakuine kohustus 200 eurot. Täitemenetlused on peatatud. 4.3. Võlgniku avaldused. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid esmalt rahapuudusel võetud kiirlaenude tagasimaksmisel. Võlgniku sissetulek oli viimasel kolmel aastal varieeruv 700 - 1200 ning ei olnud piisav võetud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 4.4. Usaldusisiku arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on hetkeseisuga sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata kohustusi summas 24 778,17 eurot, millest 3 648,98 eurot on täitemenetluse nõuded. Võlgniku suhtes alates 2020 aastast algatatud täitemenetlused on lõpetamata. Võlgnikul puudub vara ning arestitav sissetulek. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Üheks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku pikaaegne töövõimetus, kuid kohustuste laadi arvesse võttes on võlgnik just oma käitumisega neid kohustusi endale tekitanud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole usaldusisik tuvastanud. Kuna aga võlgnik on valmis realiseerima oma pensioniosakuid võlgade katteks, peab usaldusisik antud juhul sobivaimaks menetluseks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik on sellega nõustunud. Võlgade ümberkujundamise menetluse käigus täidetakse kava ühekordse maksega pärast osakute realiseerimist. Pensioniosakute rahas väljavõtmise avaldus rahuldatakse tavaliselt 6 kuu jooksul. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning tema sissetulek ei ole arestitav. Väljavaated, et antud olukord muutub 3 järgmise aasta jooksul, puuduvad. Seega on antud lahendus võlausaldajatele tõenäoliselt soodsam ning menetluslikult ökonoomsem. Usaldusisik on teinud sellekohase päringu teadaolevatele võlausaldajatele ning mõned nõusolekud on juba olemas. Vastuväiteid pole laekunud. Võimalikust kavast lühidalt: Pärast oodatavast müügitulemist (11 573,64 eurot) tulumaksu mahaarvutamist jääb menetluse läbiviimiseks 9 468 eurot. Usaldusisik prognoosib, et sellisel juhul on 3 2-24-1540 maksejõuetusmenetluse kulud 1220 eurot (koos käibemaksuga). Elatisvõlgnevuse osas on võimalik ümberkujundamise menetluses taotleda üksnes tähtaja pikendamist, seega antud kohustuse osas tuleb reserveerida 1200 eurot (200 x 6 kuud - kava täitmise tähtaeg). Sellisel juhul jääb võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähemalt 7000 eurot., st. et rahuldamise määr on ca 30%. Pankrotimenetluse korral on võimalik prognoosida, et rahuldamise määr jääb väiksemaks menetluskulude tõttu. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine: 1. Usaldusisiku tasu (8,5 tundi x 130 eurot +

1. km)1348,10 eurot; 2. Pankrotihalduri tasu (ca 8,5) 1348,10 eurot, kokku ca 2969,20 eurot. Usaldusisik palub kohtul algatada J.K, isikukood xxxxxxxxxx, suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus, nimetada võlgade ümberkujundamise menetluse usaldusisikuks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, asukoht J.Poska 28-4, 10150 Tallinn, tel. 5280212; e-post svetlana.pilden@haldur.just.
2. ee)ja kohustada usaldusisikut esitada kohtule võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul. 5. Kohus 26.03.2024 kohustas võlgnikku teatama kohtule, kas võlgnik on nõus võlgade ümberkujundamise menetluste algatamisega. 6. 31.03.2024 esitas võlgnik avalduse mille kohaselt ei soovi võlgade ümberkujundamist kuna maksegraafiku variant ei sobi. Soovis, et saaks eraisiku pankroti menetlust. 7. Kohus 01.04.2024 kohustas usaldusisikut esitama seisukoht võlgniku 31.03.2024 seisukoha osas ning vajadusel esitama koos seisukohaga muud dokumendid/taotlused (sh tasutaotlus). 8. Usaldusisik esitas 01.04.2024 usaldusisiku aruande täienduse. Usaldusisik palus, arvestades võlgniku 31.13.2024 seisukohta, rahuldada võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samuti esitas usaldusisik enda töö aruande ning tasu arvestuse käigu. Usaldusisik on teinud järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine 2 tundi; päringute tegemine (krediidiasutused, registrid
3. jt)1 tund; vastuste analüüs 1 tund; hinnang, vara- ja võlanimekirja koostamine ja esitamine 4 tundi, kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, kokku 8,5 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks 1105 eurot (tund – 130 EUR), millele lisandub käibemaks 234,10 eurot. Prognoositavad menetluskulud moodustavad 2 696,20 eurot, ning vara, mille arvelt oleks võimalik neid katta, võlgnikul hetkeseisuga puudub. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu osaliselt riigi vahenditest, s.o. 8,5 tunni eest 561 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 123,42 eurot. Usaldusisik palub maksta tasu tema büroole, mis on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101793410). Usaldusisik palub: 1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ning kuulutada välja J.K pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 2. Nimetada J.K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden 3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. 4. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 234,10 eurot ning jätta see võlgniku kanda. 5. Kuna pankrotihalduri tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub haldur määrata halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, summas 684,42eurot (sh käibemaks), väljamaksmisega haldurit teenindava büroo Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-s. Kohtu seisukoht 9. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud 4 2-24-1540 maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 13.03.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku andmetel on J.K sissetulek (töötasu) usaldusisiku aruande esitamise hetke seisuga ca 400 eurot, ka 2023 aastal oli see varieeruv vahemikus 700-900 eurot, võlgnikul on kaks alaealist last, kellest üks elab temaga koos ning teisele maksab võlgnik elatist (võlgnevus usaldusisiku aruande esitamise seisuga 133 eurot, igakuine kohustus 200 eurot). Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 24778,17 eurot. Usaldusisik on võlgniku varalist seisundit analüüsinud ja pidanud käesoleval juhul võimalikuks ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuna võlgade ümberkujundamise menetluse raames on eelduslikult võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem, kui see on pankrotimenetluses, just suuremate menetluskulude arvelt.

§ 18

lg 3 II lause kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist, s.o ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik 31.03.2024 avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisega ei nõustunud ning on soovinud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. Võlgniku varaks on LHV Pensionifond L (II sammas) 5297,053 osakut, usaldusisiku aruande esitamise hetkel väärtusega 11573,64 eurot. Osakute väljavõtmisel rakendub väljamaksele tulumaks määraga 20%,. Võlgnikul ei ole vara millest piisaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti. 11. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas. 12. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja

§ 18

lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

1. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
2. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku 5 2-24-1540 nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 15. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 16.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 17. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 18.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 19.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis alates 01.01.2024 on 164 eurot. 6 2-24-1540
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud järgmiste toimingute osas: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine; päringute tegemine; vastuste analüüs ning hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine ja esitamine. Kohus on võlgniku maksejõuetusavaldust menetlenud kirjalikus menetluses ega ole asjas kohtuistungit pidanud. Usaldusisiku tasu taotlus on seega toimingu kohtuistungil osalemine (0,5 tundi) osas põhjendamatu. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 8 tunni eest summas 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot.
3. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada. Menetlusabi korras usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest on taotletud 8,5 tunni eest tunnitasu piirmääraga 66 eurot. Kohus on pidanud usaldusisiku toiminguid põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Seetõttu hüvitatakse usaldusisikule menetlusabi korras riigi vahenditest tasu 8 tunni eest tunnitasu määraga 66 eurot ehk summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arvelduskontole. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning tasuda samuti büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7