← Eesti

2-23-100046/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-100046 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja C (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kindlaksmääramine menetluskulude RESOLUTSIOON

  1. Võtta vastu hageja taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus hageja hagis kostja vastu elatise nõudes.
  2. Menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja, C (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
  3. Mõista hageja seaduslikult esindajalt, Clt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja, Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulude hüvitisena 150 eurot.
  4. Määrata, et hageja seaduslikul esindajal tuleb menetluskulude hüvitis kanda SPB Estonia Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.
  5. Mõista hageja seaduslikult esindajalt kostja kasuks välja viivis käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2-23-100046 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Hageja esitas 20.02.2023 (täiendatud 28.03.2023, 29.03.2023) kohtule hagiavalduse kosja vastu elatise nõudes. Hageja palus hagi rahuldada; mõista kostjalt hageja kasuks alates 02.01.2023 kuni 31.03.2023 välja elatis summas 215,64 eurot (baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest); mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis summas 260,33 eurot (baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  8. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu
  9. kuupäevaks C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides ülekande selgitusse „elatis lapsele“; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
  10. Harju Maakohus võttis 31.03.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
  11. Kostja esitas vastuse, milles märkis, et ta pole hageja isa ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
  12. 27.10.2023 on hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on selgunud, et Y ei ole lapse isa, millest tulenevalt hageja loobub elatise nõudest kostja vastu. Hageja selgituste kohaselt hagiavaldust esitades ei olnud ei hageja ega ka tema seaduslik esindaja sellest teadlikud. Viidatud asjaolu selgus alles hiljem, millest tulenevalt palub hageja mitte jätta tema kanda kohtumenetluse kulusid.
  13. 31.10.2023 esitas kostja enda menetluskulude nimekirja ning taotluse jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista; märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude suuruseks on 150 eurot 1,5 töötunni (esialgne nõustamine, dokumentide analüüs, 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine, vastuse koostamine, 0,5 tundi ) eest tunnihinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et menetluskulud on tal tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-23-100046, ta ei ole käibemaksukohustuslane; ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
  14. Hageja ei ole esitanud seisukohta kostja menetluskulude nimekirjale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
  16. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus.
  17. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. 2

(3)2-23-100046
  1. Üldreeglina vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kuid TsMS § 164 lg 21 alusel alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.
  2. Kohtu hinnangul arvestades, et hageja on loobunud hagiavaldusest tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja isa on põhjendatud menetluskulude jaotusel kalduda kõrvale üldreeglist. Käesoleval juhul on loobumisega sisuliselt saavutatud tulemus, millega hagi ei rahuldata. Arvestades, et kostja on põhistanud enda vastuse ja esitatud tõenditega (hagi isaduse tuvastamise asjas, DNA test), et hageja seaduslik esindaja pidi olema teadlik sellest, et kostja ei ole hageja isa vähemalt hetkest, kui tehti isadustest, mis oli enne kostja vastuse esitamist, oleks kostja menetluskulud olnud ära hoitavad, kui hageja seaduslik esindaja oleks sellest faktist kohut teavitanud. Seega pole kasutanud hageja seaduslik esindaja enda menetlusõigusi heauskselt. Seetõttu on õiglane, et menetluskulud jäävad hageja seadusliku esindaja kanda.
  3. Kohus leiab, et menetluskulud 1,5 töötunni (esialgne nõustamine, dokumentide analüüs, 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine, vastuse koostamine, 0,5 tundi) eest tunnihinnaga 100 eurot tunnis on põhjendatud ja vajalikud, kuna need nähtuvad asja toimikust ning vastavad kohtu antud korraldustele (vastata hagile). Seetõttu tuleb need hageja seaduslikult esindajalt kostja kasuks välja mõista.
  4. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
  5. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.