Obsah (10)

§ 47§ 49§ 19§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2847 Tsiviilasi R.K.i maksejõuetusavaldus ümberkujundamise men

§ 47lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

2

1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. R.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade ümberkujundamise menetluse. võlgniku Avalduse kohaselt on R.K. lahutatud ja üks ülalpeetav, xxxxxxxxxxx sündinud poeg, kes elab ema juures. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 100 eurot, transpordikulud 15 eurot, sidekulud 30 eurot, elatis lapsele 250 eurot, tervishoiu-ja hügieenikulud 20 eurot ja maksed GS Core OÜ-le 160-200 eurot, kokku 856 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ca 800 eurot. Esitatud varanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule kinnisasjana korteriomand registriosa nr 3637906 asukohaga Xxxxxxxxxxxas, millele on seatud keelumärge täiteasjas nr xxxxxxxxxxx ning SEB III samba pensionifond 65+. Võlgnikul on kohustusi viie võlausaldaja ees (GS Core OÜ, Aktiva Finance Group OÜ, OK Incure OÜ, kohtutäitur Rannar Liitmaa ja kohtutäitur Rocki Albert) kogusummas vähemalt 20 474,69 eurot.
3. Kohus võttis 28.02.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 26.03.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisandega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik R.K.i suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused viie võlausaldaja ees kokku 20 474,69 eurot (sh põhiosa võlg 18 051,12 eurot ja kõrvalnõuded 2 423,57 eurot), millised on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassoettevõtted ja kohtutäiturid. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik omab kinnisvara, mis on koormatud hüpoteegiga Jelena Koosi kasuks ning tema sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot, töötab Pärnu Sovhoos OÜ. Võlgnik omab kahte arvelduskontot SEB Pank AS-is, mille saldo 20.02.2024 seisuga 0,08 eurot ja kogumishoiuse saldo seisuga 20.02.2024 0,25 eurot ning arveldusarve Coop Bank AS-is, mille saldo 20.02.2024 seisuga 0,77 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel
5. aastal oli sissetulek 4973,74 eurot (sh II sammas 3446,80 eurot),
6. aastal 8484,11 eurot ja
7. aastal 8286,82 eurot. R.K.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud 2 täiteasja – xxxxxxxxxxx ja 176/2022/
8. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnisasjana korteriomand registriosa nr 363706 asukohaga Xxxxxxxxxxx, mis on koormatud hüpoteegiga Swedbank kasuks ning tagab kolmanda isiku laenu, mille jääk on hetkel 6356,30eurot. Samuti on kinnisvarale seatud keelumärge täiteasjas nr xxxxxxxxxxx. 3 Võlgniku nimele on avatud väärtpaberikonto SEB III samba pensionifond 65+ (osakute väärtus 50,50), mis on arestitud täiteasjas nr xxxxxxxxxxx. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. R.K.i kohustused on suuremad kui tema vara väärtus. R.K.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on töölepingu lõpetamine 31.05.2022, mille järel võlgnik ei suutnud koheselt leida uut tööd ning tal puudusid vahendid laenude tasumiseks, mille tõttu tekkisid laenumaksete võlgnevused. Aprillis 2023 leitud töökohal ei ole töötasu piisav võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks ning talle kuuluva vara väärtus on kohustuste summast väiksem. Võlgnik muutus maksejõuetuks juunis
9. Käesoleval juhul ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine seadusest (täitmata on

§ 19

lg 11 sätestatud tingimused) ning võlgniku ebapiisavast sissetulekust tulenevalt õige menetlusviis. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada R.K.i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada R.K.i pankrotihalduriks (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et võlgniku R.K.i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud, vaid tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 5.

§ 19

lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. 6. R.K. on avalduse esitamisel taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu, tema võlgnevused tekkisid ca 2 aastat tagasi, võlgnevused on muutunud sissenõutavaks ja võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Kohus, hinnates senises menetluses kogutud informatsiooni, on veendumusel, et käesoleval juhul ei ole täidetud eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks. Ennekõike ei ole R.K. makseraskustes

§ 19lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul kinnitab kogutud informatsioon, et R.K. on maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 20 474,69 euro ulatuses, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul on peale sissetuleku ka kinnisvara, kuid selle väärtus ei ole sedavõrd suur ja seda koormab hüpoteek. Seega sellest saadav tulu ei ole märkimisväärne, arvestades R.K.i võlgnevusi. Võlgniku sissetulek erineb oluliselt kuude lõikes (jaanuaris 672,14 eurot ja veebruaris 806,54 eurot). Kohtu hinnangul on R.K.i maksejõuetuse 4 peamiseks põhjuseks vastutustundetud oma maksevõimet ületatavate laenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude tagasimaksmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et R.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti välja kuulutamata jätmiseks ei esine.

1. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
2. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks R.K.i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Kohus kuulutab võlgniku R.K.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
2. Kohtu hinnangul ei esine

§ 45

lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (

§ 46lg 1).

11.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 01.04.

2. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

5 - - Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 13.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik palub tasuks määrata 1625 eurot, arvestusega 12,5 tundi hinnaga 130eurot/tunnis lisandub käibemaks 357,50 eurot, kokku 1982,50 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). 6 Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 805 eurot (lisandub käibemaks 177,10 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7