KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-22-121528 Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2024.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Kohtuasi E
§ 9lõikele 1 ja § 16 lõikele 1.
Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Hageja fotod tõendavad, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Hageja viitas LS § 2 punktile 49 ja punktile 93. 4. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 16.07.2012 kuni 15.04.2021 muudatusi tehtud. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.
§ 158lõikele 1.
Kohtueelselt saatis hageja kostjale 24.03.2021 ja 30.05.2022 nõudekirjad kostja äriregistri järgsele e-posti aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. 5.
§ 1131lõikele 1.
Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel. Sissenõudmiskuludesse 40 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta. Kogumis on kostja võlgnevus hageja ees 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu. 2
(5)Kostja vastuväited 6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eita leppetrahvinõuet, vaid ei ole seda kunagi kätte saanud. Kostja on seoses majandusraskustega aastatel 2020 kuni 2022 kaks korda kolinud serveri parki ja e-posti teenust. Hageja nõue jõudis esimest korda kostjani
- a juulis maksekäsu kiirmenetluses summas 155 eurot. Kostja nõustus tasuma 70 eurot. Hageja menetluskulusid pidas kostja põhjendamatuteks. 7.30.08.2023 seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole 22.05.2020 parkimise rikkumist vaidlustanud ega trahvist teadlikult kõrvale hoidnud. Vaidlus puudub ka sissenõudmise kulude osas. Nõuet 70 eurot ei ole kostjale kohtueelselt kordagi esitatud. Hageja nõudis 30.05.2022 e-kirjas 130 eurot, mis sisaldas ka aegunud trahve, mida kostja ei soovinud tasuda. Kostja leidis, et kuna hagi ei ole põhjendatud, ei nõustu kostja sellega seotud kuludega. 8.29.09.2023 seisukohtades viitas kostja sellele, et 23.03.2021 nõudekirjas soovis hageja 121,50 eurot, 30.05.2022 130 eurot ja 50 eurot. Nõuet summas 70 eurot ei ole kostja kohtueelselt saanud. Menetluskuludena vaidles kostja vastu, sest kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja on saatnud aastaste vahedega kaks e-kirja ja pole kordagi proovinud kostjale helistada. Lõpliku summa teatas alles kohtumäärus. Maakohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt OÜ-lt R-Süsteemid hageja Europark Estonia OÜ kasuks välja 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kostjalt OÜ-lt R-Süsteemid mõisteti hageja Europark Estonia OÜ kasuks menetluskuludena välja 430 eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot on kulud õigusabile. Apellatsioonkaebus 10.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, jaotades menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, alternatiivselt mitte välja mõista sissenõudmiskulusid 40 eurot ja jaotada seejärel uuesti menetluskulud. Määruse põhjendused 11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist osas, milles maakohus tuvastas hageja menetluskulude põhjendatud suuruse, ei ole eraldi põhjendustega vaidlustatud. 12.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 3
(5)- Apellatsioonkaebuses palub kostja esimese alternatiivina muuta menetluskulude jaotust selliselt, et hageja menetluskulud ei jääks kostja kanda. Kokkuvõtvalt põhjendab kostja oma seisukohta sellega, et kohtueelselt ei nõudnud hageja kostjalt hagiavalduses nõutud summat. 14.Ringkonnakohus toob esile, et üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, samas on kohtul alati õigus kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt Riigikohtu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18 ja Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 10). TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 esile toodud ei ole. 15.Praeguses vaidluses ei ole kohaldatav ka TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hagi saades ei võtnud kostja hagi õigeks. Kostja vastusest hagile nähtub, et kostja nõustus hagiga vaid osaliselt. Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks osas, milles maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi. 16.Alternatiivselt tugineb apellant sellele, et temalt on ebaõigelt välja mõistetud sissenõudmiskulud 40 eurot ning sellest tulenevalt peaks muutma ka menetluskulude jaotust. 17.Maakohus tõi otsuses esile, et VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, põhjendades, et antud nõudeõiguse suurus tuleneb seadusest ja hageja ei pea võla sissenõudmise kulu suurust tõendama. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulu nõue. 18.Ringkonnakohtu arvates on maakohus korrektselt hageja nimetatud nõude rahuldanud, sest tegemist on seadusega võlausaldajale antud täiendava õiguskaitsevahendiga, juhuks, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Nõude näol ei ole tegemist kohtumenetluse toimumise tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamise nõudega. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et võlgnik rahalist kohustust võlausaldaja ees määratud tähtpäevaks ei täitnud, seega oli hagejal õigus nõue 40 euro saamiseks esitada ning maakohtul tuli nõue rahuldada. 19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult rahuldanud. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. 20.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu 4
(5)tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)