2-24-3411/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-3411 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. S. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. Menetlusosalised Hageja: M. S. (IK XXX, elukoht: XXX, tel XXX, e-post XXX) Kostja: A. S. (IK XXX, elukoht: XXX; registrijärgne elukoht alates 27.01.2024.a XXX tel XXX, e-post XXX) aprillil 2024.a, Jõhvi aprillil 2024.a. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M. S. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada M. S. ja A. S. abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Narva Linnavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 115-2021/
6. Jätta M. S.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „S.“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJA NÕUE
8. M. S. esitas 29.02.2024.a. Viru Maakohtule hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud, pooled pikka aega koos ei ela.
9. Kohtuistungil 10.04.2024.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on tal uus perekond, uus elukaaslane ning 1- kuu vanune laps. Abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud. Hageja väitel elavad pooled eraldi alates 2023.a aprillikuust ning alates maikuust on tal uus suhe. Laps on sündinud uuest suhtest. KOSTJA VASTUVÄITED
10. Kostja vaidles kohtuistungil 10.04.2023.a. A. S. märkis, et M. ütleb kord üht, kord teist. Kostja on teadlik, et hagejal on uus suhe ja uuest suhtest sündinud laps, kuid ei näe takistust sellest, et naisel on teise mehega laps. Kostja leiab, et pooltel on vaja lihtsalt omavahel rääkida, abielu säilitamine on võimalik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
12. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
13. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada. Kuigi A. S. vaidles kohtuistungil abielu lahutamise nõudele vastu, leiab kohus, et abielu säilitamine olukorras, kus hagejal on kooselu teise mehega ja uuest suhtest sündinud laps, ei ole mõistlik ega võimalik. Rahvastikuregistri andmetel sündis M. S.l XXX.a. poeg E. B., lapse isana on kantud M. B. . Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik abielusuhteid taastada kui üks abikaasadest seda ei soovi ning on oma soovis veendunud. Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav kui teisel poolel on uus suhe, laps ning tahe abielu säilitada puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
14. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 2
15. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3