Obsah (5)

§ 426§ 321§ 68§ 337§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1503 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 426

lg 3 kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik riigiprokurör Vahur Verte, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. detsembri 2023 määrus.
3. Jätta Vyacheslav Gulevich tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdimõistetu Vyacheslav Gulevichi kasuks määruskaebemenetluses makstud menetluskulude katteks 1264,53 eurot ning kanda see OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar arveldusarvele EE322200221034640503 (Swedbank). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. mai 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-437 karistati Vyacheslav Gulevichit KarS § 256 lg 1 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega. Vaidlustamise tõttu see kohtuotsus ei jõustunud. Harju Maakohtu
8. augusti 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1503 mõisteti V. Gulevich KarS § 318 lg 1 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri 2020 otsusega tühistati Harju Maakohtu
10. augusti 2020 otsus, V. Gulevichit karistati KarS § 318 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati V. Gulevichile Harju Maakohtu
11. mai 2020 otsusega asjas nr 1-18-437 mõistetud 8 aasta pikkust vangistust 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust karistuse kandmise algusega
12. august
13. Ringkonnakohtu otsus jõustus
14. november
15. Tallinna Ringkonnakohtu
16. juuni 2021 otsusega tühistati maakohtu otsus kriminaalasjas nr 118-437 V. Gulevichile mõistetud karistuse osas ja ringkonnakohus mõistis talle karistuseks 12 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus V. Gulevichi osas
17. november
18. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. novembri 2021 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
20. septembri 2020 otsus nr 1-20-1503 V. Gulevichile liitkaristuse mõistmise osas. Harju Maakohtu
21. augusti 2022 määrusega liideti V. Gulevichile Tallinna Ringkonnakohtu
22. septembri 2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu
23. juuni 2021 otsustega mõistetud karistused. V. Gulevichile Tallinna Ringkonnakohtu
24. septembri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-201503 mõistetud 6-kuuline vangistus loeti kaetuks Tallinna Ringkonnakohtu
25. juuni 2021 otsusega nr 1-18-437 mõistetud 12-aastase vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti
26. august
27. Karistuse kandmise aja lõpp
28. august
30. Viru Maakohtu
31. detsembri 2023 määrusega vabastati V. Gulevich mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning määrati V. Gulevichile katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni
32. august 2029.

§ 426lg 3 alusel jäeti V. Gulevichile Kar

S §-s 75 sätestatud käitumiskontroll kohaldamata seoses V. Gulevichi riigist välja saatmisega. 2.

1. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused V. Gulevichi ennetähtaegseks vabastamiseks. V. Gulevich on ära kandnud nõutud ulatuses karistuse KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Küll asub tema vabanemisjärgne elukoht Venemaa Föderatsioonis. Riigikohus on
2. septembri 2022 määruses kriminaalasjas nr 1-15-2671 p-s 6 selgitanud, et olukorras, kus kohus otsustaks

§ 426

lg 3 alusel isiku suhtes, kes saadetakse riigist välja, loobuda käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest, ei ole nõutav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elukoht Eestis. 2.

1. Materiaalsete eelduste täidetuse osas leidis maakohus, et hinnates V. Gulevichi käitumist vangistuses, individuaalse täitmiskava läbimist, võimalusi vabaduses ja ohuprognoosi, on need eeldused täidetud. Vestlusi süüdimõistetuga ei toimunud temast sõltumatult, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ehk puuduvad etteheiteid V. Gulevichile käitumisele vanglas ja täitmiskava täitmisele. Määratud vanaduspensioni tõttu ei ole süüdimõistetul kohustust vanglas töötada. Kinnipeetavat on vangla andmetel rahaliselt toetanud vangistuse ajal isikud, kes on teinud ülekandeid Valgevenest ja Venemaalt ning isik suhtleb ka vangistuse ajal kriminaalse taustaga isikutega. Vabanemisel saadetakse V. Gulevich riigist välja Venemaa Föderatsiooni, kus tal on enda sõnul kindel elukoht ning kus elavad tema ema ja õde, kellega isik on ka vangistuses suhelnud. Isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning on Venemaa Föderatsiooni periooditi külastanud. Seega on V. Gulevichil riigiga reaalsed seosed, mis ei piirdu ainult kodakondsuse omamisega. V. Gulevich on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas viibinud. Kuritegelik muster on kordunud, isik on pannud korduvalt toime etteplaneeritud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil ning grupis. Süüditunnistamine KarS § 256 lg 1 järgi näitab juurdunud kuritegelikke hoiakuid ja käitumisstiili ning pikaajalist kogemust kuritegelikus maailmas. Kuritegude toimepanemine materiaalse kasu saamise eesmärgil on V. Gulevichil suurimaks riskiteguriks ka edaspidi. Samas tuleb uue kuriteo tõenäosuse hindamisel kaaluda toime pandud kuritegude asjaolusid kogumis sellega, milline on olukord pärast rohkem kui 6 aastat vangistust ning ka sellega, et süüdimõistetul ei ole vähemalt 10 aastat seaduslikku alust Eestisse pöörduda. Kahtlemata eeldab süüditunnistamine kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest seda, et isikul on laialdane kriminaalne tutvusringkond ning teatav mõju, kuid kohus leiab, et seoses Venemaa Föderatsiooni välja saatmisega on tema jätkuv mõju Eestis vähene. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et isik on suuteline korrigeerima oma käitumist vähemalt nii palju, et suudaks alluda vanglas kehtestatud korrale ja reeglitele. Vabastamist 2 pooldavad ka vabanemisjärgsed elutingimused (kaasa arvatud väljasaatmisele kaasnevad asjaolud) ja vanglas käitumine kaaluvad üles toime pandud kuriteost ja tema varasemast elust lähtuva ohuprognoosi. Arvestades, et vangla ei ole süüdimõistetuga planeerinud sisulist kriminaalhoolduslikku tööd peale psühholoogi või kriminaalhooldusametniku poolt läbiviidavate vestluste, leidis maakohus, et järelejäänud vangistus ei mõjuta oluliselt karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide täidetust. Edasine vangistuse eesmärk oleks pigem seotud vajadusega kaitsta õiguskorda ja hoida isik isolatsioonis, et isik ei jätkaks Eestis uute kuritegudega. Arvestades ka isikut ja tema varasemat elukäiku (isik on pikaajaliselt seotud kuritegeliku rühmitusega) oli maakohtul sügav kahtlus selliste vestluste sisulise mõju osas süüdimõistetule, mistõttu nende läbimine ei peaks olema V. Gulevichi puhul vältimatu eeldus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
2. V. Gulevichil ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks, tema elamisloakaart aegub jaanuaris 2024 ja selle pikendamist ei ole ta taotlenud. Pärast vanglast vabanemist saadetakse ta Eestist välja. V. Gulevich on ka ise avaldanud soovi Venemaa Föderatsiooni lahkumiseks, tal on seal sugulased ja kindel elukoht. Seega takistusi tema väljasaatmiseks ei ole. 2.
3. Maakohtu hinnangul laieneb

§ 426lg 3 võimalus ka elektroonilise valve kohaldamisele. Kar

S § 76 lg 5 alusel määras maakohus isikule katseaja karistusaja lõpuni, s.o kuni 2. august 2029.

§ 426lg 3 alusel jättis maakohus V. Gulevichile Kar

S § 75 sätestatud käitumiskontrolli kohaldamata, kuna isik saadetakse riigist välja.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse riigiprokurör Vahur Verte, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. 3.
3. Kaebaja hinnangul ei ole käesolevas asja kohaldatavad Riigikohtu
4. septembri 2022 määruses asjas nr 1-15-2671 toodud seisukohad. Kui Riigikohtu määrus käsitleb olukorda, kus V. Bogoslovskiy tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutati KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, siis käesolevas kohtuasjas on küsimus V. Gulevichi tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Erinevalt KarS § 76 lg 2 p-st 2 näeb KarS § 76 lg 2 p 1 obligatoorsena ette elektroonilise valve kohaldamise. Kuivõrd KarS § 76 lg 2 p 1 alusel kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastades on kohustuslik tema allutamine elektroonilisele valvele, siis Riigikohtu määruses esitatud juhised nendeks juhtudeks, kus elektroonilise valve kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, käesoleval juhul ei kohaldu. Juhul kui esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetu soovib karistuse kandmiselt vabaneda esimesel võimalusel, s.o poole karistusaja kandmise järel, peab ta vabanemisel KarS § 76 lg 2 p 1 alusel obligatoorselt nõustuma ka elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
5. Keskkriminaalpolitseist
6. detsembril 2023 laekunud teabe kohaselt ei plaani V. Gulevich pärast vabanemist asuda elama Venemaa Föderatsiooni, vaid suunduda koheselt Hispaania Kuningriiki ja jätkata seal enda kuritegeliku tegevusega nagu ta tegi seda varem, s.o jätkata Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhtimist Malaga provintsis. Keskkriminaalpolitseile laekunud informatsiooni kohaselt on V. Gulevichil kokkulepe endiste kurjategijatest sõpradega Venemaa Föderatsioonis ja Hispaanias, kes aitavad tal Hispaaniasse minna ning seal ennast sisse seada. Isiku sõnade kohaselt määrati talle Eesti Vabariiki sissesõidukeeld aga Schengeni sissesõidu keeldu üldiselt mitte. Isikule organiseeriti nii Venemaa Föderatsioonis SanktPeterburis kui Hispaanias Malaga provintsis elamispind. Eestist on ta pidevas kontaktis olnud Hispaanias elavate eestlastest ja venelastest kurjategijatega, kes on teda vanglas oleku ajal rahaliselt toetanud ja tema sinna naasmist ootavad. 3.
7. Laekunud informatsioon väärib tähelepanu kriminaalasjas nr 1-18-437 tõendamist leidnud asjaolude valguses, ent ka Viru Vangla koostatud iseloomustuses toodu osas. V. Gulevich asus 3 2017 alguses alaliselt elama Hispaania Kuningriiki, kus ta jätkas Harju Maakohtu otsuse asja nr 1-18-437 kohaselt nn Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhtimist. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Gulevich järgib jätkuvalt kuritegeliku ühiskonna reegleid ning ta ei ole valmis kuritegelikust subkultuursest käitumismustrist loobuma. Vangla tõi välja, et V. Gulevichil on kinnipidamisasutuses säilinud kontaktid kuritegeliku ühenduse liikmetega, tal on lai tutvusringkond nii Venemaa Föderatsioonis ja Valgevenes, kus elavate isikutega on tal ka kinnipidamisasutuses viibides tihe kirjavahetus ning teda on majanduslikult toetatud muuhulgas Valgevenes avatud kontodelt. Viru Vangla on hinnanud V. Gulevichi puhul vabanedes uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ning hinnanud temast lähtuvat riski ühiskonnas üliohtlikuks. Eelnev osundab prokuröri hinnangul võimalusele, et Keskkriminaalpolitseist laekunud teave võib vastata tõele, mis omakorda tähendaks, et V. Gulevichi tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu määruses toodud tingimustel ei täidaks oma resotsialiseerivat eesmärki.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. jaanuari 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
10. jaanuar
12. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha süüdimõistetu V. Gulevichi kaitsja, kes leiab, et puudub seadusest tulenev põhjus maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu ei saa prokuröri määruskaebust rahuldada. 5.
13. Määruskaebuses esitatu on vastuolus seadusega. Riigiprokuröri arvates ei ole võimalik

§ 426

lg 3 alusel isikut vabastada, kui formaalselt saaks vabanemine toimuda ainult elektroonilise valve alla – miks ei ole kohtul õigust ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valvet asendada riigist väljasaatmisega, kuigi kohtul on vaieldamatult õigus asendada konkreetses elukohas elamise kohustus väljasaatmisega, seda kaebusest välja lugeda ei ole võimalik. Prokuröri etteheide, et maakohus tugines põhjendamatult analoogia korras Riigikohtu 12. septembri 2022 määruses kriminaalasjas nr 1-15-2671 p-s 6 osundatule ei kannata õiguslikku kriitikat.

§ 426lg 3 reguleerib vabastamist Kar

S § 76 alusel ehk see hõlmab ka sama sätte lõike 2 nii punkti 1 kui ka 2. Praegusel juhul on riigiprokuröri seisukohad ilmselgelt väheveenvad, et piirata seaduses sätestatud võimalust välisriigi kodanikest kurjategijate Eestist väljasaatmiseks, kuigi ka KarS § 76 lg 2 p 1 osas on väljakujunenud arusaadav praktika. Käsitletava normi vaieldamatuks eesmärgiks (normi teleoloogiline tõlgendamine) on vangide arvu vähendamine. Seadusandja tahe on seeläbi, et võõrriigi kurjategija saadetakse pärast vähemalt poole karistuse kandmist sisuliselt jäädavalt Eestist minema. Seda silmas pidades puudub võimalus tõlgendada KarS § 76 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut teistmoodi, kui on

§ 426

lg 3 expressis verbis kirjas ehk siis mõlema sätte puhul on kohtul seaduses tulenev pädevus saata võõrriigi kurjategija Eestist välja. 5.2. Asja lahendamiseks peaks olema nii maa- kui ka ringkonnakohtul sama tõendite baas ning kehtima peaks

§ 321

lg 6 ehk apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei ole määruskaebuses seda nõuet täidetud. Prokurör ei ole põhjendanud, miks ei esitatud seda tõendit maakohtule või millisel prokuratuurist mitteoleneval mõjuval põhjusel jäi see tõend varasemalt esitamata. Kuna vastavad põhjendused on kaebuses esitamata, siis puudub ringkonnakohtul menetluslik võimalus lisatud tõendi sisuliseks hindamiseks. Lisaks ei vasta esitatud dokument tõendi tunnustele ning tegemist on kontrollimatu infoga. Samas ei ole kirjas kirjeldatud faktides midagi sellist, mis annaks põhjuse maakohtu lahendi seaduslikkuse kahtluse alla seadmiseks. Süüdimõistetule saaks panna Schengeni viisa keelu, aga see ei puuduta ennetähtaegse vabastamise küsimust. 4 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuses toodud argumendid tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. V. Gulevichi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja argumentatsiooni prokuratuuri täiendavalt esitatud informatsiooni osas. Määruskaebemenetlus ei ole võrdsustatav täies ulatuses apellatsioonimenetlusega ning täiendatavale tõenditele ei esitata määruskaebemenetluses sedavõrd rangeid nõudeid kui apellatsioonimenetluses. Samale seisukohale on asutud sisuliselt kohtupraktikas näiteks erakorralise ettekande menetlemisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järjelevalve kolleegiumi määrus kohtuasjas nr 5-20-11), kus Riigikohus leidis, et PS §-st 20 ei tulene kohustust reguleerida tõendite kogumist kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande lahendamisel sarnase põhjalikkusega nagu menetluses, milles isik kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatakse ja teda vangistusega karistatakse. Vangistuse täitmisele pööramisel ei otsustata uuesti isiku süüditunnistamise ja vabaduse võtmisega karistamise üle, vaid otsustatakse seda, kas vangistusest tingimisi vabastatu on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ja kui ta on neid rikkunud, siis kas sellisel määral, et see toob kaasa karistuse täitmisele pööramise või muu asjakohase meetme. Selle otsustamine on nii menetluslikult, õiguslikult kui ka tõenduslikult üldjuhul märgatavalt vähem keerukas eelnenud kriminaalmenetlusest ning selleks seaduses sätestatud kord, sh tõendite kogumise kord, ei pea PS § 20 lõike 2 tähenduses vastama sama rangetele nõuetele nagu eelnevas süüditunnistamise ja karistamise menetluses. Selles osas ei erine ennetähtaegse vabastamise küsimus erakorralise ettekande lahendamisest.
2. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et seaduses on küll ettenähtud võimalus ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel täitmiskohtunikul määruses loobuda KarS § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, kuid see ei tähenda, et ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused ei peaks olema täidetud. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasja nr 1-15-2671 määruse punktis 13 märkinud, et

§ 426lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta Kar

S § 76 lg-t 4 kohaldamata. Teisisõnu tähendab see seda, et juhul, kui ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja või antaks välja välisriigile. 8. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et V. Gulevichit ei ole võimalik käesoleval ajal vabastada KarS § 76 lg 2 p 1 alusel koostoimes

§ 426lg-ga 3.

Ringkonnakohus on selles osas ka varasemalt seisukoha kujundanud (Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas nr 1-18-6106, 1-17-8828). Näiteks tõdeti Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2022 määruses asjas nr 1-18-6106 järgmist:

§ 426

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest juhul, kui isik saadetakse riigist välja. Niisuguse võimaluse välistab aga asjaolu, et antud juhul V. Gulevichi vabastamine võiks kõne alla tulla üksnes tema allutamisega elektroonilisele valvele (st täidetud on üksnes elektroonilise valve alla vabastamise formaalsed eeldused): kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetava vabastada üksnes elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 (ja ka KarS § 76 lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda. KarS § 76 lg 2 järgi saab tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole 5 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (p 1) või kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud (p 2). Kuna V. Gulevich on ära kandnud vähem kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast, siis tuleb tema ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st 1. V. Gulevich on kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud, ja ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et sellega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabastamise formaalsed eeldused veel ei piirdu, vaid elektroonilise valve kohaldamine peab olema isiku suhtes ka reaalselt võimalik. Selleks peab isikul olema esiteks kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. V. Gulevichil on see nõue ka täitmata, tema elukoht on Venemaa Föderatsioonis. V. Gulevichil on küll pikaajalise elaniku elamisloakaart kuni 23.01.2024, kuid lisaks on talle Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2021 otsusega asjas nr 1-18-437 kohaldatud KarS § 54 lisakaristusena riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

§ 426

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui isik saadetakse riigist välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta selline võimalus aga hinnangut ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetusele. Alles siis, kui ennetähtaegse vabastamise kõik eeldused on täidetud ja süüdimõistetu saab ennetähtaegselt vabastada, saab kohus asuda vaagima seda, kas loobuda süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest seoses tema riigist välja saatmisega või mitte. Käitumiskontrolli kohaldamisest loobumine ei saa olla eeltingimuseks, millest võiks sõltuda vabastamise eelduste täidetus. Kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetavat vabastada vaid elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 (ja ka KarS § 76 lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda. Sellise isiku vabastamine on võimalik vaid KarS § 76 lg 2 p 2 (ja KarS § 76 lg 1 p 2) järgi koostoimes

§ 426

lg-ga 3, mil kohus võib pärast vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste kaalumist otsustada, et loobub juba vabastamisele kuuluva isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest.

1. Vaatamata sellele, et eelnev tingimus ei ole täidetud ehk isikule ei ole võimalik elektroonilist valvet kohaldada, ei oleks V. Gulevichi puhul täidetud ka materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. V. Gulevich kannab karistust KarS § 256 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest, millele lisandus vangistuses olles veel kuritegu KarS § 318 lg 1 järgi. Kohtupraktikas on ka varasemalt asutud seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli 2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898), et isikute puhul nagu V. Gulevich annavad esmase aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema kuritegude asjaolud. Küsimus ei ole mitte V. Gulevichi kuritegude raskuses, vaid nende kriminoloogilises eripäras. Kuritegelike ühenduste juhid on väga valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Nii tuleneb ka esitatud süüdistusest ning süüdimõistvast kohtuotsusest, et V. Gulevich täpselt tuvastamata ajast alates, ent vähemalt 2015 aprillist, juhtis ühiselt ja kooskõlastatult enda n-ö parema käe Aleksandr Kozloviga esimese astme kuritegude (sh KarS § 184 ja KarS § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude) toimepanemisele suunatud nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendust, kuhu lisaks V. Gulevichile ja A. Kozlovile kuulusid vähemalt alates 2015 aprillist ka rohkem kui 10 teist isikut. 6 V. Gulevichi loodud ja juhitud kuritegelik ühendus oli loodud eeskätt karistusseadustiku
3. peatükis
4. jaos sätestatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks, et seeläbi teenida kriminaaltulu. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed ja ka üks kuritegeliku ühenduse juhtidest A. Kozlov käitlesid kuritegeliku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides suuri koguseid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimiseks ning üks osa teenitud kriminaaltulust maksti kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“. Sedavõrd mastaapse kuritegeliku ühenduse pikaaegne juhtimine eeldab seda, et süüdimõistetus on sügavalt juurdunud kuritegelik mentaliteet ja tal on erakordselt tihedad sidemed kriminaalse maailmaga. Ühtlasi on tõsiseltvõetava kuritegeliku ühenduse liikmetele – aga iseäranis selle juhtidele – kriminaalne elulaad osa nende mentaliteedist, millest niisama lihtsalt ei loobuta. Ilmselt töötab sellele vastu ka väline surve. Nn kuritegelikus maailmas ei ole võimalik jõuda V. Gulevichiga võrreldavale positsioonile, ilma et inimene võtaks omaks hoopis teistsuguse väärtussüsteemi kui see, mida esindab õiguskord. Aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed nn kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Kuritegelik ühendus muutub selle liikmete – aga eriti juhtfiguuride – jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus. Sellise muudatuse puudumisele viitab selgelt ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses väljatoodu, et K-Raha andmetel toetavad süüdimõistetut jätkuvalt kuritegeliku ühendusega soetud liikmed. Nii tuleneb iseloomustusest, et ülekandeid on tehtud Z.K. ja P.G. nimelt (seos V.G., kes kuulub samuti Kemerovo kuritegelikku ühendusse). Samuti on raha kandnud A.G., A.M. (Valgevene konto, väidab, et tegemist on Valgevenes elava sõbra tuttavaga, kelle vahendusel tegeles mitteametlikult kalaäriga), S.I. (Valgevene konto, isiku sõnul ei tea ta isikut) ning Aurelia Grupp OÜ. Aurelia Grupp OÜ taga on isik N.G., kes oli varasemalt selle ettevõtte juhatuse liige. N.G. oli V. Gulevichi pikaaegne tuttav ning samuti on olnud ta seotud organiseeritud kuritegevusega. Eespool mainitud isik A.G. on N.G. tütar. Samuti on laekunud raha ka isikutelt T.K. ja J.S. ning kaaskinnipeetavatega seotud isikutelt (sh kaaskinnipeetava K.K. abikaasa). Vanglale teadaolevalt T.K. on Tallinna Vanglas viibinud I.K. isa, kellega V. Gulevich on olnud ka kirjavahetuses. J.S. on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Lisaks arvestades ka muid KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis, jõuab ringkonnakohus järeldusele, et uute kuritegude risk ei ole viidud süüdimõistetu puhul veel miinimumini ja see ei oleks saavutatav ka siis, kui V. Gulevichil oleks Eestis garanteeritud elukoht. On küll positiivne, et süüdimõistetul puuduvad praegusel ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid raske on teha ka järeldusi selle kohta, kas süüdimõistetu suhtumine ja käitumine oleks vangistuses muutunud, kuna isik ei ole läbinud individuaalses täitmiskava ettenähtut. Vestlused elustiili, mõtlemise, käitumise ja kuritegelike hoiakute teemal ei toimunud kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel, samas on isik keeldunud töötamisest ning riigikeele omandamisest. Kuna isik on riigist väljasaadetav, siis pigem nähtub, et tema suhtes ei ole ka nii intensiivselt määratud taasühiskonnastavaid tegevusi, kuid sellises olukorras ei ole võimalik kujundada ka seisukohta, kuidas on mõjutanud isikut kantud karistus ja ei nähtu, millised muutused on toimunud isikus, et tema käitumine muutuks õiguskuulekaks. Arvestades ka muid KarS § 76 lg 4 asjaolusid lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ja käitumisele vangistuses, s.o süüdlase isikut, varasemat elukäiku, tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine on põhjendatud. Siinkohal tuleb veel seoses süüdlase isiku ning varasema elukäiguga ära märkida, et V. Gulevichit on varasemalt 7 korduvalt karistatud, teda iseloomustavad etteplaneeritud kuriteod ning tegude toimepanemine grupis. Ei ole vähetähtis, et V. Gulevich kannab karistust ka KarS § 318 lg 1 järgi selle eest, et tema
5. juunil 2019 ajavahemikul kella 13.07 kuni kella 13.17 kriminaalmenetluses 19922500027 kannatanuna ülekuulamisel Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna vanglas, olles tutvustatud kannatanu õiguste ja kohustustega ning hoiatatud

§ 68lg 2 kohaselt vastutusest ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise eest Kar

S § 318 järgi, keeldus kannatanuna kriminaalmenetluses seadusliku aluseta ütluste andmisest, vaikides sihilikult talle teadaolevatest asjaoludest E.K. poolt talle 14. juunil 2019 kella 11.45 paiku Tallinna vanglas tervisekahjustuste tekitamise kohta, jättes vastamata kõigile menetleja poolt talle nimetatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta esitatud küsimustele. Seega on ka vangistuses süüdimõistetu kuritegelikult aktiivne. Lisaks võib eeldada, et V. Gulevichi võimalikud uued kuriteod oleksid võrdlemisi varjatud. Arvestades süüdimõistetu sidemeid, teadmisi, oskusi ja autoriteeti kuritegelikus maailmas, on tal tõenäoliselt väga lihtne leida inimesi, kelle abil ja kelle varju jäädes panna toime uusi kuritegusid ja teenida senise elustandardi säilitamiseks vajalikku kriminaaltulu. Sellisele asjaolule viitab kaudselt ka prokuröri lisana esitatud teave, et süüdimõistetul ei ole plaanis elama jääda Venemaa Föderatsiooni, vaid lahkuda Hispaaniasse ning jätkata kuritegeliku ühenduse juhtimist. Maakohtu hinnangul oleks V. Gulevichiga seotud riskide mõju Eestile vähene seoses Vene Föderatsiooni välja saatmisega. Samas on prokuratuuri esitatud lisa tõstatanud kahtluse maakohtu seisukohas, kuna isiku sõnade kohaselt määrati talle Eesti Vabariiki sissesõidukeeld aga Schengeni sissesõidu keeldu üldiselt mitte. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Need kuriteod, mida võib vabaduses toime panna V. Gulevich, on väga rasked. Kui süüdimõistetu peaks kasutama oma teadmisi, oskusi ja sidemeid kuritegeliku ühenduse taastamiseks, loomiseks või selle tegevuse jätkamiseks, kujutaks see endast olulist ohtu avalikule julgeolekule, samuti nendele õigushüvedele, mille vastu kuritegeliku ühenduse tegevus oleks suunatud. Seetõttu peaks V. Gulevichi ennetähtaegseks vabastamiseks olema praegusest palju kindlam alus loota, et süüdimõistetu on oma käitumist tõesti muutnud ja tahab ning suudab elada vabaduses seadusekuulekalt. Selliseid aluseid käesolevalt ei esine. Kaitsja seisukoht maakohtu istungil, et kui kohus ei nõustu vangla arvamusega isik vabastada, siis tuleks leida kaalukad argumendid, miks süüdimõistetut mitte vabastada, ei päde. Kohus ei ole seotud ühegi menetlusosalise subjektiivse seisukohaga, kas isik vabastada või mitte vabastada. Lisaks on juba materiaalõiguslikult ebaõige vangla seisukoht, et vangla toetab V. Gulevichi tingimisi ennetähtaega vabastamist ainult juhul, kui tema suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigist väljasaatmist. Väljasaatmine ei ole vabastamise materiaalne eeldus, seega väljasaatmine ehk

§ 426

lg 3 rakendumine aktualiseerub alles siis, kui kohus on seisukohal, et isiku vabastamine formaalsete eelduste täidetusel on põhjendatud ka KarS § 76 lg 4 mõttes.

1. Koos vastuväidetega prokuratuuri määruskaebusele esitas kaitsja ka taotluse õigusabikulude ja sõidukulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt tekkisid V. Gulevichile kuludena õigusabi- ja sõidukulud arve nr 240101 alusel kokku 8,25 tunni ja 330 kilomeetri ulatuses summas 1509,75 eurot. Tunnihinnaks on märgitud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Sõidukuludena on arvestatud, et 1 kilomeetri hind on 0,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud kulud palutakse välja mõista Eesti Vabariigilt V. Gulevichi kasuks ning kanda OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar arveldusarvele. Õigusabikulud ja sõidukulud 1 509,75 eurot on vajalikud ning mõistlikus suuruses. (Ringkonnakohtu hinnangul on arve koostamisel eksitud käibemaksu arvutamisega). 8 Õigusabi seisnes selgituste kohaselt järgmises: Viru Maakohtu
2. detsembri 2023 määruse analüüs ja Riigiprokuröri
3. detsembri 2023 määruskaebuse analüüs (2 tundi); nõupidamine süüdistatavaga Viru Vanglas (45 minutit); kohtupraktika analüüs, määruskaebusele kirjalike vastuväidete koostamine (5,5 tundi); sõidukulud Tallinn – Viru Vangla (Jõhvi) – Tallinn 330 kilomeetrit. Kohtukolleegiumil ei ole etteheiteid kaitsja tunnitasule ning sõidukulude tasule, mille loeb põhjendatuks. Töö sisulise poole osas ei ole kohtul etteheiteid maakohtu määruse ning prokuratuuri määruskaebuse analüüsile ning nõupidamisele süüdimõistetuga, s.o vastavalt 2 tundi ja 45 minutit. Küll ei nõustu kohus, et kohtupraktika analüüsile ja määruskaebuse kirjalike vastuväidetele on põhjendatuks lugeda aeg 5,5 tundi. Määruskaebuses korratakse ka olulises osas eelnevalt toimunut ning on tsiteeritud paljuski seadust. Samuti ei saa asuda seisukohale, et see sisaldaks ulatuslikult kohtupraktika analüüsi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud tasu määruskaebuse koostamise eest kokku 3,5 tundi. Seega on tasu kokku põhjendatud maakohtu määruse ja prokuratuuri määruskaebuse analüüsi osas 2 tundi, nõupidamise osas 45 minutit ning määruskaebuse koostamise eest 3,5 tundi ehk kokku 6,25 tundi summas 1143,75 eurot, sh käibemaks 206,25 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid sõidukuludele. Tallinn-Jõhvi-Tallinn distants on ligikaudu 330 kilomeetrit ning kohtu hinnangul on sõidukulude arvutamisel põhjendatud lähtuda riigi õigusabi korras kaitsjale selles osas makstavast, s.o 0,30 senti kilomeeter ehk 120,78 eurot, sh käibemaks 21,78 eurot. Kokku loeb ringkonnakohus õigusteenuse ja sõidukulud põhjendatuks summas 1264,53 eurot, sh käibemaks 228,03 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis menetluskulud jäävad

§ 187lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda, st need tuleb hüvitada V.

Gulevichile. Vastavalt kaitsja esitatud lisale on V. Gulevich esitanud 15.01.2024 taotluse kanda Eesti Vabariigilt välja mõistetud õigusabi kulud Advokaadibüroo Sven Sillar arveldusarvele. 11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 13. detsembri 2023 määruse ja jätab V. Gulevichi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus rahuldada. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 9 Maarika Kuusk