lg 1 p 1, 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus Ida prefektuuri kohtuvälise OTSUSTAS: R. L. kaitsja Indrek Repnau kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.01.2024 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244024000005 rahuldada, nimetatud otsus tühistada. Väärteomenetlus R. L. suhtes lõpetada
lg 1 p 1 alusel.
L.le valitud kaitsja tasu summas 700 (seitsesada) eurot riigi eelarvest. Kohtuotsuse ärakirjad kätte toimetada e-toimiku kaudu R. L.le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1/6 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 16.04.
lg 2 p 8 alusel annab isik eraldi oma allkirja kiirmenetluse kohaldamise kohta ülekuulamisprotokollile. See nõue ei ole täidetud. Osutatud on Riigikohtu lahendile 3-1-1-92-09. Kaitsja leiab, et asjaolud ei olnud ka selged (
lg 1 p 1), isik ei andnud ütlusi väärteotoimepanemise kohta, mille alusel saaks kontrollida väärteokoosseisu tunnuste esinemist tema teos. Ühtlasi leiab kaitsja, et kuna ei ole täidetud
lg 1 näidatud kiirmenetluse kohaldamise alused, on tegemist olulise väärteomenetluse rikkumisega, millele peab järgnema väärteomenetluse lõpetamine ja otsuse tühistamine. Kaebuses taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja 02.01.2024 otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, samuti hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 2/6 Tulenevalt asjaolust, et
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
Eelkõige peab kohus vajalikuks peatuda kaitsja tõstetud probleemile - väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele, millele peaks kaitsja arvates järgnema väärteomenetluse lõpetamine ja otsuse tühistamine. Nimelt, kiirmenetluse kohaldamise aluste puudumine
Vastavalt kohtupraktikale,
lg 1 näidatud kiirmenetluse kohaldamise aluste puudumise tuvastamine tähendab obligatoorselt väärteomenetluse lõpetamist, 3-1-1-92-09 p 7: „Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et L.M. ei andnud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks tema enda kui füüsilise isiku suhtes, samuti ei kuulatud teda menetlusaluse isikuna üle, mistõttu ei ole täidetud
Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt
§-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Seetõttu on maakohus põhjendatult tühistanud kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse ja lõpetanud väärteomenetluse. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et 02.01.2024 kl 13.40-13.50 oli R. L. menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja tema ülekuulamine on vormistatud eraldi dokumendina ( lk 15). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik kirjutas ütlused oma käega. Kohtuistungil ta seda ei eitanud. Kõik see on vastavuses
Omaette küsimus, kas isiku omakäeliselt kirjutatud teksti - „enne 12 läksin keskväljakule lapsega rakette vaatama. Ühel hetkel astusid politseinikud juurde ja palusid kaasa tulla, lapseema jõudis ka siin ja mind pisteti puuri“- võib võtta ütlustena just väärteo toimepanemise kohta. Ütlustes ei ole sõnagi võimuesindaja solvamisest ega sellistest faktilistest asjaoludest, mille alusel saaks eitada või jaatada isikule etteheidetava väärteo toimepanemist. Olukorda teeb kahtlaseks ka see, et vahetult pärast ütluste omakäelist kirjutamist andis isik kiirmenetluse otsuse plangile teistkordselt, seda juba teisel kujul – „ rikkumisega olen nõus. Kahetsen toimunust“ ( lk 13). Kohus märgib, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, ei saa neid kiirmenetluse otsuse plangile antud ütlusi pidada ütlustena väärteo toimepanemise kohta ( 3-1-1-100-03 p 8), millele on ka isiku kaitsja osutanud põhjendatult. Kiirmenetluse plangile antud R. L. ütlused ei sisalda vähimatki faktilist materjali. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana N. K., kiirmenetluse otsuse koostaja, lk 42 pöördel, kinnitas, et ta pakkus isikule kiirmenetlust ja isik oli nõus, ta ei öelnud menetlejale, et ei oleks nõus kiirmenetlusega. Ta andis isikule ülekuulamisblanketi ütluste kirjutamiseks ja ise vormistas sel ajal kiirmenetluse otsust. Peale seda, kui otsus oli koostatud, 3/6 selgitas ta isikule otsuse sisu ja siis isik ise vaatas otsust ja andis oma allkirja. Lk 43 kinnitas tunnistaja, et ütlused, mis tekkisid kiirmenetluse plangile, et tunnistab rikkumist ja kahetseb, ta ise sai nii aru isiku käitumisest ja sellepärast kirjutas otsusesse neid sõnu. Tunnistaja ütlused kinnitavad fakti, et kiirmenetluse plangile ei ole protokollitud isiku enda ütlusi. Kohus leiab, et kiirmenetluse plangile arvutikirjas märgitud sõnad „rikkumisega olen nõus. Kahetsen toimunust“ ei ole ütlused väärteo toimepanemise kohta
Pöördudes tagasi eraldi dokumendina vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollile, leiab kohus, et erinevalt kiirmenetluse plangil olevatest „ütlustest“, on isik omakäeliselt kirjutanud ülekuulamisprotokollile, millised olid tema arvates väärteo toimepanemise ajavahemikku jäävate faktilised asjaolud. Ta selgitaski, et ta oli lapsega ( kiirmenetluses näidatud kohas), tuli politsei, palus kaasa tulla, kohale tuli ka lapse ema ja isikut pisteti puuri. Need on isiku vaatenurgast esitletud faktid teatud ajalises järjekorras. Kohtuistungil menetlusalune isik ei eitanud, et ülekuulamisprotokollile kirjutas ta selgituse, kinnitas, et iseenesest ta tunnistab need faktid, mis süüdistuses näidatud, ta ütles politseinikele neid sõnu ( lk 44). Tunnistajate K. lk 38-40 ja J. lk 4042 on tuvastatud, et tõepoolest isik oli lapsega, isikuga suhtlemisel tekkis olukord, mil isik hakkas ennast väljendama vulgaarselt, sõimas politseinike erinevate sõnadega, kohal oli kutsutud lapse ema, sündmus kulmineerus sellega, et isiku suhtes kohaldati sundi, kasutati käeraudu ja isik oli toimetatud kinnipidamisasutusse. Seega, menetlusaluse isiku antud ütlused hõlmavad just seda ajajärku, millal süüdistuse kohaselt oli tegu toime pandud ehk süüdistuse kohaselt solvas isik politseinikku sõnaliselt ametikohustuste täitmisel. Isik ei öelnud, et ta oleks politseinikke solvanud. Eitada tegu on menetlusaluse isiku õigus, tal on enesemittesüüstamise privileeg. Isik ei pea oma süütust tõendama. Sellest lähtuvalt kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et isik ei ole ütlusi andnud väärteo toimepanemise kohta. „Ütlused väärteo toimepanemise kohta“ ei tähenda, et isik oleks kohustatud selgitama, kuidas ta pani talle etteheidetud teo toime. Kohus leiab, et kui isik selgitab faktilisi asjaolusid, mis on seostatavad väidetava väärteo toimepanemise aja ja kohaga ( nagu see antud juhul), on isiku poolt ütlused antud
Isiku ütlustest on kohtu arvates võimalik aru saada, et vähemalt ülekuulamise ajal ei tunnistanud isik talle etteheidetavat tegu, et ta oleks kedagi politseinikest solvanud. Tema ütluste sisu on see, et ta viibis koos lapsega, tuli politsei, sekkus, ja pärast kui kohale tuli lapse ema, oli isik kinni peetud. Kohus leiab, et
lg 1 p 3 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise üks eeldus - isikule on võimaldatud anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta - on täidetud ja kaitsja väide, et tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, ei ole põhjendatud. Ilmtingimata on oluline, et isiku poolt peab olema antud selge nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks
lg 1 p 3 alusel.
lg 2 p 8 kohaselt, peab menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis näidatud isiku nõustumine või mittenõustumine kiirmenetlusega, nõustumise kohta annab isik protokollis eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse. Tegemist on obligatoorse nõudega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et selle nõude rikkumine tähendab, et puudub isiku nõusolek kiirmenetlusele ehk kiirmenetluse kohaldamise alus. 3-1-1-92-09, pp 6.3 ja 7: „6.3 Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et L.M. nõusolekut kiirmenetlusega tema enda kui füüsilise isiku suhtes tõendab kiirmenetluse otsusele antud allkiri.
lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus 29. mai 2003. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 6. Seega on ekslik kassaatori seisukoht, et
lg 2 p 8 rikkumine ei välista kiirmenetluse kohaldamist.“ Lk 15, isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et talle on selgitatud tema õigused
Kuid kiirmenetluse kohaldamise kohta ei olnud temalt küsitud ja isik ei ole teada andnud oma nõustamisest või mittenõustamisest. Isik ei andnud 4/6 allkirja ülekuulamisprotokollile oma nõusoleku kohta. Vaatamata sellele, kohaldas kohtuväline menetleja ilma seadusliku aluseta ehk rikkudes
lg 1 p 3 ja § 56 lg 2 p 8 nõudeid kiirmenetlust, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ja välistab kiirmenetluse kohaldamist. Juhul, kui isik oleks üle kuulatud ja ütlused on protokollitud mitte eraldi dokumendina vaid kiirmenetluse plangile ( selline võimalus on sätestatud VMS § 56 lg 1), siis kiirmenetlusega nõustamise korral oleks isik pidanud andma eraldi allkirja nõusoleku kohta kiirmenetluse plangile. Isiku allkiri nõusoleku kohta kiirmenetluse plangil ei tõenda seda nõusolekut, kui isik ütlused on protokollitud eraldi dokumendina ( ülalnäidatud tsitaat lahendist 3-1-1-92-09 p 6.3). Kuna kiirmenetluse kohaldamise aluse puudumine tähendab väärteomenetluse lõpetamist ja otsuse tühistamist, ei analüüsi kohus muid faktilisi asjaolusid ega anna isikule teole õiguslikku hinnangut, samuti puudub vajadus kaaluda isiku karistusega seonduvat. KOHTU MEETMED R. L. kaitsja Indrek Repnau kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.01.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024000005 tuleb rahuldada, väärteomenetluse lõpetada ja nimetatud otsus tühistada. Kaitsja esitas kaebuses taotluse isiku õigusabukulude hüvitamiseks. Menetluskulude nimekiri on lk 34 taotletud summa on 1575 eurot käibemaksuta, osutatud õigusabi maht 11 tundi 15 minutit, sellest 5 tundi on kohtuistungil osalemine. Esitatud taotlus on põhjendatud sisu poolest ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esitatud taotlusest ja menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi teenuse hind on 140 eurot tund käibemaksuta, mis on turuhindu arvestades igati mõistlik ja kohtupraktikas aktsepteeritav. Riigikohtu lahendis 1-22-7663/18 on mainitud, et vandeadvokaadi puhul on mõistlik tunnitasu 220 eurot pluss käibemaks (see on seisuga oktoober 2023), vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot pluss käibemaks. Kaitsja I. Repnau õigusteenuse tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta vägagi kliendisõbralik ja kvaliteet on tasemel. Kaitsja osutatud õigusabi on kohtu arvates vajalik, kaitsja kaebuses kui ka kohtus on põhjendatult osutatud õiguslikele argumentidele, mis tingivad kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Valitud kaitsja tasu summa, mis on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, peab kandma riigi oma eelarvest, kuna kohus lõpetab väärteomenetluse
Sel juhul õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele, alus
. Riigikohtu lahend 3-1-1-64-07 p 12: „…..Seejuures lähtub kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ning neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03 - RT III 2003, 12, 117, nr 3-1-1-98-03 RT III 2004, 10, 115 ja nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 9)… „. KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahvi maksimaalne summa on 1200 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt praktikale, kaitsjatasu, mis on üle 1200 euro, ei saa pidada mõistlikuks tasuks. Samas, R. L. nimele on esitatud 17.01.2024 arve nr 1437 summale 700 eurot esindamise eest mahus 5 tundi käesolevas väärteoasjas, lk 36. Kohus ei näe, et R. L.le oleks lisandunud kohustus kanda õigusabi osutamisega seotud kulusid veel summale 875 eurot. Muud isikule esitatud arved puuduvad. R. L. on kohustatud arve 1437 alusel kandma kulu summas 700 eurot. Selles mahus 5/6 kohus hüvitabki isikule valitud kaitsja tasu ehk selles summas, mille ulatuses on isik kohustatud kandma kulusid talle esitatud arve alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.