KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2497 Kohtuasi X avaldus võlgad

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 17. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel materiaal- ega menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. 18.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.

1. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FiMS § 2 lg 3). Seega otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Kohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku seisu, sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgnik töötab ja saab sissetulekut. Võlgnik oli valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- ja kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Määruskaebuse esitaja väitel ei hinnanud maakohus, kas võlgnikule laenu andnud võlausaldajad järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu kohtles kava halvemini neid võlausaldajaid, kes seda põhimõtet järgisid. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul saab eeldada, et krediidiandjad järgivad vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlgnik või usaldusisik ei too esile selliseid asjaolusid, mis võivad eelneva ümber lükata, siis saab maakohus lähtuda eeldusest, et võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 13.2.). Käesolevas asjas ei tuginenud võlgnik avaldust esitades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning ringkonnakohtu hinnangul ei too määruskaebuse esitaja sellekohased väited kaasa maakohtu määruse tühistamist. Samuti toob kohus esile, et võlgniku kohustuste tabeli kohaselt (tl 7) sai võlgnik määruskaebuse esitajalt laenu 25.03.
5. Seega oli Swedbank AS-ilt saadud laen üks võlgniku viimaseid võetud laene. Eeltoodust tulenevalt olid põhjendamatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et võlgniku maksevõime halvenemine tekkis põhjusel, et ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud maksevõimet piisavalt ning ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded rahuldatakse 80% ulatuses.
6. Samuti tõi Swedbank AS määruskaebuses välja, et maakohus jättis hindamata kava täitmise perspektiivikuse. 9 Ringkonnakohus märgib, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on motiveeritud kava täitma. Kavas esitatud andmete kohaselt töötab võlgnik peakokana MTÜ-s L ning tema keskmine netotöötasu kuus on 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 300 eurot kuus. Võlgnik on abielus ja tal on neli last, kellest kaks on alaealised (tl 116). Võlgnikule kuulub kinnisvara aadressil RRR. Kinnistu on võlgniku perekonna elukoht ja ta soovib seda säilitada. Nii võlgnik kui tema abikaasa on avaldanud valmisolekut täiendava tööga panustamiseks, et suurendada sissetulekuid, mille arvel ümberkujundamiskava täita. Võlgnik on alates
7. aasta septembrist teinud tööandja juures suurema koormusega (1,5) tööd, et võetud kohustused tasuda. Võlgnik soovib tagada oma perele stabiilse sissetuleku ja toimetuleku. Samuti toetavad võlgniku lähedased teda rahaliselt. Kava kohaselt tuleb võlausaldajatele esimesel aastal tasuda igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal 1350 eurot, kolmandal aastal 1500 eurot ja neljandal aastal (7 kuud) 1517,49 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit on kohus seisukohal, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kolme FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõud, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.
8. Määruskaebuse esitaja hinnangul jättis maakohus kava kinnitamisel arvesse võtmata võlgnikule kuuluva muu vara, sh kinnisvara. Võlausaldaja hinnangul ei olnud põhjendatud kohustuste vähendamine olukorras, kus võlgnik omas rohkem vara kui tal oli kohustusi. FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Antud juhul ei ole tegemist FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlus puudub selles, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnik on võtnud mitmeid laene, mille tasumine käib talle üle jõu. Samas on võlgnikul olemas kindel igakuine sissetulek ja võimalus ning soov teenida lisasissetulekut, mille arvel võlgasid vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade katteks kinnisvara, mis on ühtlasi tema ja ta pere eluase. Käesoleval juhul oli mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma vara võõrandamata.
9. Määruskaebuse esitaja tõi välja, et antud juhul oli võlgade ümberkujundamise viis ebaproportsionaalne, kuivõrd võlgade ümberkujundamine ei pidanud alati tähendama põhikohustuse vähendamist. Võlausaldaja soovis põhikohustuse täitmist täies ulatuses ning antud juhul oli tema hinnangul piisav meede kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise tähtaja pikendamine. Samuti ei olnud kaebuse esitaja hinnangul põhjendatud piirata menetluse pikkust kolme või viie aastaga ja kohaldada tuli maksimaalset seaduses sätestatud aegumistähtaega, mis on 10 aastat. FIMS § 21 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sh sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on antud asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suurust ja ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. 10 Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks pikendada ümberkujundamiskava täitmise perioodi, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud täies ulatuses. Maakohus hindas võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankroti väljakuulutamise korral ja leidis, et ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremal määral. Samuti hindas kohus võlgniku majanduslikku seisundit ja tema võimekust ümberkujundamiskava täita. Antud juhul säilitab ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus võlgniku huvi täita kava, et vältida pankrotimenetlust. Seadusandja on teadlikult jätnud ümberkujundamiskava tähtaja FiMS-is sätestamata, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, et arvestada iga juhtumi asjaolusid. Kuna seadus ei näe ette, kava tähtaega, siis on ümberkujundamiskava pikkus maakohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui diskretsiooni piire on rikutud (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.; TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 16.2.; TrtRnKm 29.06.2023, 2-22-12019, p 18.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus antud juhul diskretsiooni piire. Asjakohane ei ole ka ümberkujundamiskava tähtaja võrdlus aegumistähtajaga. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel maksimaalselt pingutada, et vältida pankroti väljakuulutamist. Seega peab kinnitatav ümberkujundamiskava olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise, peab olema tema jaoks hoomatavas kauguses (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.; TrtRnKm 17.04.2023, 222-14247, p 16.2). Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades võib 3 aasta ja 7 kuulist perioodi pidada mõistlikuks.
10. Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab FiMS § 41, mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava mh siis, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.
11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 11