Obsah (11)

§ 651§ 654§ 652§ 232§ 436§ 4§ 230§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9032

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 31. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

32. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 33. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. 34. Hageja etteheited maakohtule, et maakohus oleks pidanud tuvastushagi esitamise tõttu järgima uurimisprintsiipi ja selgitama täiendavalt, miks pooled peavad ise tõendeid esitama, on põhjendamatu. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Ka tuvastushagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

§ 4lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1).

Maakohus selgitas 01.07.2022 määruses pooltele tõendamiskoormist. 07.09.2022 määruses määras 8 2-22-9032 maakohus pooltele tähtaja avalduste, taotluste ning tõendite esitamiseks, selgitades nii tõendamiskoormist kui märkides, et asja lahendamisel ei kohaldata uurimisprintsiipi. 18.10.2022 määruses maakohus kordas oma seisukohta, et hageja nõude lahendamisel ei kohaldata uurimisprintsiipi. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et kostja taotluste rahuldamisest tõendite kogumiseks, saaks iseenesest järeldada, et maakohus on hageja taotlused tõendite kogumiseks jätnud ebaõigesti rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja ei saa ka kohustada kostjat esitama kostja väidete tõendamiseks tõendeid, mida kostja ise esitanud pole. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (

§ 230lg 1 esimene lause).

Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale poleks olnud selge, et tema ise peab esile tooma ja tõendama kõiki oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Kui hageja ei nõustu kohtu selgitustega, jättes kohtu selgitustest hoolimata oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks. 35. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud väited, sh uusi väiteid selle kohta, et kostja on jätnud täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tuleneva kohustuse rakendada nõuetekohaselt hoolsusmeetmed hageja kohta vajalike andmete kogumisel, s.o jättes hageja esitatud andmed kontrollimata ja täiendavad andmed kogumata. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool

§ 652lg 4 kohaselt oma kaebuses või vastuses põhjendama.

Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda kõigile asjaoludele, millega hageja on põhjendanud, et kostja pole hageja suhtes vajalike andmete kogumata jätmisel täitnud nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid, siis ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on oma väidete tõendamiseks tõendid esitanud ning neid on maakohus ka hinnanud. Seetõttu on ka põhjendamatu hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud hindama veel kostja tegevust selle kohta kas kostja on nõuetekohaselt rakendanud hoolsusmeetmeid hageja enda esitatud ammendavate andmete kontrollimisel ja hageja kohta täiendavate andmete kogumisel.

1. Kuna pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on hagejaga sõlmitud tähtajatu makseteenuselepingu 13.06.2022 erakorralise ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles öelnud ning maakohus tuvastas, et makseteenuseleping on kehtivalt erakorraliselt üles öeldud, siis on põhjendamatu hageja väide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas tegemist oli erakorralise või korralise ülesütlemisavaldusega.
2. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja hageja vaheline õigussuhe oli reguleeritud muu hulgas kostja kehtestatud üldtingimustega, mille üldtingimuste p-s 118 on sätestatud mõjuvad põhjused, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda. Kostja üldtingimuste p 118.1 kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt, etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Vaidlust ei ole, et kostja teavitas hagejat 13.06.2022 makseteenuse lepingu erakorralises ülesütlemisavalduses, et ütleb lepingu üles ja seda põhjusel, et hageja tegevus arvelduskontol nr EE641010220288323227 on ebaselge ja pangale läbipaistmatu, tuginedes kostja üldtingimuste p-le 118.
3. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli hagejale teatanud, et soovis makseteenuse lepingu erakorraliselt üles öelda 9 2-22-9032 seetõttu, et hageja tegevus on kostjale ebaselge seoses kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega.
4. Maakohus tuvastas, et kostjal oli õigus makseteenuse leping erakorraliselt üles öelda tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 118.1, sest hageja esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvaldanud kostja kahtlust, et hageja ja temaga seotud isikute tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega rahapesu tõkestamise kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide aspektist. Asjaolust, et hageja arvates on kostja kahtlused põhjendamatud, ei ole võimalik järeldada, et kostjal poleks neid olnud või, et kostja jaoks oleks hageja need kõrvaldanud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kostja põhjendas kohtumenetluses lepingu erakorralist ülesütlemist mh rahapesu kahtlusega, siis kostja ise ei olekski pädev selle kohta midagi arvama. Kolleegium märgib, et Rahapesu Andmebüroo poolt hageja rahapesu kahtlusega seotud rahaliste vahendite vabastamisest või mittevabastamisest ei tuleneks ka kostjale iseseisvat alust lepingu erakorralise ülesütlemiseks. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et pärast hageja rahaliste vahendite vabastamist ei oleks kostjal igal juhul saanud olla kahtlust hageja tegevuse seotusest rahapesutoimingutega. Samas olukorras, kus kostja ütles makseteenuse lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et kostjale on ebaselge hageja tegevus seoses kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega kostja üldtingimuse p-le 118.1 tuginedes ja kostja ei ole makseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuginenud RahaPTS § 42 lg 4, siis ei ole vajadust hinnata hageja väiteid selle kohta, kas ülesütlemiseks oleksid täidetud RahaPTS § 42 lg-s 4 sätestatud eeldused.
5. Maakohus järeldas õigesti, et kostja on asjakohaselt põhistanud, et hageja täiendavad dokumendid ei kõrvaldanud kostja kahtluseid seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Maakohus tuvastas esitatud tõenditele tuginedes, et hageja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse art 3 ja lisa II alusel ning sanktsioonimääruse art 3k ja lisa XXIII alusel. Pooled ei vaielnud, et tehingu esemeks oleva kauba puhul oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega, mille tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud Vene Föderatsiooni, mitte Kasahstani. Kuna sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Vene Föderatsiooniga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu Kasahstan ning hageja on tehingu esemeks oleva kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja, siis on kostja veenvalt põhjendanud, et tema jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Hageja
6. aasta majandusaasta aruanne, mis sisaldab minimaalseid andmeid, ei anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Kostja on selgitanud, et hageja väited, et tal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, ei olnud samuti usutavad, sest Kasahstani ettevõte on registreeritud
7. aasta alguses, kui hageja ning Kasahstani ettevõtte vaheline koostööleping sõlmiti alles
8. aasta kevadel. Seega oli kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome ettevõtte töötaja, tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks. Kostja on oma kahtlusi, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega ja potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga, põhistanud ka äriühingute grupi äriliselt ebavajaliku struktuuriga, millesse hageja kuulub. Hageja tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga XXXXXXXXXXXX, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome; juhatuse liikmed AC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja AC). Kostja viitas, et Äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ 10 2-22-9032 OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab kostja kinnitusel omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC). Seega on kostja veenvalt põhjendanud, et isegi kui eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatega ning hagejal puudub iseseisev majandustegevus. Seega kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades oli põhjendatud arvata, et kostjal eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsiooni. Ebaõige on hageja väide, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on igal juhul Kasahstani äriühinguga tehingute tegemisel välistatud. Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Vene Föderatsiooni destabiliseeriva tegevusega Ukrainas, on sanktsioneeritud ka rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidumine. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eelduseks ei ole vaid otsesuhte Vene Föderatsiooni subjektiga, keelatud on ka tehingute ahelad läbi kolmandate riikide. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

1. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu 4044 eurot kostjale osutatud 21,90 tunni õigusteenuste eest. Hageja leiab, et kostjale osutatud menetluskulud on põhjendamatult suured.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku 21,90 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks, hageja täiendava seisukoha analüüs ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnituse kohaselt ja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajate töö pole olnud kahe esindaja poolt dubleeritud. Kolleegium ei pea käesoleval juhul põhjendatuks hageja seisukohta, et kostja menetlustoimingutele kulunud aega tuleks vähendada õigusalase teksti koostamisele kuluva arvatava ajaga. Kuna hageja esitatud menetlusdokumendid on äärmiselt mahukad, siis ei ole põhjendatud arvata, et nende läbitöötamiseks ja seisukohtade koostamiseks poleks kostjal kulunud menetlusnimekirjas märgitud aeg. Põhjendatud ja vajalikuks kostja esindajakuluks tuleb lugeda seega 21,90 tundi. Arvesse võttes, et tsiviilasi on keskmisest keerukam, siis on kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 170 ja 190 eurot (vandeadvokaadi abile) ja 280 eurot (vandeadvokaadile), millele lisandub käibemaks, põhjendatud.
3. Seega tuleb hagejalt kostja taotlusel kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 21,90 tunni osutatud õigusabi eest 4044 eurot (2,7 tundi ostutati õigusabi tunnitasuga 280 eurot, 11 2-22-9032 1,7 tundi osutati õigusabi tunnitasuga 190 eurot ja ülejäänud õigusabi tunnitasuga 170 eurot). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

45. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 12