← Eesti

1-23-4508/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-4508 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm Kriminaalasi Viktor Kutsar süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. jaanuari 2024 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Viktor Kutsari kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon Prokurör ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Viktor Kutsar, isikukood: 36106266527, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Anu Pärtel Kaitsja RESOLUTSIOON
  3. Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2024 otsus tühistada osaliselt, s.o - Viktor Kutsarile KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud vangistuse määra osas.
  5. Mõista Viktor Kutsarile karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
  6. Apellatsioon jätta rahuldamata.
  7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure kaudu 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 47,52 eurot, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdistatav Viktor Kutsarile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
  8. Jätta punktis 4 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  9. Viktor Kutsarile esitati süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema
  10. mail 2023 kella 8.58 paiku, olles alkoholijoobes, Võru linnas Vabaduse 13 asuvas Tartu Maakohtu Võru kohtumajas ähvardas tahtlikult tapmisega Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusametnikku K.V. t seoses tema ametikohustuste täitmisega. Viibides kahekesi koos kriminaalhooldusametnik K.V. ga kohtumaja trepikojas ja olles eelnevalt keeldunud alkoholijoobe tuvastamisest, ütles K.V. le: „Kes kurat sa selline oled, ma kägistan su ära!“ Seejärel kohtusaalis, kus pidi kell 9.00 algama kohtuistung kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel V. Kutsari karistuse täitmisele pööramiseks, ja istudes lähestikku laua taga, V. Kutsar ägestus, hüppas laua tagant püsti, tõstis rusika, lõi rusikaga korduvalt vastu lauda ja karjus ametikohustusi täitvale kriminaalhooldusametnik K.V. le: „Kes kurat sa oled, ma kägistan su ära!“. K.V. eemaldus koheselt V. Kutsarist, kuna tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele, sest V. Kutsar oli alkoholijoobes, ärritunud ja agressiivne ning K.V. oli teadlik, et V. Kutsarit on varem vägivalla kasutamise ja ähvardamise eest karistatud. Seega oli K.V. l alust karta ähvarduse täideviimist. V. Kutsar põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega K.V. le hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu.
  11. Tartu Maakohtu
  12. jaanuari 2024 otsusega karistati V. Kutsarit KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega.
  13. Maakohtu hinnangul on süü tõendamist leidnud. 3.
  14. Kohtule esitatud Tallinna Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku ametijuhendi kohaselt korraldab ametnik kriminaalhooldust. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Sama seaduse § 3 järgi on kriminaalhooldajaks kriminaalhooldusametnik. Seega teostab kriminaalhooldusametnik temale seadusega pandud kohustust ja seega teostab ta avalikku võimu, st on oma ametikohustusi täites avaliku võimu esindaja. Tegelikult ei ole selles ka praeguses asjas vaidlust. 3.
  15. Vaidlus on selles, kas kriminaalhooldusalune V. Kutsar, kelle üle kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldust teostas, viimast tapmisega ähvardas, st kasutas vägivalda. Kontrollimaks vägivalla kasutamist tuleb vaadata KarS §-de 120-121 koosseisupärasust. Käesoleval juhul tuleb kõne alla KarS § 120 lg
  16. 3.
  17. Kannatanu K.V. ütlustest tulenevalt saab vägivalda KarS § 120 lg 1 mõttes jaatada. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et väljus Võru kriminaalhooldusosakonnast, tegi lahti välisukse ja nägi, et mööda kõnnib V. Kutsar, kes oli suundumas kohtumajja, mis asub samas majas. Ta peatas hooldusaluse, et küsida, kuhu viimane jäi – enne istungi algust oli kokku lepitud registreerimise aeg. V. Kutsar ei osanud vastata, tunda oli alkoholi lõhna. Kriminaalhooldusametnik kutsus V. Kutsari tagasi kriminaalhooldusosakonna ruumidesse, paludes tal puhuda indikaatorvahendisse, V. Kutsar keeldus provokatiivselt, ägestus, kasutas väljendit „kes kurat sa selline oled ja mida sa tahad“. Kohtukordnik teiselpool seina kuulis intsidenti ja nägi seda kaamerast ning andis V. Kutsarile korralduse minna kohtusaali. Kriminaalhooldusametnik, nähes, et isik on tema vastu meelestatud ja ärritatud, hoidis temast teadlikult meetrist vahemaad. V. Kutsar läks ees. Poole trepi peal V. Kutsar peatus, olles kaks astet ülevalpool, ja kasutas väljendit „kes kurat sa selline oled, ma kägistan su ära“ ning tõstis rusika. Kannatanu selgitas, et tundis reaalset ohtu, et Viktor Kutsar võib teda rünnata. 2 3.
  18. Kohtusaali jõudes andis kohtutöötaja korralduse, et kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusametnik istuksid ühe laua taha. Kriminaalhooldaja jättis ühe tooli vahele, kuid enne, kui istung pihta algas, V. Kutsar taaskord ägestus, tõusis püsti, tagus rusikaga vastu lauda: „Kes kurat sa oled, tahad mu elu ära rikkuda? Ma kägistan su ära“ Kriminaalhooldaja hüppas poolteist meetrit temast eemale. Ta tundis reaalset hirmu, sest teadis V. Kutsari varasemat tausta ja karistatust vägivallakuritegude eest. Kriminaalhooldusametnik teadis, et V. Kutsarit on karistatud nii oma elukaaslase suhtes toime pandud väärkohtlemise kui ka ähvardamise eest. Ka nende tegude toimepanemise ajal oli V. Kutsar alkoholijoobes. 3.
  19. Seda, et V. Kutsari öeldu täpselt niimoodi kõlas ja sellistes situatsioonides öeldud oli, nagu kannatanu seda kirjeldab, keegi kahtluse alla ei sea. Kaitsja püüdis kannatanu ristküsitluse ajal saada siiski selgust selles, kas kannatanu ikka päriselt ka hirmu tundis. Nii tahtis kaitsja teada saada, et miks kannatanu ikkagi pärast esimest ähvardust V. Kutsariga koos kohtusaali läks ja lausa tema kõrvale istus. Selline käitumine ei näita kaitsja arvates, et kannatanu tegelikult ka kartis. K.V. selgituste kohaselt kartis ta küll, kuid oli valmis end ka kaitsma, sest tal oli pipragaas kaasas. Ja kui V. Kutsar kohtusaalis uuesti ägestus, siis eemalduski kannatanu koheselt ründajast. Kohtu jaoks olid K.V. selgitused toimunu kohta arusaadavad ja usutavad. Kannatanu tundis hirmu – tal oli selleks igati alust. Inimene, kes on vägivalda korra kasutanud ja on selle eest süüdi mõistetud, võib seda uuesti teha. Eriti siis, kui ta on alkoholijoobes, ja seda Viktor Kutsar ju oli. Pärast ähvardusi alanud kohtuistungi helisalvestiselt on tuvastatav, et kriminaalhooldusalune ilmus kohtuistungile raskes joobes - tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 1,612 mg/l. Nimetatud helisalvestiselt kuuldub ja on tuvastatav ka see, et V. Kutsar oli agressiivselt meelestatud. Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et V. Kutsar oli tige vaid kohtupidamise pärast. Helisalvestuselt on selgelt kuulda, et V. Kutsar on agressiivne. 3.
  20. Kaitsja leidis, et V. Kutsari öeldu ei ole tapmisähvardus. Kohtu arvamuse kohaselt on üldteada, et fraas „ma kägistan su ära“ on kõnekeelne väljend ning eelmärgitud fraasi saab mõista nii kellegi surnuks kägistamisena, ehk tapmisena, kui ka kehavigastuste või pelgalt valu tekitamisena. Seega kajastab süüdistus KarS § 120 lg-s 1 sätestatud mõlemat teoalternatiivi, s.o vähemalt KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist kui ka valu tekitamisega ähvardamist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et süüdistuse tekstis ei ole öeldud, et V. Kutsar ähvardas lisaks tapmisele ka tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistuse tekst peab sisaldama neid faktilisi asjaolusid, mis vastavad süüks arvatud kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele (Riigikohtu
  21. detsembri 2020 otsuse nr 1-17-3371 punkt 66). Käesoleval juhul see nii on. Süüdistuse tekstis on selgelt viidatud, et kannatanu „tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele…“. 3.
  22. Kohus asus seisukohale, et V. Kutsari agressiivselt meelestatud käitumine oleks tekitanud kahtlemata hirmu ka keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale. Nii tunneks iga inimene, ennekõike naisterahvas, hirmu, kui tema suunas vehiks kätega meesterahvas, kes ähvardab vägivalla kasutamisega. Eriti kui vahemaa ähvardaja ja kannatanu vahel on suhteliselt väike ning kannatanu on teadlik, et süüdistatav on võimeline vägivaldset käituma, on seda varemgi teinud. Ähvardamise eesmärk on tekitada ähvardatavas hirmutunnet, teda selle läbi mõjutada. Kas ähvardaja plaanis ka tegelikult oma ähvarduse täide viia või mitte, see ei oma ähvarduse veenvuse hindamisel tähtsust. Ähvardus peab looma kannatanule arusaama, et ta võib selle täide viia. Tunnetamine, et ähvardajal on reaalne võimalus oma ähvardus vahetult realiseerida, 3 tugevdab ähvarduse tõsiseltvõetavust ja näitab ühtlasi, et sündmuste käik on ähvardaja kontrolli all, kahjuliku tagajärje saabumine sõltub temast. Kõike eeltoodut arvestades oli K.V. olukorras, kus ta reaalselt arvas, et V. Kutsar võib tema suhtes ähvarduse ka täide viia. Seega täitis V. Kutsari tegevus KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu. 3.
  23. Võimuesindaja suhtes tarvitatud vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, st vägivalla tarvitamise ajendiks peab olema konkreetne võimuesindaja tegu. Kohus on tuvastanud, et kriminaalhooldusametnik teostas kriminaalhooldust. V. Kutsar pidi kriminaalhooldusametniku juurde ilmuma enne kohtuistungit, kuid seda ta ei teinud. Ametikohustusi täitis ametnik aga vaatamata sellele, sest kohtuistung pidi toimuma just seetõttu, et viimane oli kohtule esitanud erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande põhjuseks oli, et kriminaalhooldust ei ole võimalik V. Kutsari käitumise tõttu läbi viia. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et V. Kutsar kasutas vägivalda just põhjusel, et kriminaalhooldusametnik täitis oma ametikohustusi. Sisuliselt tahtis kriminaalhooldaja, et V. Kutsar läheks vanglasse oma karistust kandma, mis muidu oli tingimisi kriminaalhoolduskohustusega täitmisele pööramata jäetud. 3.
  24. V. Kutsar pani talle inkrimineeritava teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. V. Kutsari eesmärk oli kriminaalhooldusametnikku ähvardada, et sellega takistada ametikohustuste täitmist. Tõendite pinnalt on selge, et süüdistatav ei tahtnud kriminaalhooldusele alluda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  25. Karistust mõistes arvestas kohus järgmist. V. Kutsar ei käi tööl ja tal puudub sisuliselt sissetulek. Seega ei täidaks rahaline karistus tema puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega. V. Kutsari süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Kohus nõustus prokuröriga osas, et karistus tuleb ära kanda vanglas Kriminaalhooldust V. Kutsar läbida ei suuda ja õige on ka see, et kui inimesele on juba kord antud võimalus kanda karistust vabaduses ja ta seda võimalust ära ei kasuta, tuleb järgmisel korral teda karmimalt karistada. Apellatsioon
  26. Tartu Maakohtu
  27. jaanuari 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni V. Kutsari kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna puudub kriminaalmenetluse alus, puudub kuriteokoosseis. 5.
  28. V. Kutsar ennast süüdi ei ole tunnistanud. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ja materiaalõigust kohaldanud valesti. Vaieldavused ja kahtlused on jäetud süüdistatava kasuks tõlgendamata. 5.
  29. Vaidlus on selles, kas V. Kutsari käitumises esinesid KarS § 120 - § 121 koosseisu tunnused. Kõne all oleva juhtumi puhul siis KarS § 120 lg 1 mõttes. Kohtu järeldus on, et kriminaalhooldaja K.V. tundis hirmu. Kaitsja seadis hirmu tundmise kahtluse alla ja pelgalt K.V. ütlused kohtus ei veennud asja tõsiduses. 5.
  30. Nõue tuvastada kannatanu kartuse aluseks olevad objektiivsed asjaolud tähendab seda, et ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb lisaks kannatanule lähtuda objektiivsest kõrvalseisjast. Üldjuhul loetakse ähvardus veenvaks kui lisaks kannatanule tunduks see reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele. 4 5.
  31. Maakohus on pikalt lahanud V. Kutsari käitumist ja väidetavat ähvardust olles alkoholjoobes ja ärritunud eelseisva kohtuistungi pärast, sest kriminaalhooldaja oli teinud ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Väidetavalt oli V. Kutsar K.V. le öelnud ähvardavalt mitmel korral. Esimene kord kohtu trepikojas kui ametnik tahtis teda puhuma panna ja selle lärmi peale tuli kordnik, kes juhatas mõlemad teisele korrusele kohtusaali. Teisel korral trepil kui V. Kutsar ees ja K.V. tema järel suundusid teisele korrusele kohtusaali ja kolmas kord kohtusaalis. 5.
  32. Siinjuures on oluline moment, et kõik toimus kohtumajas, kus vajadusel oleks saanud kohtukordnikult abi paluda. K.V. seda ei teinud, samuti ei põgenenud ta V. Kutsari eest. Seega ametniku käitumine ei kinnita tema väidet, et ta tegelikult ka kartis V. Kutsarit ja pidas tema väidet “kes kurat sa selline oled, kägistan su ära“ tõeseks ja tundis hirmu. 5.
  33. Kohus on tulnud valele järeldusele, et kannatanu tundis hirmu. 5.
  34. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 120 koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muuhulgas, et süüdlane teab kindlasti või peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kui ta aga seda ette ei näe, siis on vastutus välistatud. V. Kutsar oli alkoholijoobes ja ärritunud kogu maailma ja kohtu peale, kes hakkas arutama tema võimaliku karistuse täitmisele pööramist. Ta oli tige, sest tema mure oli selles, et ta jääb rahast ja korterist ilma kui ta vangi pannakse. 5.
  35. Kannatanu K.V. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ja tõeseks tema hirmu tundmise osas, kuna isik objektiivselt ei ole käitunud niisugusel viisil, et sellest saaks teha selliseid järeldusi. Paljasõnaline väide, et tundsin hirmu, sest isik oli purjus ja agressiivne ja et teadis seoses oma ametikohustustega, et isikut on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi, ei anna alust täna tagantjärele hinnata situatsiooni KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteos V. Kutsari suhtes. Antud olukorras kannatanu ennast reaalselt V. Kutsari eest kaitsma ei pidanud ja väidetavat hirmutunnet objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kuna ta ei ole tegelikult käitunud sel viisil, et võiks tõsikindlalt järeldada, et tundis hirmu ja V. Kutsari poolt ähvarduse tõsidust.
  36. Tartu Ringkonnakohtu 12.veebruari 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt 22.veebruar
  38. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  39. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja tõendeid, istungite protokolle, maakohtu otsust ja apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu
  40. jaanuari 2023 otsus tuleb süüdistatava V. Kutsari süüdi tunnistamise osas jätta muutmata. Samas peab kohtukolleegium KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel vajalikuks tühistada vaidlustatud kohtuotsus süüdistatavale mõistetud karistuses.
  41. Asjas on kujunenud keskseks vaidlusküsimuseks, kas kriminaalhooldusalune süüdistatav V. Kutsar pani toime vägivalla kasutamise, mis seisnes kriminaalhooldusametniku K.V. tapmisega ähvardamises
  42. mai 2023 hommikul Võru kohtumajas. Apellatsiooni kohaselt puudub süüdistatava teos süüteokooseis ja menetlus tuleb lõpetada. 5
  43. Esimese astme kohus asus tõendite uurimise järel seisukohale, et süüteokoosseisu olemasolu KarS § 274 lg 1 mõttes tuleb jaatada, sest kannatanu oli olukorras, kus ta reaalselt arvas, et V. Kutsar võib tema suhtes ähvarduse ka täide viia.
  44. Süüdistatav ei ole ennast süüdi tunnistanud ja kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõigust. Kolleegium uuris samuti maakohtu otsuse põhiosa tõendite analüüsi ja järeldusi, kuid leiab, et menetlusnorme on järgitud ja materiaalõigust kohaldatud õigesti. Mingeid tõsiseltvõetavaid kahtlusi süüdistatava süü osas pole asjas tõusetunud.
  45. Kolleegium kaitsja seisukohta, et tegemist oli justkui kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku vahelise olmeseigaga või arusaamatusega ja midagi märkimisväärset pole aset leidnud, ei jaga.
  46. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu tõendite analüüsi uuesti üle korrata. Tõenditest tuleneb selgelt, et süüdistatav V. Kutsar kasutas kannatanu suhtes ähvardust just põhjusel, et ta täitis oma ametiülesandeid. Kohus hakkas arutama kriminaalhooldusametnik K.V. esitatud erakorralist ettekannet karistuse täitmisele pööramiseks. Ähvardama ajendas süüdistatavat asjaolu, et kriminaalhooldaja seadusliku tegevuse tulemusena tuli minna süüdistataval reaalselt vangistust kandma.
  47. Kolleegium ei nõustu, et kriminaalhooldusaluse ähvardusi õigustatakse olukorras, kus avaliku võimu esindaja täidab oma ülesandeid. Süüdistatav sai selgelt aru, et kannatanu K.V. teostas kriminaalhooldusametnikuna tema suhtes kriminaalhooldust. Ta ei tahtnud kriminaalhooldajale alluda, näitas üles ilmset vastumeelsust, minnes sõnaliste ähvardusteni, ähvardades kannatanut ära kägistada.
  48. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Kutsari poolt öeldud ähvardavad väljendid täitsid oma eesmärgi. Kannatanul oli reaalne hirm, et süüdistatav võib oma ähvarduse täide viia. Seda süvendas kindel teadmine kriminaalhooldusaluse minevikust. V. Kutsar on vägivaldne isik, keda on varem karistatud vägivallategude toimepanemise eest. Samuti selgitas kannatanu maakohtus, et alates esimesest päevast (
  49. märts 2023) oli V. Kutsariga kriminaalhooldus kulgenud problemaatiliselt. Süüdistatav oli juba varasemalt suhtluses kannatanuga ärritunud. Tal esines kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Ametnikuna reageeris kannatanu nendele kirjalike hoiatustega ja pakkus süüdistatavale ka leebemaid meetmeid – kohustuste võtmist, minna ravile jne. Kuna V. Kutsar nendest keeldus, siis pidi ta esitama kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks.
  50. Kohus kuulas helisalvestiselt V. Kutsari osalusel toimunud kohtuistungit
  51. mail
  52. Sellelt on selgelt kuulda süüdistatava ähvardav, räuskav, vastu lauda kätega kolkiv stiil. Samuti uuris kohus kannatanu poolt maakohtus antud ütlusi, milledes ta jäi küsitlejatele vastates korduvalt selle juurde, et tundis süüdistatava poolt öeldu tagajärjel hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele. Trepist üles minnes süüdistatav peatus ja ütles kannatanule: „kes kurat sa selline oled, ma kägistan su ära. Tõstis üles rusika. Oli reaalne oht, et ta võib mind rünnata. Usun, et mind päästis see, et meie vahel oli kaks trepiastet.“ (Ko To tl 66p-67) Kohtusaalis olles ägestus süüdistatav uuesti ja tagudes rusikaga vastu lauda karjus kannatanule: „Kes kurat sa oled, tahad mu elu ära rikkuda.“ Süüdistatav hüppas püsti ja tagus kätega vastu lauda. „Saalis taaskord, et kes kurat sa oled, ma kägistan su ära.“ Kannatanu ütluste kohaselt:„tajudes reaalset ohtu, hüppasin poolteist meetrit temast eemale, sest tol hetkel oli ta liiga lähedal. Jäädes samasse positsiooni tema kõrvale, oli reaalne võimalus sattuda rünnaku ohvriks.“ Seega tajudes endale ohtu, tegutses kannatanu juba instinktiivselt oma turvalisuse huvides, et ähvardavast ohust ehk vägivaldsest süüdistatavast ohutumasse kaugusesse eemalduda. 6
  53. Prokuröri küsimusele kuidas ta süüdistatava poolt öeldust aru sai ja kas ta tundis reaalset hirmu, et ta võib saalis kallale tulla, vastas kannatanu: „Täpselt nii, nagu ta seda ütles otsese ja väga kindla ähvardusena….Absoluutselt. Kuna ta oli oma jõudu väljendanud ka trepi peal – käed rusikas: Ma kurat kägistan su ära.“ Kaitsjale vastates on kannatanu selgitanud, et „ Hirm tekkis trepi peal, kui ta rusika tõstis, mulle otsa vaatas, minu poole kaldus ja ka kohtusaalis, kui ta tagus mulle nina alla rusikaga laua peale.“ (Ko To tl 66p) Kohtu küsimustele vastas kannatanu et kolm korda ta ütles seda asja „Kes kurat sa oled, ma kägistan su ära.“
  54. Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et süüdistatava agressiivne, kätega vehkiv ähvardamine oleks tekitanud hirmu ka keskmises mõistlikus kõrvalvaatajas. Seda seisukohta toetab ka Võru kohtumaja kordniku, tunnistaja M.L. i küsitlemine maakohtus. Küsimusele, miks oli vaja süüdistatav panna kohtusaali teise otsa istuma, vastas tunnistaja: „Ta võis rünnata, kahjustada inimest.“ (Ko To tl 67p)
  55. Käesoleva juhtumi puhul on vaja märkida, et tegemist oli kriminaalhooldusametnikuga, kelle töösuhe oli alanud alles
  56. august
  57. Ähvardamine ei leidnud aset kauge vahemaa või mingi takistuse tagant, vaid äärmisel juhul paari meetri kauguselt. Ähvardusi lausudes lõi süüdistatav kannatanus ettekujutuse, et tema valitseb sündmuste edasist käiku.
  58. Kolleegiumil pole mingit alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja selles, et ta süüdistuses märgitud asjaoludel tundis hirmu ning ohtu oma elule ja tervisele. Kaitsja arvates on imelik, et miks kannatanu ei põgenenud süüdistatava eest, kui ta tõesti hirmu tundis. Kannatanu on seda maakohtus selgitanud, et ta oli iga hetk valmis süüdistatavast veelgi kaugemale eemalduma, aga ametnikuna ei pidanud õigeks põgeneda.
  59. Süüdistatav kahjustas antud kuriteoga kriminaalhooldaja vaimset heaolu ja tekitas temas emotsionaalselt hirmutunnet. Ähvardamine oli suunatud just kannatanu K.V. vastu, et temas hirmutunnet tekitada, sest tema tegeles ametnikuna süüdistatava karistuse täitmisele pööramisega.
  60. Väljuvalt kaitsja apellatsioonist, milles taotleti ainult süüdistatava õigeksmõistmist, märgib kolleegium järgmist. Kuigi üldjuhul arutab ringkonnakohus KrMS § 331 lg 2 kohaselt kriminaalasja apellatsiooni piires, näeb KrMS § 340 lg 1 ette, et ringkonnakohus teeb sõltumata apellatsioonis esitatud taotlusest uue otsuse, kui tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui mõistis süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
  61. Süüdistatav V. Kutsar ei käi tööl ja tal puudub sissetulek. Kolleegium nõustub maakohtuga, et rahaline karistus ei täidaks tema puhul üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et süüdistatava süüd tuleb hinnata keskmisest väiksemaks, sest tema tegu ei läinud kaugemale verbaalsest vägivallast. Samuti nõustus maakohus põhjendatult prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. V. Kutsar peab taas vanglasse minema. Õige on ka seisukoht, et kriminaalhooldust süüdistatav ei suuda vastavalt ettekirjutustele läbida, sest ta ei suuda reeglitest ja kohustustest kinni pidada. Seega ei saa V. Kutsarile mõistetava vangistuse puhul kaaluda karistusest vabastamise võimalusi. V. Kutsar on mitmel korral talle antud võimalusi eiranud ja kontrollkohustusi rikkunud.
  62. KarS § 274 lg 1 sanktsioon näeb ette kuni 5-aastase vangistuse. Kolleegium leiab süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid (muuhulgas vanus 62 aastat) ja uuritava kuriteo süü väiksust arvestades, et V. Kutsari puhul realiseerib vajalikud preventsioonid ning karistuse sisuks oleva repressiivse toime ka vangistus määraga 6 kuud. Eraldi väärib märkimist, et KarS 7 § 274 alla mahutuvad väga erineva teosüü suurusega teod. Ähvardamine, mille V. Kutsar toime pani on teoraskuselt neist üks väiksemaid.
  63. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  64. jaanuari 2024 otsuse V. Kutsarile mõistetud karistuse määra osas ja mõistab karistuseks 6 kuud vangistust.
  65. Kaitsja A. Pärtel esitas ringkonnakohtule seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasuga taotluse 216 euro osas, millele lisandub käibemaks 47,52 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks 60 minutit ning apellatsiooni koostamisele 120 minutit. Ringkonnakohus leiab, et taotletav tasu seoses õigusabi osutamisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb see kaitsjale hüvitada 263,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad kaitsjatasud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann 8 Ingeri Tamm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.