← Eesti

2-24-566/29

Obsah (7)§ 164§ 430§ 432§ 459§ 661§ 173§ 168

0 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Angelina Abol 8. mai 2024, Rakvere 2-24-566 K V ja R V hagi I V v

§ 164lg 1).

Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohus kinnitas 07.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16313 (R V ja K V hagi I V vastu elatise nõudes) kompromissi, mille järgi maksab I V alates 31.03.2021 kuni R Vi ja K Vi täisealiseks saamiseni igakuise elatisena kummalegi lapsele 120 eurot. Määrus jõustus 29.04.2021. 1

(2)K V ja R V (hagejad) esitasid 11.01.2024 Tartu Maakohtule hagi I Vi vastu elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist elatise miinimumsummas alates 15.01.2024. Hagejad taotlevad elatise suurendamist seoses perekonnaseaduse alusel miinimumelatise arvutamise muutusega, samuti on suurenenud laste kulud (lasteaiatasu xxxx lasteaias xxxx). Hagejate seaduslik esindaja saab peretoetust 160 eurot, elatisena kostjalt 240 eurot, pereliikmetelt 200-300 eurot. Kostja leiab, et puuduvad põhjendused, et hagejate vajadused oleksid märkimisväärselt suurenenud, samuti hagejad ei käi alates märtsist 2024 xxxx lasteaias. Kostja sissetulekuks olev palk on muutuva suurusega (tunnitasuga), 2023 keskmine sissetulek oli 1539.59 eurot. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat (sündinud 03.11.2022, 28.04.2024). 07.05.2024 kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja selgitas, et ta hetkel tööl ei käi, tegeleb töö otsimisega. Lasteaia arved on 120 eurot, lisaks kulud riietele ja toidule ning peab maksma oma ema juures elamise eest. Ühel lapsel on suuremad kulutused seoses nahaprobleemidega. Kostja selgituse järgi tal lisaks kahe ülalpeetava olemasolu on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks, ta on nõus maksma 150 eurot lapse kohta. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi käesoleva määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte sõlmitud kompromiss on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus K Vi, R Vi ja I Vi vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 459

lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid kompromissis määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus 2

(2)edasikaevatav. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.