← Eesti

1-22-4785/31

Obsah (9)§ 83§ 126§ 180§ 175§ 61§ 189§ 306§ 173§ 179

1-22-4785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4785 (22240300002) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtu

§ 83

lg 1 alusel ja jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Mõista Kirill Ozhiginilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti; - kaitsja v.adv. Sergei Politševi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsja v.adv. Sergei Politševi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 1276 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kuus) eurot 20 senti.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, so riigi õigusabi kulud summas 800 eurot, riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Kirill Ozhiginil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1839,70 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700005325 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Kirill Ozhigin, kriminaalasja number - 1-22-4785, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. veebruarist
  2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. veebruarist
  4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
  5. märtsist
  6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Kirill Ozhiginit süüdistatakse KarS § 345 lg 1 alusel selles, et tema, 31.01.2022 kell 20:20 saabudes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, deklareeris Narva piiripunktis aadressil Peterburi mnt 1, Narva linn, temal ja J O kaasas olnud kuus lemmiklooma, kellest ühe omanik Kirill Ozhigin ja viie omanik J O ning esitas nende kohta teadvalt võltsitud Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , 2 1-22-4785 XXX , milles olid võltsitud loomade identifitseerimist võimaldavad mikrokiibi numbrikoodid, seega nende alusel ei olnud võimalik identifitseerida loomi ega tuvastada loomade kohustuslikke vaktsineerimise andmeid. Euroopa Liidus reisides peab loomaga kaasas olema EL lemmikloomapass, kuhu peavad olema kantud looma omaniku ja looma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta. Loomale paigaldatakse ainulaadne mikrokiibi numbrikood, mis koos looma andmete ja tema omaniku andmetega ning looma vaktsineerimise andmetega registreeritakse lemmikloomaregistris. Kuigi K. Ozhiginil ja J. O kaasas olnud koertele paigaldatud mikrokiibi numbrikoodid vastasid EL lemmikloomapassides võltsitud numbrikoodidele, siis neis passides olnud looma andmed (tõug, sugu, nimi ja sünniaeg) ning andmed looma vaktsineerimiste kohta erinesid oluliselt Läti lemmikloomaregistris registreeritud andmetest alljärgnevalt: • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 09.12.2021, lemmiklooma omanik J O , lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX (Läti Lemmikloomaregistri andmetel koer segavereline, nimi L , emane, sünd XX, andmed vaktsineerimise kohta puuduvad), mis on peale kleebitud algsele passis olnud numbrikoodile XXX ; • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 21.11.2021, lemmiklooma omanik J O , lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX, mis ei vasta Läti Vabariigi lemmiklooma registri numbrikoodile; • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 09.12.2021, lemmiklooma omanik J O , on lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX , (Läti Lemmikloomaregistri andmetel koer segavereline, nimi T , isane, sünd XX, andmed vaktsineerimise kohta puuduvad), mis on peale kleebitud algsele passis olnud numbrikoodile XXX ; • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 09.12.2021, lemmiklooma omanik J O , on lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX ( Läti Lemmikloomaregistri andmetel koer segavereline, nimi Z , emane, sünd XX, andmed vaktsineerimise kohta puuduvad), mis on peale kleebitud algselt passis olnud numbrikoodile XXX ; • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 14.12.2021, lemmiklooma omanik J O , on lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX (Läti Lemmikloomaregistri andmetel koer segavereline, nimi G , emane, sünd XX, andmed vaktsineerimise kohta puuduvad), mis on peale kleebitud algselt passis olnud numbrikoodile XXX . Samuti on passi märgitud mikrokiibi paigaldamise kuupäev, mis on enne looma sünnikuupäeva; • Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassis numbriga XXX , mis on välja antud 19.05.2021, lemmiklooma omanik Kirill Ozhiginile, on lemmiklooma mikrokiibi numbrikood XXX (Läti Lemmikloomaregistri andmetel koer segavereline, nimi R , emane, sünd XX, andmed vaktsineerimise kohta puuduvad), mis on peale kleebitud algselt passis olnud osaliselt nähtavale numbrikoodile XXX . 3 1-22-4785 Eeltoodust tulenevalt esitas K. Ozhigin Narva piiripunktis teadvalt võltsitud loomade identifitseerimist mittevõimaldavate mikrokiibi numbrikoodidega EL lemmikloomapassid temal ja J. O kaasas olnud loomade kohta, mille tulemusel omandas õiguse läbida edukalt Euroopa Liidu riigipiiri tollikontroll ning toimetada lemmikloomad nõuetekohast tervisekontrolli vältides Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, kuna loomadega taassisenemine Euroopa Liitu kolmandast riigist koos EL lemmikloomapassidega on protseduuriliselt lihtsam ja odavam, kui lemmikloomade kaubanduslik import. Euroopa Liitu reisimisel tohib ühel reisijal kaasas olla kuni 5 lemmiklooma. EL lemmikloomapasside alusel on K. Ozhigin ühe koera omanik ja viie koera omanik on tema abikaasa J. O . Võltsitud identifitseerimistunnustega EL lemmikloomapasside deklareerimisega vabanes K. Ozhigin kohustusest vaktsineerida loomad marutaudi vastu ning tõendada andmeid marutaudi vaktsineerimise kuupäeva ja kasutatud vaktsiini kohta, samuti veterinaarkontrolli piiripunktis, maksude ja järelevalvetasu maksmist ning veterinaarsertifikaatide taotlemist kolmandas riigis. Samuti ei ole võltsitud EL lemmikloomapasside alusel võimalik identifitseerida reisijatel kaasas olevaid loomi ega tuvastada nende kohustuslikke vaktsineerimise andmeid. Seega Kirill Ozhigin, kasutades õiguste omandamise ja kohustustest vabanemise eesmärgil teadvalt võltsitud dokumente, pani toime võltsitud dokumendi kasutamise ehk KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Kirill Ozhigin avaldas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav, oma süüd ei tunnista. Ta ei teadnud, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Kaitsja Sergei Politšev on seisukohal, et K. Ozhiginile esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi ei ole põhjendatud. Kaitsja palub mõista Kirill Ožigin õigeks, menetluskulud jätta riigi kanda. Prokuröri hinnangul on tõendatud, et süüdistatav Kirill Ozhigin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime, so teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Prokurör taotleb tunnistada Kirill Ozhigini süüdi KarS 345 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 2 aastat.

§ 180

alusel välja mõista süüdistatavalt menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Sergei Politševile summas 276 eurot ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud;

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 1087,50 eurot (725 x 1,5). KarS § 351 ja § 83 lg 1 alusel palus prokurör samuti konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahetuteks objektideks olnud 6 (kuus) võltsitud Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX ning seejärel pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada need passid omanikule ehk Läti Vabariigile.

Kohtuistungil toimus süüdistatava Kirill Ozhigini, tunnistajate A P , T H , D T ülekuulamine. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, mis olid avaldatud ja lisatud kriminaalasja materjalidele: dokumendi uurimise akt nr XX fototabeliga (tõendid, lk 1-3), dokumendi uurimise akt nr XX fototabeliga (tõendid, lk 4-6), dokumendi uurimise akt nr XX 4 1-22-4785 fototabeliga (tõendid, lk 7-9), dokumendi uurimise akt nr XX fototabeliga (tõendid, lk 10-12), dokumendi uurimise akt nr XX fototabeliga (tõendid, lk 13-15), dokumendi uurimise akt nr XX fototabeliga (tõendid, lk 16-18), 02.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, lk 1931), 15.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, lk 32-39), tõend isiku maksustatava tulu kohta (tõendid, lk 40), Ida prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalve talituse 25.03.2022 õiend lisaga (tõendid, lk 41-42), Karistusregistri väljavõte (tõendid, lk 43), Rahvastikuregistri väljavõtted (tõendid, lk 44-45), taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tõendid, lk 46-47), riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tõendid, lk 48), taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tõendid, lk 49-50), riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tõendid, lk 51-52), Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Kirill Ozhiginile on esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. KarS § 345 lg 1 kuriteokoosseisu tunnusteks on võltsitud dokumendi kasutamine. Kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Dokument esitatakse isikule, kellest petja arvates oleneb kasutamise eesmärk – õiguse omandamine või kohustusest vabanemine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles selle esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Dokumendi esitamise adressaati peab asetatama olukorda, kus ta saab seda võtta teadmiseks, aga ei pea tingimata seda võtma teadmiseks või täitmiseks. Kasutamine on ka võltsitud dokumendi koopia esitamine, kui selles on näha võltsitud dokumendi enda kasutamist ning esitamise adressaat peab originaali ehtsaks ja lepib koopiaga. Subjektiks võib olla ka isik, kes ise dokumendi võltsis. Subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus). Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus). Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Kirill Ozhigini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 345 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. 5 1-22-4785 Kohtuistungil süüdistatav Kirill Ozhigin oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta ei teadnud sellest, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Ta sõitis Venemaalt Eesti suunas naise ja lapsega, nendega koos olid koerad, 6 koeri tõuga spitsid. K. Ozhigin ostis koerad müüjalt Peterburi linnas. K. Ozhigin leidis Avito müügiportaalist kuulutuse, helistas, tuli müüja, keskmises eas meesterahva, juurde, kellelt ostis koerad. K. Ozhigin oli Eestis ning pidas kirjavahetust läbi veebisaidi. Venemaal helistas müüjale telefoni teel. Ta ostis koeri XXX. Müüjaks oli meesterahvas nimega I . Koerad viibisid eramajas. Kui nad leppisid müügis kokku, siis I andis Ozhiginile kätte koerte dokumendid (veterinaarpassid). Ozhigin ei kontrollinud seda asjaolu, et koerte vanus vastaks nende välimusele. Koerte passides olid märgitud mikrokiibi koodid. Ozhiginil ei tekkinud kahtlust mikrokiibi koodide osas. Koerte passid olid vormistatud Lätis, tegemist oli Läti nõuetekohaste Euroopa passidega. Ta vaatas kiibi ja vaktsineerimise esinemist. Narva linnas ajasid neid piirivalvurid koos tolliametnikega kohe kontrollimiseks angaari. Nad ootasid autos umbes 11 tundi. Pärast seda tolliametnikud saatsid neid tagasi Venemaale, öeldes, et seoses koerte dokumentide võltsimisega, ei saa nad koos koertega Eestisse siseneda. Nad sõitsid Venemaale tagasi. Venemaal helistas Ozhigin koerte müüjale ning müüja ütles, et teeb Ozhiginile teised dokumendid valmis ja neid kantakse registrisse. Pärast 1,5 – 2 nädalat olid dokumendid tehtud. Ozhigin kohtus müüjaga isiklikult. Müüja seletas, et tegi loomapasse Venemaal loomaarsti juures. Müüja andis Ozhiginile uued dokumendid kätte, need olid juba Läti registrisse kantud, 10-

  1. veebruaril
  2. Ozhigin sai need dokumendid kätte, neil puudusid marutaudi vaktsineerimised ja sellepärast käis Ozhigin Venemaal loomaarsti juures ja ta väljastas Ozhiginile vaktsineerimissertifikaadid. Ozhigin sai kinnituse, et koerad on täielikult kantud registrisse, et kiip on olemas, et vaktsineerimisega on kõik korras ning nad sõitsid Eestisse läbi Läti piiri. Piiril pretensioone koerte osas ei olnud. Ta ostis koeri kinkimiseks. Kõikide koerte edasimüügi plaani Ozhiginil ei ole olnud, kuid võimalik on, et juhul kui keegi koertest ei oleks meeldinud, siis Ozhigin oleks edasi müünud. Ozhiginil on praegu üks koer omandis, teised koerad tema omandis ei ole. Ta ei oska öelda kellele omandis nad on. Koerad kingiti sugulastele. Enne seda juhtumit on Ozhigin toonud lemmikloomi Venemaalt varem, olid samuti špitsid. Tunnistaja A T kohtus antud ütlustest nähtub, et 31.01.2022 XXX. 31.01.2022 tunnistaja kolleeg J L suunas tunnistaja poole täiendavaks kontrolliks sõiduki koerte, mehe, naisterahva ja lapsega. Tal oli kahtlus, et see auto Chrysler Voyager on piiri juba ületanud ja on kohustatud Eesti Vabariigile tasuma makse, nimelt import tollimaksud lemmikloomade pealt. Sõiduk liikus Venemaalt Eestisse. Sõiduki rollis oli naisterahvas. Sõiduautos pagasiruumis olid 6 špitsi koera. J L suunas tunnistajale kontrollimiseks sõiduki Chrysler koertega ning andis sõiduki ja isiku dokumendid. Samuti olid esitatud Läti EL lemmiklooma passid, 6 tükki. Tunnistajal äratas kahtlust üks kleebis, sest nurgad peavad olema korralikult lõigatud, aga too oli niimoodi natukese lohakalt. Tunnistaja küsis künoloogide käest, kas see on normaalne ja nemad ütlesid, et ei tea, et nad ei ole eksperdid. Nad võtsid kapist taskulambi. Tunnistaja vaatas taha poole ja sealt ilmnesid võltsimise tunnused. Siis E T , narkokoera künoloog, võttis teise passi ja vaatas täpselt samamoodi ja seal oli kleebise all juba teine number. Jutt käib kiibinumbrist. Igal koeral on naha all kiip, mis just tõendabki tema indentiteeti selle dokumentiga. See kleebis võib olla nii kiletatud kujul, kui ka kiletamata. Aga see, et just kleebise taga on mõni muu number, sellist asja nägi tunnistaja esimest korda. See viitabki võltsimisele, kuna tavaliselt teist numbrit kleebise all ei ole ehk autentsetel dokumentidel ei tohi olla. Passid olid võltsimistunnustega. Kuna puudus info tolliinfosüsteemis koerte väljumise kohta, siis algselt küsiti, millise piiripunkti kaudu isik väljus. Algul Kirill Ozhigin on avaldanud, et ta sõitis koertega sõiduautoga Läti piiripunkti kaudu välja. Aga pärast kontrollimist ütles, et koeri viis välja tema ämm lennukiga. Versioonid, kuidas koerad sattusid 6 1-22-4785 Venemaale, olid erinevad. K. Ozhigin ütles, et need koerad on nende omad. K. Ozhigin seletas, et ta pidi neid koeri tooma ämmale tagasi, viima Lätti. Vahetusevanem kutsus dokumendieksperti kohale, ta tuli kohale, võttis dokumendid enda kätte ja arvatavasti läks enda juurde ruumi, kus neil on hästi palju agregaate, millega nad kontrollivad. Dokumendi eksperti nimi on T H . Ekspert ütles tunnistajale, et dokumendid on võltsitud, et kiibi numbri all on teine. Tunnistaja T H kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötab XX. Ta töötas sel ametil selle aasta alguses, jaanuari kuus. 31.jaanuaril 2022 töötas ta Narva piiripunktis aadressil Peterburi mnt 1, Narva linn õhtuses vahetuses alates kella 20-st. Selles töövahetuses helistas tunnistajale vahetusevanem K R . Ta teatas, et tollikontrolli käigus avastati Läti lemmikloomapassid ja arvati, et need on võltsitud. Tunnistaja tööülesandeks on selliseid dokumente kontrollida. Oli kuus loomapassi. Tunnistaja tuli Narva piiripunkti tollikontrolli angaari, võttis need dokumendid ja läks Narva piiripunkti dokumendieksperdi ruumi, et kontrollida neid dokumente spetsiaalse tehnikaga, nimelt videospektraalvõrdlejaga. Antud seade, videospektraalvõrdleja, võimaldab kasutada erinevaid valguseallikaid ehk siis infrapunavalgust, ultraviolettvalgust, kaldvalgust ja samuti sellel aparaadil on hea suurendamisvõime, dokumente saab suurendada. Passide väljaandja riigiks oli Läti Vabariik. Tunnistaja asus neid passe kontrollima. Passidega ei olnud kõik korras, kuna passides olid erinevad leheküljed ehk leheküljel, kus asus koera kiibinumber oli kiibinumber siis ära vahetatud. Kuna passides kiibinumber on kirjutatud kas pastapliiatsiga või on trükitud printeriga originaalis, siis antud passides olid vanad kiibinumbrid või originaalsed kiibinumbrid üritati ära kustutada ja olid kleebitud peale uued ehk siis erinevad kiibinumbrid, originaalist erinevad kiibinumbrid. See viitas võltsimisele, sellepärast, et kiibinumbrit ei kirjutata mitte kunagi üle. Palja silmaga originaalseid kiibinumbreid ei ole näha, aga peale kleebituid oli väga hästi näha. Tunnistaja D T kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötab ja töötas ka 2022 veebruaris XXX. Tunnistaja järelevalve alla kuulub ka lemmikloomade kontroll. Kuna MTA ülesandeks on tuvastada loomade identsus ja dokumendi kontrollimine, siis nad aitavad neid, kui on kahtlus dokumendi osas. Nad saavad avalikke andmebaase kasutada, et kontrollida mikrokiibi numbri. Mikrokiibi baasid on olemas ja kättesaadavad. MTA-st saabus kiri, et Narva piiripeal 31.jaanuaril oli isik koos kuue koeraga, nendel koertel oli kuus passi ja isikul leiti veel kolm passi ilma koerteta. Nendel passidel oli tuvastatud, et kiibinumbri kleeps oli üle kleebitud teise numbriga. Passide koopiad olid saadetud tunnistajale kontrollimiseks e-mailile. Tunnistaja hakkas neid üle vaatama. Tunnistaja vaatas kõik lehed üle, kontrollis esiteks looma omaniku lehe, kuna see on oluline, kuna ilma omaniku allkirjata on pass kehtetu. Siis hakkas vaatama järgmisena seda, mis puudutab mikrokiibinumbrit ja selle paigaldamise kuupäeva ja võrdles looma sünnikuupäevaga. Tunnistaja vaatas, et mikrokiip oleks paigaldatud peale looma sünnipäeva. Passist on näha mikrokiibi kleepsu, seal all on kuupäev ja loomaarst märgib, millal see oli paigaldatud või loetud, kui see ei ole paigaldatud loomaarsti poolt. Kontrolli käigus tuvastati, et ühes passis oli mikrokiibi paigaldamise kuupäev märgitud enne looma sünnikuupäeva. Samuti mitmes passis puudus ka omaniku allkiri. Ilma omaniku allkirjata on pass kehtetu. Omanik peab allkirja panema passi väljaandmisel päeval loomaarsti juures. Loomaarsti kohustus on jälgida, et omanik on passi allkirjastab, enne seda passi väljastamine on keelatud. Ilma kiibinumbrita ja omaniku allkirjata passi ei väljastata. Passide omanikeks olid märgitud J O ja Kirill Ozhigin. Tunnistaja kasutas avalikku Läti registrit selleks, et kontrollida passis olevat mikrokiibinumbrit ja võrrelda siis need andmed registris olevate andmetega. Kiibinumbrite kontrollimisel tunnistaja avastas, et passis olevad andmed ei klapi registris olevate andmetega ja see puudutas eelkõige looma nime ja sünnikuupäeva, need olid põhilised, mis ei klappinud. Tunnistaja järeldas, et esialgne pass ja mikrokiip olid 7 1-22-4785 ikkagi väljastatud ja paigaldatud ühele loomale, aga seda passi kasutati siis teise looma jaoks. Passide puhul kontrollis tunnistaja ka vaktsineerimisi. Andmed vaktsineerimise kohta on kantud ainult passi, andmebaasis neid andmeid võrrelda ei saa. Vaktsineerimistõendite ehtsust on võimalik kontrollida. EL lemmikloomapassidesse ei kanta andmeid looma vaktsineerimise kohta. Vaktsineerimise templi peal võib näha kliiniku andmeid ja arsti andmeid. EL lemmikloomapassidesse saab märgistada andmed vaktsineerimise kohta ainult EL-i loomaarstide kliinikutes. Kui loom vaktsineeritakse kolmandates riikides, siis seda tõendatakse veterinaarsertifikaadiga. Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 1-3). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number XXX on asendatud numbriga XXX. Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H . Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 4-6). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number algusega XXX (täielikku numbrit ei olnud võimalik tuvastada) on asendatud numbriga XXX . Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H. Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 7-9). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number algusega XXX on asendatud numbriga XXX. Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H . Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 10-12). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number XXX on asendatud numbriga XXX . Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H . 8 1-22-4785 Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 13-15). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibinumber XXX on asendatud numbriga XXX . Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H . Dokumendi uurimise akt nr XXX fototabeliga (tõendid, lk 16-18). Dokumendi uurimise akti kohaselt 31.01.2022 kell 20:20 sisenemisel Eesti Vabariiki esitas Venemaa kodanik Kirill Ozhigin politseiametnikule piirikontrolli käigus endaga kaasas olnud koera identifitseerimiseks Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Antud tõendi põhjalikumal uurimisel selgus, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – osaline võltsing. Euroopa Liidu lemmikloomapassis esinevad järgnevad võltsingu tunnused: passis lk 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibinumber on asendatud numbriga XXX. Otsuse vastuvõtjaks on dokumendiekspert T H . 02.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, lk 19-31). Vaadeldavaks objektideks on Euroopa Liidu (Läti Vabariik) lemmiklooma passid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . Passid koosnevad kaheteistkümnest peatükist. Lehekülgedel 2-3 on selgitavad määrkused passi täitmiseks. Lehekülgedel 4-5 on looma omaniku andmed. Leheküljel 6 on looma andmed. Leheküljel 7 on looma märgistus andmed. Leheküljel 8 on passi väljastuskoha andmed. Lehekülgedel 9-15 on marutaudi vaktsineerimise andmed. Lehekülgedel 16-17 on marutaudi antikehade tiitrimis testi ja edasise testimise andmed. Lehekülgedel 18-19 on ehhinokoki vastase ravi andmed. Lehekülgedel 20-21 on muude parasiidivastaste ravide andmed. Lehekülgedel 22-26 on muude vaktsiinide andmed. Lehekülgedel 27-30 on kliinilise läbivaatuse andmed. Leheküljel 31 on legaliseerimise andmed. Leheküljel 32 on muud andmed. Passid on trükitud kakskeelselt, läti ja inglise keeles. Passid on sinist värvi kaantega ning 32 leheküljelised. Passide kaanel on väljatoodud Euroopa Liidu tunnusmärk, valgel taustal mustas trükis „Euroopa Liit“ ja selle liikmesriik (Eiropas Savieniba LATVIJAEuropean Union LATVIA), passi nimetus „Lemmikloomapass“ (LOLOJUMDZIVNIEKA PASE- PET PASSPORT) ning liikmesriigi koodid koos passide numbritega (XXX , XXX , XXX . XXX . XXX ja XXX ). Euroopa Liidu (Läti Vabariik) lemmikloomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX on fotografeeritud ning lisatud asitõenditena kriminaalmenetluse materjalide juurde. 15.02.2023 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, lk 32-39). Vaadeldavateks objektideks on Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri „LAUKSAIMNIEClBAS DATU CENTRS REGISTRI“ https://rcgistri.lde.gov.lv/lv/dzivnieku_registrs ja „EUROPETNET“ https://www.europetnet.com/pet-id-search.html registripäring ning Euroopa Liidu (Läti Vabariik) lemmikloomapasside numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX kuues ja seitsmes lehekülg. Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi number XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX, mis on loomale paigaldatud ,,9/12/2021". Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 10.02.
  3. 9 1-22-4785 Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi number XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX , mis on loomale paigaldatud ,,9/12/2021". Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 12.02.
  4. Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi number XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX , mis on loomale paigaldatud ,,9/12/2021". Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 10.02.
  5. Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi nr XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX, mis on loomale paigaldatud ,,21/11/2021". Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 10.02.
  6. Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi nr XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX , mis on loomale paigaldatud „12.08.2021“. Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 10.02.
  7. Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassi nr XXX kuuendale leheküljele kantud lemmiklooma andmed (looma nimi, tõug, sünnikuupäev) erinevad Läti Vabariigi lemmiklooma registris olevatest andmetest. Lemmikloomapassi seitsmendal leheküljel on lemmiklooma mikrokiibi number XXX , mis on loomale paigaldatud „19.05.2021“. Europetnet registrist saadetud andmete kohaselt on lemmiklooma mikrokiibi number XXX järgi loom kantud registrisse 12.02.
  8. Kuvatõmmised Läti Vabariigi lemmiklooma registrist ja Europetnet registrist on lisatud asitõenditena kriminaalmenetluse materjalide juurde. EMTA tõend isiku maksustatava tulu kohta (tõendid, lk 40). EMTA tõendist nähtub, et 2021.aastal ja sellele eelneval aastal ei ole Kirill Ozhigin olnud Eesti resident. Ida prefektuuri piiri-ja migratsioonijärelevalve talituse 25.03.2022 õiend lisaga (tõendid, lk 41-42). Õiendist nähtub, et ajavahemikul 01.01.2021 kuni 02.02.2022 on Kirill Ozhigin ületanud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiri kahekümne viie korral. Piiri ületades on isik kasutanud Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi. Kirill Ozhigini ütluste analüüs Süüdistatava ütluste vasturääkivus ilmnes juba kohtueelsel uurimisel ja nimelt üritas ta eksitusse viia Maksu- ja Tolliameti ametnikku A T, et Venemaalt Eestisse ületoodavad koerad on tema isiklikud koerad, kuigi ametnik nägi infosüsteemist, et süüdistataval ei olnud koeri kui ta sõitis Venemaa suunas. Kusjuures süüdistatav esitas ametnikule erinevaid versioone selle kohta kuidas koerad Venemaale said, esialgselt, et viis nad ise üle läbi Läti, seejärel, et ämm viis nad üle Lätist Venemaale lennukiga. 10 1-22-4785 Kohtuistungil süüdistatav väitis, et ostis koerad mitte müümiseks, kuna müüa koeri ei olnud tal mõtteski, kuid kohtueelsel uurimisel rääkis ta vastupidist, et mõned koerad kavatses ta maha müüa ja mõned koerad oleks endale jätnud. Kohus ei ole nõus kaitsja arvamusega, et ei oma tähtsust ja vahet selles, millisel eesmärgil süüdistatav koerad ostis. Kohus arvab, et eesmärk ei saa eksisteerida isoleeritult, see on omavahelises seoses teiste kuriteo subjektiivsete poolte tunnustega. Eesmärgi tähendus määratakse kindlaks sellega, et see iseloomustab süüdlase tahet, määrab kindlaks tema käitumise kuriteo toimepanemisel. Iseloomustades süüdlase tegevust moodustavad motiiv ja eesmärk kuriteo subjektiivse külje läbi tahtluse. Ning kuna tahtlus on püüdlus, soov saavutada mingit tulemust, kindlaksmääratud eesmärki, siis küsimus, millisel eesmärgil süüdistatav koeri ostis, on üheks põhimõtteliseks küsimuseks antud asjas, Ja sellele põhimõttelisele küsimusele andis süüdistatav kaks diametraalselt vastuolulist vastust. Kohtuistungil Kirill Ozhigin täpsustas, et koerad olid mõeldud lemmikloomadena ja ta tahtis neid endale jätta või sugulastele kinkida, kaubandustegevuse heitis ta kategooriliselt kõrvale. Ei ole elulisest usutav, et üks inimene ostab endale kuus koera korraga. Kohus arvab, et ostul saab olla üksnes kaubanduslik eesmärk, kuivõrd ühe inimese kohta loomade kogus on liiga suur. Peale selle Kirill Ozhigin selgitas, et tema ei ole üleüldse osalenud koertega võistlustel, samuti ta pole osalenud võistlustel nende konkreetsete koertega. Järelikult ka see eesmärk (osalemine koertega võistlustel) on välistatud Ozhigini ütluste pinnalt. Lisaks on süüdistatav selgitanud, et ta on palju kordi käinud Venemaal, et osta sealt igasugust kaupa. On üldteada, et Venemaal on paljud kaubad oluliselt odavamad, kui Eesti Vaabariigis ja inimesed päris tihti käivad Venemaal kaupa toomas sh just kaubanduslikel eesmärkidel. Lisaks sellele on Kirill Ozhigin öelnud, et ta on ise ostnud koeri Veenemal enne ja pärast 31.01.
  9. a, ning samuti on talle mõned koerad üle toonud kuller. Ei ole eluliselt usutav, et ühele inimesele on tarvis nii palju koeri. Seda eriti olukorras, kus temaga elab praegusel ajal vaid üks koer. Kaubandusliku eesmärgi versiooni toetab ka see, et Kirill Ozhigin ostis vaid špitsi tõugu koeri, mis on üldteada hinnatud ja populaarsed koerad. Peale selle ei usalda kohus süüdistatava ütlusi, kuna kohtus ta keerutas vastates protsessiosaliste küsimustele. Prokuröri küsimusele kas koerad olid ostetud kaubanduslikul eesmärgil, vastas Kirill Ozhigin eitavalt. Pärast seda, kui prokurör kohtu loal avaldas Kirill Ozhigini kohtueelses uurimises antud ütlusi, milles oli vastuolu (kus Kirill Ozhigin ütles, et mõned koerad oleks ta müünud), vastas Kirill Ozhigin, et kui aga mõned koerad oleksid iseloomult mittesobilikud, siis oleks ta need maha müünud. See on kohtu arvamusel veider selgitus olukorras, kus korraga üritatakse vedada Eestisse kuus koera. Nimetatud selgitus oleks arusaadav, kui koerte kogus oleks 1-2, mitte aga
  10. Küsimusele kus koerad praegu on, vastas Kirill Ozhigin, et enamus neist on edasi kingitud sugulastele. Selline väide on samuti kahtlane. Pannes selle kõrvale tema selgitust, et ta võib-olla oleks maha müünud koerad, kelle iseloom talle ei sobi, siis on see väga veider, et inimesele, kes justkui nii väga armastab koeri, ei sobinud kuuest viie koera iseloomud ja selle pärast ta pidi neid edasi kinkima. Kohus arvab, et selles osas Kirill Ozhigin ei räägi tõtt ja koerad olid hoopis edasi müüdud vastavalt esialgsele eesmärgile. Kohtu hinnangul annavad alust kahelda Kirill Ozhigini ütluste usaldusväärsuses tema vastused. Nimelt ta mäletab asjaolusid väga valikuliselt. Näiteks ta väga detailselt kirjeldab koerte esmast ostu, kuid ei mäleta täpselt mis piiripunkti ja mis koertega ta ületas VenemaaLäti piiri. Isegi ei osanud nimetada piiripunkti, kus ta ületas piiri. Kirill Ozhigin oskas nimetada ainult temaga elava koera hüüdnime, kuid ei teadnud ühegi teise koera hüüdnime. 11 1-22-4785 Lisaks sellele Kirill Ozhigin ei suutnud loogiliselt, veenvalt ja üheselt arusaadavalt vastata ühelegi tähtsale küsimusele ja paljudele küsimustele vastas ta põiklemisi. Näiteks tema selgitused küsimusele miks talle oli vaja just kuus koera, vastas ta, et kohtus erinevate müüjatega ja vaatas erinevaid koeri. Plaanis oli tal osta hoopis 7 koera, aga rahalised vahendid lubasid tal osta vaid 6 koera. Samuti ei suutnud ta vastata küsimusele, miks ta lõpuks valis Venemaa-Läti piiripunkti, kui tal ei õnnestunud läbida koertega Venemaa-Eesti piiri. Lõpuks ta vastas küsimusele, et kõige pealt läks sinna Venemaa-Läti piiripunkti ühe koeraga, et kontrollida olukorda, kas seal lastakse läbi või mitte. Kirill Ozhigin on korduvalt rõhutanud, et ta ei ole ekspert kõikides nendes asjades, sedavõrd ebaprpfessionaalne antud küsimustes, et ei saanud isegi vastandada, kontrollida koerte vanust ja ei teadnus kus asuvad koertel kiibid. Näiteks veel ei tea ta, kuidas eristada võltsitud passi mittevõltsitud passist. Samas ta teab väga hästi, et seaduse alusel võib tuua kuni 5 koera mittekaubanduslikul eesmärgil. Seepärast oli üks koer vormistatud tema nimele ja teised tema abikaasa nimele, et saaks edukalt läbida piiri. Seega oli ta kursis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusese (EL) nr 576/2013,
  11. juuni 2013 „lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta“ artikliga 5, mille kohaselt omanikuga võib ühe mittekaubandusliku liikumise käigus kaasas olevate lemmikloomade maksimaalne arv olla mitte suurem kui viis. Need küsimused, mida süüdistatav esitas tunnistajatele, iseloomustavad teda kui kompetentset inimest kes mõistab koerte üleveo probleeme üle riigipiiri. Küsimusele, kas Kirill Ozhigin pidi teadma, et tema poolt esitatud passid on võltsitud saab vastata üksnes jaatavalt. Seda põhjusel, et passid võltsis (täitis passis andmeid) keegi I Venemaal Kirill Ozhigini juuresolekul ja Kirill Ozhigini juhendamisel. Nagu eelnevalt oli mainitud, siis vastavalt EL määruse nr 576/2013 artiklile 22 lõige 1 punktile „c“ volitatud veterinaararst annab välja looma identifitseerimisdokumendi (ehk passi) pärast seda, kui omanik on identifitseerimisdokumendi allkirjastanud. Volitatud veterinaararstid saavad tegutseda üksnes Euroopa Liidus, et väljastada EL loomapass, mitte aga Venemaal. Venemaalt või mistahes muu kolmandast riigist pärit looma puhul on nõutav Euroopa sertifikaat. Sellest oli Kirill Ozhigin ka teadlik, kuivõrd mainis seda oma ütlustes. Nimelt ta ütles, et kui koertele väljastati uued loomapassid, siis ta käis Venemaal veterinaararsti juures, kes andis vaktsineerimise sertifikaadid. Milleks siis vaja seda sertifikaati, kui loomal on justkui olemas kehtiv ja ehtne EL loomapass – see jääb selgusetuks. Küsimusele kas Kirill Ozhiginil on säilinud müügiportaali avito.ru kirjavahetused talle koeri müünud isikuga I , vastas Kirill Ozhigin jällegi põiklemisi. Ta ei mäleta, kas on see kirjavahetus säilinud, kuna ei käi enam Venemaal ja seega ei käi ka sellel saidil. Kirill Ozhigin ei soovinud ei uurimisasutusele ega ka kohtule esitada seda kirjavahetust, mis oleks võinud osutuda oluliseks tõendiks, mis kinnitaks tema ütlusi, et tõepoolest ta on ostnud koeri I Venemaalt. Kõik see annab aluse kahelda Kirill Ozhigini ütluste usaldusväärsuses ka ostumüügi tehingu tegelikes asjaoludes. Imestusväärne on ka see asjaolu, kuidas kohtumenetluse käigus muutusid Kirill Ozhigini väited. Nimelt tunnistajate ristküsitluse käigus esitas Kirill Ozhigin tunnistajatele selliseid küsimusi, milles võib üheselt järeldada, et tema ei olnud teadlik mingitest andmebaasidest ega registritest, kus saab kontrollida, kas lemmikloom on seal registreeritud või mitte. Nimelt A T ülekuulamise käigus küsis süüdistatav „te ütlesite, et te ei saa kontrollida Läti registrist, kas need koerad on olemas seal registris või ei ole. Ma saan aru niimoodi, et lihtne inimene enne ostu üldse ei saa seda teha?“. Seevastu Kirill Ozhigini enda ristküsitluse käigus ütles ta, et kui peale ebaõnnestunud katset ületada koos koertega Venemaa-Eesti piiri kontrollis ta uutes 12 1-22-4785 passides olevaid kiibinumbreid ja veendus, et need on andmebaasides olemas. See asjaolu veelkord ja väga tugevalt seab kahtluse alla Kirill Ozhigini ütluste usaldusväärsuse. Viimaks on Kirill Ozhigini ütlustest tulnud välja asjaolu, mis veelkord kinnitab, et tema teadis väga hästi, et tema poolt esitatud loomapassid on võltsid. Nimelt küsimusele miks Kirill Ozhigin andis piiripunktis erinevaid selgitusi selle kohta, kuidas koerad said Venemaale EL passidega, vastas ta, et ta küsis müüjalt, mida ta peab piiril ütlema. Ivan ütles, et ütle piiril, et sa ei ole koerte kasvandusest ja Venemaale tõi neid koeri keegi sugulastest Lätist Venemaale. Tunnistajate ütlustest nähtub, et Kirill Ozhiginil oli kaks põhilist versiooni: algul ütles, et tema väljus Lätist koertega sõidukiga piiripunkti kaudu, hiljem aga ütles, et koeri viis Venemaale lennukiga ämm. Ise Kirill Ozhigin väidab, et ostis need koerad mittekaubanduslikul eesmärgil. Selleks ei pea olema ekspert ega asjatundja, et olukorras, kus Venemaal tegutsev koerte omanik müüb koerad EL passidega ja selle juurde annab selliseid kahtlaseid selgitusi mida peab piiril ütlema. Kõik see viitab väga selgelt sellele, et Kirill Ozhigin teadis algusest peale, et tema valdusse on sattunud võltsitud loomapassid ja tema esitas neid piiril eesmärgiga vältida lisakulusid: loomade vaktsineerimine, Euroopa sertifikaadi tegemine, kaubalt (koertelt) maksude maksmine, kuivõrd on selge, et koerte Eestisse toimetamise eesmärk oli kaubanduslik eesmärk ja just eelnevate argumentide põhjal. Seega Kirill Ozhigin keerutas ja kavaldas, andes vasturääkivaid ütlusi. Kirill Ozhigin ei suutnud vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Süüdistatav ei saanud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuste põhjuseid. Sellisel moel Kirill Ozhigini ütlused ei ole eluliselt usutavad ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Käesolevas kriminaalasjas on keskseteks vaidlusteks kaks põhiküsimust: kas loomapassid olid võltsitud ja kas Kirill Ozhigin oli sellest teadlik, kui esitas need passid 31.01.
  12. a Narva piiripunktis kontrolliks Maksu- ja Tolliameti ametnikele. Ehk küsimus on selles, et süüdistatav tegutses kuriteo toimepanemise ajal vähemalt otsese tahtlusega, mis on nõutav KarS § 345 lg 1 kuriteokoosseisu realiseerimiseks. Tõendite analüüs Kohtuistungil on tõendatud, et süüdistusaktis nimetatud Euroopa Liidu loomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX olid võltsitud. Maksu- ja Tolliameti ametnik A T ütles, et Kirill Ozhigin esitas eelnimetatud passid kontrolliks Maksu- ja Tolliameti ametnikele. Tema oli esimene ametnik, kellele tundus passide visuaalse vaatluse käigus, et passid on võltsimise tunnustega. See seisnes selles, et passidel olevad kiibinumbrid näevad imelikult välja. Lähemalt uurides ja valgustades passid taskulambiga läbi oli näha, et kiibinumbrid olid üle kleebitud. Nimelt kiibinumbri sisaldava kleebise taga paistis teine kiibinumber. Eeltoodust tulenevalt esmase võltsime kahtluse tuvastamiseks piisas vaid visuaalsest vaatlusest ja taskulambiga läbivalgustamisest, mis teadagi ei nõua eritehnikat ja meetodeid. Sellest järeldub, et passid olid võltsitud sedavõrd hooletult, et vähemalt esialgse võltsimise tunnuste tuvastamisega saab hakkama ka reaametnik. Kleebis oli ilmselgelt hooletult lõigatud äärtega. Ja see asjaolu lükkab ümber süüdistatava ütlused, et ta ei näinud ja ei teadnud dokumentide võltsimisest. 13 1-22-4785 Kohtuistungil oli ülekuulatud T H , kes on Politsei- ja Piirivalveameti Narva piiripunkti dokumendi ekspert. Tema selgitas, et kui tema sai nimetatud passid uurimiseks võltsimise tunnuste tuvastamiseks, siis tema kasutas selleks videospektraalvõrdlejat, mis võimaldab kasutada erinevaid valguseallikaid. Uurimise käigus ametnik tuvastas, et antud passides olid vanad kiibinumbrid või originaalsed kiibinumbrid üritatud ära kustutada ja kleebitud peale uued ehk siis originaalist erinevad kiibinumbrid. Asjatundja selgitas juurde, et see viitas võltsimisele, sellepärast, et kiibinumbrit ei kirjutata mitte kunagi üle. Seega jõudis ka asjatundja (dokumendi ekspert) järeldusele, et tegemist on võltsitud passidega. Tunnistaja D T , kes on Põllumajanduse ja toiduametis loomatervise ja heaoluosakonna spetsialist, selgitas, et eelnimetatud passid jõudsid ka temale kontrolliks. Tunnistaja hakkas passe kontrollima kasutades vastavaid andmebaase. Seejuures tunnistaja selgitas, et igas EL-i riigis on omad andmebaasid. Tunnistaja ütluste kohaselt Lätis on olemas üks andmebaas, kus päris paljud andmed on avalikud ja Läti seaduse järgi kindlasti on vaja sisse kanda kõik koerte andmed, sh kiibinumbrid. Tunnistaja kinnitas, et ühel loomal saab olla üksnes üks mikrokiip. Kui see mikrokiip läheb katki, siis võidakse panna uus mikrokiip, aga sellisel juhul väljastatakse ka uus loomapass uue mikrokiibinumbriga, mitte aga ei kleebita passis vana kiibinumber uuega üle. Tunnistaja täiendas, et kui loomale on antud mikrokiibinumber näiteks kleepsu kujul, ehk see peab olema laminaatkilega kaetud, ehk siis ei ole võimalik kuidagi asendada seda esimest kiibinumbrit, ehk ainuke variant on uue passi väljastamine. Järgnevalt tunnistaja selgitas, et asudes kontrollima eelnimetatuid loomapasse hakkas ta neid Läti Vabariigi registritest otsima ja avastas, et 04.02.
  13. a seisuga ei olnud Läti andmebaasis ühtegi kiibinumbrit, mis olid märgitud talle uurimiseks esitatud passides. Seoses selle päringuga Lätile oli edastatud info avastatud passide kohta. 11.02.
  14. a tunnistaja uuesti kontrollis Läti andmebaasist neid passe ja kiibinumbreid ning avastas, et seekord andmed olid juba registrisse kantud. Tunnistaja avastas, et kiibinumbrite puhul passis olevad andmed ei klapi registris olevate andmetega ja see puudutas eelkõige looma nime ja sünnikuupäeva, need olid põhilised, mis ei klappinud. Tunnistaja kahtlustab, et see on võimalik juhul, kui esialgne pass ja mikrokiip oli ikkagi väljastatud ja paigaldatud ühele loomale, aga seda passi kasutati siis teise looma jaoks. Kohtu hinnangul tunnistaja poolt välja selgitatud asjaolud kinnitavad, et Kirill Ozhigini poolt kontrolliks esitatud passid olid ilmselgelt võltsitud. Kohtumenetluse käigus olid kohtule esitatud Euroopa Liidu loomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , mis olid ära võetud Kirill Ozhiginilt 31.01.
  15. a Narva linnas Narva piiripunktis. Passides on selged võltsimise tunnused. Nimelt on näha, et passides on kiibinumbrid üle kleebitud ja uued kleepsud on käega katsutavad. Kohtumenetluse käigus olid kohtule esitatud dokumendi uurimise aktid (6 tk lk 8-25), millest nähtub võltsitud loomapasside esmane vaatlus asjatundja T H poolt. Kõikidest aktidest nähtuvad asjatundja järeldused, et tegemist on võltsitud dokumentidega ning nende jaotuse liik on osaline võltsing. Kõik protokollid on asjatundja T H allkirjastatud. Nimetatud aktidega on tuvastatud järgmist:
  16. Dokumendi uurimise aktis (lk 8-10) nr XXX punktis 7 passi nr XXX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number XXX on asendatud numbriga XXX.
  17. Dokumendi uurimise aktis (lk 11-13) nr XXX punktis 7 passi nr XXX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number algusega XXX (täielikku numbrit ei olnud võimalik tuvastada) on asendatud numbriga XXX . 14 1-22-4785
  18. Dokumendi uurimise aktis (lk 14-16) nr XXX punktis 7 passi nr XX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number algusega XXX on asendatud numbriga XXX.
  19. Dokumendi uurimise aktis (lk 17-19) nr XXX punktis 7 passi nr XXX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number XXX on asendatud numbriga XXX .
  20. Dokumendi uurimise aktis (lk 20-22) nr XXX punktis 7 passi nr XXX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number XXX on asendatud numbriga XXX .
  21. Dokumendi uurimise aktis (lk 23-25) nr XXX punktis 7 passi nr XXX kohta on tuvastatud järgmist: Passis lk. 7 asuv lemmiklooma mikrokiibi number on üle kleebitud algsest kiibinumbrist erineva kiibinumbriga. Algne kiibi number on asendatud numbriga XXX. Eelnimetatud aktidest nähtub selgelt, et passide võltsimine seisnes eelkõige kiibinumbrite asendamises numbrite ülekleepimise teel. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist (lk 29-41), mis on koostatud 02.02.
  22. a menetleja Martin Lassi poolt nähtub, et on vaadeldud kuue lemmikloomapassi andmeid, millest nähtub, et viie lemmiklooma omanik on J Ožigina (XXX , XXX , XXX , XXX , XXX ) ja ühe lemmiklooma omanik on Kirill Ozhigin (XXX ). Lisaks lemmiklooma passidest nähtuvad looma nimi, sünniaeg, sugu, vaktsineerimise andmed ja loomale kinnitatud mikrokiibi number ning looma kiibiga identifitseerimise kuupäev. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist (lk 43-50), mis on koostatud 15.02.
  23. a menetleja M L poolt nähtub, et on vaadeldud Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri ja Europetnet registri päringute tulemusi ning kuue Euroopa lemmiklooma passide nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX passis lk 6 ja lk 7 olevaid andmeid. Vaatluse käigus on tuvastatud, et lemmikloomapassides olevad andmed erinevad oluliselt Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri (http://registri.ldc.gov.lv/lv/dzivnieku_registrs) ja Europetnet registri (https://www.europetnet.com/pet-id-search.html) andmetest looma nime, sünnikuupäeva, mikrokiibi loomale paigaldamise kuupäeva osas. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud järgmist:
  24. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „N “, andmebaasi järgi „L “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug on „kääbusspits“, andmebaasi järgi „Metiss“ ehk andmed on erinevad; d. passi järgi looma sugu on „emane“, andmebaasi järgi „emane“ ehk andmed on samad; e. passi järgi looma sünniaeg on „06.09.2021“, andmebaasi järgi „01.10.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX“ on paigaldatud loomale „09.12.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „10.02.2022“ ehk andmed on erinevad; g. omaniku allkiri puudub;
  25. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „L “, andmebaasi järgi „Z “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug on „kääbusspits“, andmebaasi järgi „Metiss“ ehk andmed on erinevad; d. passi järgi looma sugu on „emane“, andmebaasi järgi „emane“ ehk andmed on samad; 15 1-22-4785 e. passi järgi looma sünniaeg on „08.05.2021“, andmebaasi järgi „01.10.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX “ on paigaldatud loomale „09.12.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „12.02.2022“ ehk andmed on erinevad; g. omaniku allkiri puudub;
  26. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „G “, andmebaasi järgi „C “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug on „kääbusspits“, andmebaasi järgi „Metiss“ ehk andmed on erinevad; d. passi järgi looma sugu on „isane“, andmebaasi järgi „isane“ ehk andmed on samad; e. passi järgi looma sünniaeg on „20.06.2021“, andmebaasi järgi „01.10.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX “ on paigaldatud loomale „09.12.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „10.02.2022“ ehk andmed on erinevad; g. omaniku allkiri puudub;
  27. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „T “, andmebaasi järgi „O S I “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug ei ole tuvastatud, andmebaasi järgi „kääbusspits“; d. passi järgi looma sugu on „isane“, andmebaasi järgi „isane“ ehk andmed on samad; e. passi järgi looma sünniaeg on „05.10.2008“, andmebaasi järgi „05.01.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX“ on paigaldatud loomale „21.11.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „10.02.2022“ ehk andmed on erinevad;
  28. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „G G “, andmebaasi järgi „G “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug on „kääbusspits“, andmebaasi järgi „Metiss“ ehk andmed on erinevad; d. passi järgi looma sugu on „emane“, andmebaasi järgi „emane“ ehk andmed on samad; e. passi järgi looma sünniaeg on „06.09.2021“, andmebaasi järgi „01.10.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX “ on paigaldatud loomale „12.08.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „10.02.2022“ ehk andmed on erinevad;
  29. Passi nr XXX kohta: a. passi järgi looma nimi on „E R “, andmebaasi järgi „R “ ehk andmed on erinevad; b. passi järgi looma liik on „koer“, andmebaasi järgi „koer“ ehk andmed on samad; c. passi järgi looma tõug on „kääbusspits“, andmebaasi järgi „Metiss“ ehk andmed on erinevad; d. passi järgi looma sugu on „emane“, andmebaasi järgi „emane“ ehk andmed on samad; e. passi järgi looma sünniaeg on „22.01.2021“, andmebaasi järgi „01.10.2021“ ehk andmed on erinevad; f. passi järgi mikrokiip numbriga „XXX “ on paigaldatud loomale „19.05.2021“, andmebaasi järgi loom on registrisse kantud „12.02.2022“ ehk andmed on erinevad; Seega on tõendatud, et Kirill Ozhigin esitas Maksu- ja Tolliameti ametnikele 31.01.
  30. a Narva linnas Narva piiripunktis Euroopa Liidu loomapassid, mis olid võltsitud. Asjaolu, et passid ei olnud omaniku poolt allkirjastatud kinnitab veelkord, et passid ei olnud ehtsad. Loomapass peab olema omaniku poolt allkirjastatud. Seda kinnitas tunnistaja D T oma ütlustes. Euroopa Liidu lemmiklooma passi allkirjastamise kohustus tuleneb Euroopa 16 1-22-4785 Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 576/2013,
  31. juuni 2013 , „lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta“. Nimetatud määrus on leitav koduleheküljelt: https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R0576#d1e883-1-
  32. Määruse artikkel 21 lõige 1 punkt „e“ ütleb sõnaselgelt, et passi vormis looma identifitseerimisdokument peab sisaldama omaniku allkirja. Samas artiklis on loetletud kõik andmed, mis kantakse looma passi. Vastavalt sama määruse artiklile 22 lõige 1 punktile „c“ volitatud veterinaararst annab välja looma identifitseerimisdokumendi (ehk passi) pärast seda, kui omanik on identifitseerimisdokumendi allkirjastanud. KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma (otsene tahtlust KarS § 16 lg 3 tähenduses), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest. Süüdistatav Kirill Ozhigin eitab, et tema teadis asjaolu, et tema poolt kontrolliks esitatud loomapassid olid võltsitud. Samuti ta eitab, et koerte Eestisse toimetamise eesmärk oli kaubanduslikul eesmärgil. Riigikohus on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda objektiivsest teopildist. Kuna Ozhigini ütlused on vastuolulised, ei ole eluliselt usutavad ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele, siis tuleb Ozhigini kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist. Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus sai tuvastatud see, et loomapassid olid võltsitud ja Kirill Ozhigin tõsikindlalt teadis, et nimetatud dokumendid on võltsitud ning temal oli kaubanduslik eesmärk.

§ 61mõtte kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt.

See tähendab, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtu arvates eelnevalt uuritud tõendite kogum annab alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Kirill Ozhigin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest objektiivse koosseisu, kuna 31.01.2022 kell 20:20 K. Ozhigin, ületades Vene Föderatsiooni – Eesti Vabariigi piiri koos kuue koeraga, esitas Narva piiripunktis teadvalt võltsitud Euroopa Liidu lemmikloomapasse, millega soovis omandada õiguse läbida Euroopa Liidu riigipiiri tollikontrolli ning toimetada identifitseerimiseta ning vaktsineerimiseta lemmikloomad Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki vältides ka maksude maksmist. Need süüdistatava teod vastavad KarS § 345 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsele tunnusele. Kohtu arvates pani Kirill Ozhigin antud kuriteo toime kavatsetult, ehk seadis endale eesmärgiks kuriteokoosseisu tunnustele vastava asjaolu teostamist (võltsitud dokumendi kasutamist) ja vähemalt pidas võimalikuks, et see tal õnnestub ehk see tagajärg ka saabub (et tal õnnestub võltsitud dokumente alusel omandada õiguse läbida tollikontrolli, toimetada identifitseerimata koerad Eesti Vabariiki ilma vaktsineerimiseta ja vabaneda maksude tasumise kohustusest. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega on süüdistatav Kirill Ozhigin oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu seisukohal pani Kirill Ozhigin talle inkrimineeritava kuriteo toime 17 1-22-4785 süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Karistus KarS § 56 lg 1 alusel karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mida süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistuse mõistmise peamise alusena tuleb arvesse võtta isiku süü. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprill 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates vastab K. Ozhigini süü raskus keskmisele määrale. K. Ozhigin pani teise raskusastme kuriteo toime tahtlikult kaubanduslikul eesmärgil. Ta ei tunnistanud kuriteo toimepanemist ei kohtueelses menetluses ega kohtus ehk ei ole teadvustanud endale toime pandud kuriteo raskust. Ta esitas piiri ületamisel 6 võltsitud dokumenti. Siinkohal märgib kohus ka, et dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine oluliselt kahjustab dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust, soodustab korruptsiooni ning vahetult ründab õigusriigi toimimist. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavad ning kergendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes Kirill Ozhigini tegevuses puuduvad. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, juhib kohus taas tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tõendid, lk 43), mille kohaselt on Kirill Ozhigin varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras teda on üks kord karistatud rahatrahviga liiklusseaduse rikkumise eest. KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. KarS § 345 kooseisu puhul võib süü suuruse panna sõltuma võltsitud dokumentide kogusest; taotletud eesmärgist ehk milliseid õigusi sooviti omandada või millistest kohustustest sooviti vabaneda; samuti kas võltsitud dokumendi kasutamisega on tekkinud tegelik kahju teiste isikutele või asutustele jne. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab, kui on esitatud vähemalt üks võltsitud dokument. Käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliametile esitatud 6 võltsitud dokumenti. 18 1-22-4785 Üldpreventsiooni seisukohalt tuleb märkida, et kuigi KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, tuleb siiski anda endale aru, et dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine oluliselt kahjustab dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust, soodustab korruptsiooni ning vahetult ründab õigusriigi toimimist. Seda põhjusel, et õigusriigis kõik protseduurid ja nende kord tulenevad seadustest ja nende alustel tehtud määrustest ning üksnes sellest korrast kinni pidades on võimalik saavutada õigusrahu ja turvatunne. Seevastu selle korra rikkumisel kaob usaldusväärsus dokumentide ehtsuses ning seeläbi õigusriigi protseduuride toimimises. Lähtudes teadmisest, et süüdistatav on tegelenud koerte ostmisega Venemaalt nii enne, kui ka pärast 31.01.
  2. a ning kohtu arvamusel kõik need ostud olid sooritatud kaubanduslikel eesmärkidel, samuti arvestades asjaoluga, et rahaline karistus ei ole süüdistatava puhul kohaldatav tema maksejõuetuse tõttu, siis on põhjendatud kohaldada tema suhtes tingimisi vangistust käitumiskontrollita. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult ning tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Eripreventsiooni seisukohalt tuleb tõdeda, et Kirill Ozhiginil oli talle etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal vaid üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on PPA Põhja prefektuuri 10.03.2019 otsusega määratud rahatrahv summas 244 eurot jäänud K. Ozhigini poolt tasumata. Süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Seega ei ole põhjendatud rahalise karistuse määramine, kuna sellisel viisil ei ole tema puhul võimalik saavutada karistuslikke eesmärke. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid, süü suurust ja preventiivseid eesmärke, karistust kergendava ja raskendava asjaolude puudumist, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, saab süüdistatavale mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust. Arvestades, et K. Ozhigin on varem kriminaalkorras karistamata, võib karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Ozhigin ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Asitõendid Asitõenditeks kriminaaltoimikus on 6 Euroopa Liidu (Läti Vabariik) lemmikloomapassi numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . 31.01.2022 ületas Kirill Ozhigin autoga Venemaa-Eesti piiri ning kaasas olid koerad. Eesti Vabariigi Narva piiripunktis deklareeris ta kuus lemmiklooma ning esitas nende kohta Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassid numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . Passid kontrolliti ja tuvastati, et nad on võltsitud. K. Ozhininile on esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi. KarS § 351 kohaselt võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-des 344 kuni 348 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 19 1-22-4785 K. Ozhiginilt äravõetud ja võltsitud 6 Euroopa Liidu (Läti Vabariik) lemmikloomapassi numbritega XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb KarS § 351,

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

VI Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ning riigi õigusabi kulud.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot (725*1,5=1087,50).

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsjale vandeadvokaat Sergei Politševile määrati kohtueelses menetluses tasud summas 146,40 eurot (tõendid, lk 48-48) ning 129,60 eurot (tõendid, lk 49-52), kokku summas 276 eurot. Kohtulikus menetluses moodustasid kaitsjatasud 285,96 eurot (lk 20-22) ja 990,24 eurot (lk 78-81), kokku 1276,20 eurot.

§ 180

lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust, peab kohus põhjendatuks

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o riigi õigusabi kulud summas 800 eurot, riigi kanda ning anda Kirill Ozhiginile õigus tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1839,70 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.