Obsah (8)

§ 188§ 189§ 63§ 199§ 64§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-5577 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

§ 188

lg 1 ja

§ 189

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 6 kuu vangistusega ja

§ 199

lg 2 p-de 5, 9 järgi 4 kuu vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti M.

Ištšenkole liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati M.

Ištšenkole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsusega asjas nr 1-20-4839 mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati 1 aasta pikkune vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga ning määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel määrati, et M.

Ištšenko on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 69

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 21 alusel määrati M.

Ištšenkole käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

2. veebruar 2024 registreeriti erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles süüdimõistetu M. Ištšenkole mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei teinud määratud üldkasuliku töö tunde, ei ilmunud registreerimisele ning rikkus kohustust tarvitada narkootilisi aineid.
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2024 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele M. Ištšenkole mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud erakorralises ettekandes etteheidetud rikkumised, et M. Ištšenko on rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu, ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde ning ei ilmunud registreerimisele
5. veebruar 2024 ja
6. veebruar
7. Mõjuvad põhjused rikkumiste osas puuduvad. Maakohus ei täheldanud kohtuistungil, et M. Ištšenkol oleks tahet ja soovi edasiselt hakata tegema üldkasulikku tööd ning täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.
9. märts 2024 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus süüdimõistetu M. Ištšenko
10. märtsi 2024 e-kiri, milles süüdimõistetu palub uuesti üle vaadata määruse, millega muutus tema tingimisi karistus reaalseks. 4.
11. Tartu Ringkonnakohtu
12. märtsi 2024 määrusega jäeti M. Ištšenko määruskaebus käiguta, kuna see ei vastanud määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning oli allkirjastamata. Süüdimõistetule anti aega määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest. 4.
13. M. Ištšenko e-toimiku vahendusel määrusega ei tutvunud, mistõttu edastati määrus uuesti M. Ištšenkole tema e-posti aadressile
14. aprillil
15. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale, kuna määruskaebus esitaja ei ole tähtaegselt määruskaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud.
17. Kuna M. Ištšenko määruskaebus ei vastanud määruskaebusele seadusega kehtestatud nõuetele KrMS § 386 mõttes, jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ning andis süüdimõistetule aega kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Süüdimõistetu esitas nõuetele mittevastava määruskaebuse oma e-posti aadressilt ning sellele aadressile edastas kohus talle ka käiguta jätmise määruse. Vastavalt kohtupraktikale kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument kättesaaduks. Kättesaamiskinnituse õigusliku tähenduse üle otsustamisel on põhjendatud juhinduda analoogiast elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga. KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (RKKKm asjas nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. (RKKKm asjas nr 1-19-8852, p 25) Kohus ei ole ise M. Ištšenko e-posti välja selgitanud, vaid isik ise on sellel aadressil kohtu poole pöördunud. Seega lähtuvalt eelnevast loeb ringkonnakohus, et M. Ištšenko on käiguta jätmise määruse kätte saanud
18. aprillil
19. Seitsmepäevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõpeb seega
20. aprillil. Nimetatud ajaks süüdimõistetu määruskaebuse puuduseid kõrvaldanud ei ole ega ole põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist.
21. KrMS § 326 lg 2 p 4 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist. KrMS § 390 lg 1 järgi kohaldatakse sama sätet ka määruskaebustele. Kuna M. Ištšenko ei kõrvaldanud esitatud määruskaebuses puudusi, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Määruskaebuse sisuliste argumentide kohta seisukohti ei võeta. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2