Obsah (6)

§ 657§ 654§ 232§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5483

) § 526 lg 2 p 3 järgi eestkostja ülesannete hulka. Testamendi tegemisega ei kahjustanud pärandaja enda varalist seisundit, sest korraldusi tehti vara kohta pärast surma. Apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda. 4.
2. Maakohus leidis õigesti, et pärandajal oli testamendi tegemise ajal (24.07.2018) püsiva iseloomuga psüühikahäire. Hagejad ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et pärandaja teovõime ei olnud 24.07.2018 testamendi tegemise ajal piiratud. Maakohus eksis tõendite hindamise nõuete vastu. 4.
3. Maakohus jättis tähelepanuta, et ekspertiisi aktist ja eksperdi ütlustest tulenes pigem, et pärandaja ei suutnud kestvalt aru saada oma tegudest ega neid juhtida. Ekspertiisi akti kohaselt ei olnud pärandaja võimeline iseseisvalt ajama ametiasutustes oma asju, tema sotsiaalsete situatsioonide ja suhete interpretatsioon oli häirunud, mõjutatud situatsioonide ning suhete luuluisest interpretatsioonist. Akti kohaselt olid pärandajal ka Parkinsoni tõvele iseloomulikud psühhootilisuse sümptomid – mälu käepärasuse häired, paranoilisus, kognitiivse võimekuse alanemine ja igapäevaoskuste kadu. Pärandaja vajas juhendamist iga päev. Hagejate arvates väljendas ekspert aktis selgelt, et pärandaja oli piiratud teovõimega ja ta ei olnud võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega oma asju ajama. Samale seisukohale asus ekspert ka selgitusi andes. Lisaks märkis ekspert, et pärandaja tervislik seisund ei paranenud, vaid pigem halvenes. 4.
4. Maakohus jättis tähelepanuta, et kohtumäärusega, millega pärandajale määrati eestkostja, keelas kohus pärandajal teha tehinguid kinnisvaraga ja üle 100 euro väärtuses vallasvaraga, kuna pärandaja ei andnud endale ilmselt aru selliste toimingute tagajärgedest. 4.
5. Kuigi 24.07.2018 testamendis toodud notari tähelepanekute kohaselt on pärandaja teo- ja otsusevõimeline, kuuleb hästi ja saab kuuldust aru, siis märkis ekspert kohtuistungil ütlusi andes, et ta kahtleb notari pädevuses teovõimet hinnata. 4.
6. Maakohtu hinnangul ei lävinud hagejad pärandajaga ning ei kandnud tema eest hoolt, mistõttu kujunes pärandajal tahe testament tühistada hagejate hoolimatuse ja konfliktsete suhete, mitte luulude tõttu. Hagejate arvates pole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kuidas on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Vastustajate seisukohad
7. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja I jäi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda.
8. Kostjad II ja III apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud. 4 2-20-5483 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas pärandaja 24.07.2018 tehtud notariaalne testament on kehtiv, arvestades et kohus määras 13.07.2018 pärandajale eestkostja. Hagejad leiavad, et pärandaja ei olnud teovõime piiratuse tõttu võimeline kehtivalt testamenti tegema, mistõttu on testament tühine.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pärandaja sai 24.07.2018 testamenti tehes aru testamendi tähendusest ja sisust ning pärandaja ei olnud testamendi tegemise osas piiratud teovõimega. Testament on seega kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, sh hinnanguga tõenditele ja ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

Hagejate apellatsioonkaebus ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja teistsuguse kohtuotsuse tegemiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Väidetes, et pärandaja ei saanud olla 24.07.2018 testamenti tehes teo- ja otsusevõimeline, tuginevad hagejad peaasjalikult 13.07.2018 kohtumäärusele, millega määrati pärandajale eestkostja, eestkostja määramise menetluses tehtud psühhiaatri 22.05.2018 ekspertiisi aktile ja sama eksperdi ütlustele maakohtu 18.01.2023 istungil. Hagejad heidavad maakohtule ette, et kohus arvestas tõenditest vaid valikulisi osi ja jättis teised, olulised osad tähelepanuta. Ringkonnakohus hagejate väitega ei nõustu. 10.
2. Kuna isiku testeerimisvõime hindamine eeldab eriteadmisi, saab hindamise juures võtta lähtepunktiks eestkostja määramise menetluses tehtud ekspertiisi tulemused. Samas ei ole

§ 232lg 2 kohaselt ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ts

ÜS § 8 lg 2 järgi on täisealise piiratud teovõimega isiku tehingud kehtivad ulatuses, milles ta suudab oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seetõttu ei ole välistatud, et vaatamata ekspertiisiga tuvastatud kestvale psüühikahäirele, mis üldiselt mõjutas pärandaja arusaamisvõimet, leidis kohus tõendeid

§ 232lg 1 järgi hinnates, et isik oli testeerimisvõimeline.

Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru (vt RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110, p 17). 10.

1. Ekspertiisiaktis on leitud, et pärandajal esinevad segatüüpi skisoafektiivne häire ja Parkinsoni tõbi, pärandaja on osaliselt desorienteeritud, esineb situatsioonide ning suhete ebaadekvaatne ja luululine tajumine, tema kognitiivne võimekus on alanenud, esinevad mälu käepärasuse häired, ta vajab igakülgset abistamist igapäevatoimingutel, pärandaja ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ja asju ajama ning ta vajab selles suhtes igakülgset kõrvalabi, samuti ei ole pärandaja sisuliselt võimeline mõistma abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi. Kohtuistungil selgitas ekspert lisaks, et need haigused või häired olid pärandajal jätkuvalt ja tema tervis ei saanud paremaks minna (I kd, tl 145–147). Samuti on fakt, et kohus määras enne vaidlusaluse testamendi tegemist pärandajale eestkostja. 10.
2. Maakohus viitas otsuses nendele ekspertiisi akti osadele, mis kinnitavad, et pärandaja teo- ja otsusevõime testamendi tegemisel ei olnud välistatud (vt I kd, tl 184, p 15: pärandaja orienteerus ajas ning oli osaliselt desorienteeritud situatsioonis; vajas iga päev juhendamist ja järelevalvet ravimite kasutamisel, kognitiivne võimekus oli alanenud, esines mälu käepärasuse 5 2-20-5483 häireid ning situatsioonide ja suhete luululist interpretatsiooni, oli säilinud minimaalne arusaamisvõime, kuidas ühiskond peaks funktsioneerima, omavahelised suhted ja suhestumine poes, kohvikus oli olemas). Maakohtu väljatoodu kinnitab, et ekspertiisi aktist ei saa ühemõtteliselt järeldada, nagu oleks pärandajal arusaamisvõime haiguste tõttu täielikult puudunud. Aktis viidatakse alanenud vaimsele võimekusele ja abi vajadusele, mistõttu saab järeldada, et osaliselt oli pärandajal vaimne võimekus siiski säilinud. Seetõttu ei saa maakohtu põhjendustes viidatud ekspertiisi akti osasid pidada vähetähtsaks. 10.
3. Kohtumääruse järgi, millega pärandajale määrati eestkostja, ei pidanud kohus vajalikuks piirata eestkostetava valimisõigust ja aktsepteeris eestkostetava soovi valimisõigust teostada (I kd, tl 184–185, p 15). Maakohus järeldas sellest, et jättes eestkostetavale ta enda soovil valimisõiguse, jaatas kohus eestkoste asjas pärandaja arusaamisvõimet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Kui pärandaja on võimeline aru saama, mis on valimised ja avaldab soovi valimas käia, ei saa ta olla täielikult arusaamisvõimetu. 10.
4. Asjaolu, et eestkostja määramise menetluses jäi pärandajale üksnes õigus teha pisitehinguid, ei ole praeguses asjas määrav ega tõenda, et pärandajal ei olnud vajalikku teo- ja otsusevõimet testamendi tegemiseks. Maakohus selgitas õigesti, et testamendi tegemisega ei kahjustanud ega mõjutanud pärandaja oma varalist seisundit (I kd, tl 185, p 18). Seega ei pidanud maakohus ka pärandajale lubatud tehingute väärtusele olulist tähendust omistama. Pigem näitab pärandajale pisitehingute tegemise õiguse jätmine, et tal oli olemas arusaam (rahalise) tehingu olemusest.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 24.07.2018 tõestatud testament kannab endas ise olulist tõenduslikku teavet (vt ka tõestamisseaduse (TõS) § 11). Testamenti kantud notari tähelepanekute kohaselt oli pärandaja teo- ja otsusevõimeline, ta kuulis hästi, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti, esitas soove testamendi tegemisel arusaadavalt ning vastas testamendi koostamise ajal esinenud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (I kd, tl 11 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kohtul puudus alus kahelda notari kirjelduses pärandaja arusaamisvõime kohta. Notariaalse tõestamise funktsiooniks on mh selgitada välja kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavus. TõS § 11 lg 2 kohaselt on notar kohustatud kandma notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta, mida praegusel juhul ei olnud tehtud. TõS § 4 järgi ei tohi notar tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet. Seega on tehingus osaleja teo- ja otsusevõime hindamine tehingu tegemiseks vajalikus ulatuses üks notari peamistest töökohustustest, milleks tal peavad olema ka oskused. Mõistmaks, kas inimene orienteerub ümbritsevas, suudab väljendada oma tahet, saab aru plaanitava konkreetse tehingu/toimingu sisust ja tagajärgedest, ei pea olema ilmtingimata psühhiaater ega tegema psühhiaatrilist ekspertiisi. Kuigi kohtuistungil avaldas ekspert kahtlust, kas notar on suuteline pärandaja teo- ja otsusevõimele hinnangut andma, ei põhjendanud ekspert oma sellist kahtlust mitte kuidagi (I kd, tl 145 pöördel). Vastupidi, ekspert ei välistanud ka ise, et pärandaja võis paar kuud pärast ekspertiisi teostamist aru saada oma tegude tähendusest (I kd, tl 145 pöördel).
6. Maakohus analüüsis otsuse p-s 16 põhjuseid, mis võisid pärandaja 24.07.2018 testamendi tegemist ajendada. Kokkuvõtvalt järeldas kohus, et kuna pärandaja ei lävinud pärast elukaaslase surma hagejatega, hagejad ei hoolitsenud pärandaja eest, siis tekkis pärandajal soov hagejate kasuks tehtud testamenti muuta hoolimatuse ja konfliktsete suhete, mitte pärandaja luululiste mõtete tõttu. Hagejad on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohtu selline järeldus on põhjendamatu ega tugine tõenditele. Isegi kui kahelda, kas maakohus sai asjas esitatud tõendite alusel eeltoodud järeldusele jõuda, ei muuda see maakohtu otsuse õigsust. Asjaolu, kas ja 6 2-20-5483 millised olid hagejate ja pärandaja või ka kostjate ja pärandaja suhted, ei oma tähtsust otsuse tegemisel, kas pärandaja oli 24.07.2018 testamendi tegemisel teo- ja otsusevõimeline. Inimene võib teha testamendi või selle tühistada, ilma et tal peaks selleks olema kolmandate isikute jaoks mõistetav või ratsionaalne põhjus. Samuti ei muuda testamendi kehtivust see, mis laadi suhted olid pärandajal testamendist kasusaajatega või testamendi järgi pärijate hulgast välja jäävate isikutega või kas neid suhteid üldse oli.
7. Eelnevast tulenevalt jääb hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt hagejate anda (

§ 171lg 1).

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 657,58 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kostja I lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,91 tundi, sh apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
2. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja I esindaja tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
3. Kostja I apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on kokku 656,88 eurot (= 3,91 tundi × 168 eurot/tund), mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et kostja I menetluskulude nimekirjas on arvutusviga – menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 t eest on 42 eurot, mitte nimekirjas märgitud 42,70 eurot. Seetõttu on kostja I menetluskulud kokku 656,88 eurot, mitte nimekirjas märgitud 657,58 eurot.
4. Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejatel solidaarselt

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 20. Kostjad II ja III ei ole apellatsioonimenetluses toiminguid teinud. Seega puuduvad kostjatel II ja III kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 7