← Eesti

2-24-841/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-841 Kohtuasi C av

) § 7 järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise, olema vastuolus Eesti avaliku korraga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2355, p 10). Praegusel juhul ei ole Läti õiguse kohaldamise tagajärg, s.o samasoolistel isikutel omavahel abiellumise mittevõimaldamine, vastuolus Eesti avaliku korraga. Samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Veel kuni 2023. aasta lõpuni ei olnud ka Eestis võimalik samasoolistel isikutel omavahel abielluda. Maakohus jõudis järeldusele, et praegusel juhul ei ole alust jätta Läti õigust

§ 7alusel kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust (PKS § 1 lg 1).

Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud 2 2-24-841 õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd perekonnaseisuametnik ei saa avaldaja ja puudutatud isiku vahelist abielu registreerida, puudub avaldajal ka vajadus taotleda kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seetõttu keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga

  1. Määruskaebus
  2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning kohustada Harju Maakohut võtma tema 17.01.2024 avaldus menetlusse. Avaldaja leiab, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, et välisriigi õiguse kohaldamine pole vastuolus Eesti avaliku korraga. See võis nii olla varem, kuid alates 01.01.2024 on samast soost isikute vahel abielu sõlmimine Eestis legaalne ja seega on samasooliste paaride õiguste tunnustamine osa Eesti õiguskorrast. Avaldaja selgitab, et Eesti kohtud on keeldunud välisriigi õiguse kohaldamisest perekonnaõiguse vallas, nt ka laste hooldusõiguse küsimustes. Samuti on kohus põhjendanud Läti õiguse kohaldamata jätmisest keeldumist väitega, et samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Avaldaja leiab, et kogu kehtiv õigus on poliitiliste valikute tulem ning sellise põhjendusega on võimalik välistada absoluutselt kõikide välisriikides kehtivate õigusnormide tagajärgede võimalik vastuolu avaliku korraga Eestis. Selline tõlgendus oleks vastuolus normi mõtte ja eesmärgiga. Menetluse edasine käik
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
  5. Määruskaebuse esitaja arvates on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust loobuda Läti õiguse kohaldamisest, sest Läti õiguse kohaldamine ei vii tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ehk avaliku korraga (

§ 7

). Maakohus tuvastas, et Läti seaduse kohaselt on keelatud abielu samasooliste isikute vahel. Seega viib Läti seaduse kohaldamine tulemuseni, et avaldaja ei saa oma partneriga abielu sõlmida. Asjas on põhiküsimus, kas selline tulemus on ilmselgelt Eesti avaliku korraga vastuolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellist vastuolu ei ole. 8.1.

§ 7sätestatud avaliku korra mõiste on määratlemata õigusmõiste.

Kohtul tuleb avaliku korra mõistet sisustada konkreetset olukorda arvestades. Avaliku korra mõistet kasutatakse peale

ka muudes valdkondades, nt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamise (TsMS § 620) või vahekohtuotsuse tühistamise (TsMS § 751 lg 2 3 2-24-841 p 2) üle otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab avaliku korra mõiste sisustamisele läheneda sarnaselt kõigil nimetatud juhtudel.

eelnõu seletuskirja arvestades peaks avaliku korra mõiste sisustamisel olema lähtekohaks Eesti põhiseadus ja selles sätestatud põhiõigused- ja vabadused (rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu 120 SE, algteksti lk 12). Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku korra mõiste sisustamisel tuleks arvestada konkreetse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust, riivatava õiguse olulisust ja riive intensiivsust (TsMS III komm

(2018), § 620, p 3.2.2; K.Jaadla, M. Torga. Välisriigis sõlmitud samasooliste abielu ja kooselu tunnustamine Eestis - Juridica 2013/8, lk 600, 602; R.Jankelevitš. Avalik kord ja imperatiivsed sätted rahvusvahelises eraõiguses: - Juridica 2002/7, lk 482). Riigikohus on vahekohtu otsuse tunnustamisega seoses leidnud, et Eesti avaliku korraga oleks vastuolus eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd ka TsMS § 620 lg 1 p 1) täiesti võõras õigusarusaam (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 15.2). Kolleegium lisas, et avaliku korra alla ei kuulu vältimatult kõik vahekohtu lahendi tunnustamist otsustava riigi õiguse imperatiivsed normid, vaid eelkõige need sätted, mis kajastavad selle riigi õigussüsteemi põhiväärtusi (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 17). Eelnevat arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga mitte alati, kui välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei lange kokku Eesti õigusega, vaid olema peab vastuolu mõne üldisemalt tunnustatud põhimõtte, (põhi)väärtuse või normiga. Lisaks,

§ 7järgi peab see vastuolu olema ilmselge.

8.

  1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §‑st 26 ega § 27 lg‑st 1 ei tulene samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-19-17, p 16), ent PS § 26 esimese lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis. See tähendab, et samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest (RKÜKo 21.06.2019, 5-18-5, p 52). Riigikohtu hinnangul tuleneb PS §-st 26 koostoimes PS §-s 14 tagatud üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele õigus sellele, et riik kehtestaks piisava õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks tagada eraelu puutumatuse ning PS § 27 lõige 1 tagab muu hulgas õiguse sellele, et seadusandja kehtestaks perekonnaelu õiguse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ja kohased menetlused (RKPJKm 10.04.2018, 517-42, p 36). Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 järgi tuleb riikidel luua samast soost paaridele tingimused perekonnaelu elamiseks, sest need paarid on sarnases situatsioonis eri soost paaridega seoses nende vajadusega suhte õigusliku tunnustamise järele (EIKo 21.07.2015, Oliari jt vs. Itaalia, p 165.). Samas ei pane konventsiooni artikkel 12 valitsusele kohustust tagada samasoolistele paaridele õigust astuda abiellu (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 55). Tõsi, kohus jättis endale võimaluse muuta artikli tõlgendust, kui Euroopa riikide hulgas peaks saavutatama samasooliste isikute abielu küsimuses konsensus (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 61). 4 2-24-841 Euroopa Kohtu praktika järgi on samuti liikmesriigid vabad valima, kas näha ette samasooliste paaride abiellumise õigus või mitte (EKo 24.11.2016, C-443/15, Parris vs Trinity College Dublin jt, p 59). Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kuigi nii samasoolistel kui erisoolistel paaridel peab olema võimalik saada oma suhtele õiguslikku kaitset, ei nõua põhiseadus ega rahvusvaheline õigus, et samasoolised isikud peavad saama abielluda. 8.
  2. Eestis on samasoolistel isikutel võimalus abielluda alates 01.01.2024, mil jõustus PKS § 1 lg 1 muudatus. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 207 SE seletuskirjas selgitatakse, et EIÕK artiklist 12 ei tulene liikmesriigile kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda, kuid paljud liikmesriigid on sellise võimaluse ette näinud:
  3. aasta jaanuari seisuga oli samast soost paaridel õigus enda kooselu reguleerida 30 Euroopa Nõukogu liikmesriigis, sh 18 riigis oli neil õigus abielluda, samas kui ülejäänud 16 riigis samast soost paaride õigusi seni tunnustatud ei ole (seletuskirja lk 5). 8.
  4. Nagu öeldud, tuleb selleks, et hinnata väliriigi õiguse rakendamise tulemuse vastuolu Eesti avaliku korraga, arvestada ka kõnealuse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust. Mida nõrgem on konkreetse juhtumi seos kohtu asukohariigiga, seda vähem on alust jätta välisriigi õigus kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust. Praegusel juhul soovivad abielu sõlmida kaks Läti kodanikku, kelle elukoht on samuti Lätis. Seega saab öelda, et asi on oma olemuselt seotud ainult välisriigiga ning Eesti õiguse kohaldamise tulemus realiseeruks samuti välismaal. Ringkonnakohtu arvates on seegi asjaolu üheks argumendiks, miks Eesti õiguse kohaldamine Läti õiguse asemel ei oleks praegusel juhul asjakohane. 8.
  5. Maakohus on oma määruses selgitanud, et kohtule teadaolevalt võttis Läti Seim vastu samasooliste paaride kooselu registreerimist võimaldava õigusakti, mis peaks jõustuma
  6. juulil
  7. Seega ei tähenda Eestis abiellumise võimaluse puudumine, et avaldaja ja tema partneri suhe jääks üldse ilma õigusliku kaitseta. 8.
  8. Kõike eelnevat kokku võttes ei leia ringkonnakohus, et Eesti avaliku korraga oleks ilmselgelt vastuolus see, kui Läti õiguse rakendamise tulemusena ei ole määruskaebuse esitajal võimalik sõlmida Eestis abielu oma samasoolise partneriga. Seega on maakohus õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga
  9. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  10. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.