1-22-3752/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2024 1-22-3752 Mario Truu, Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm Igor Skomarovski (isikukood 36201022274) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Igor Skomarovski Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega tunnistati Igor Skomarovski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 263 lg 1 p 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas
9. märtsil
10. Vangistus lõppeb
11. märtsil
14. märtsil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid I. Skomarovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta tema vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. märtsi
17. a määrusega jäeti I. Skomarovski vabastamata. Kohus pidas positiivseks, et ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi ja osaleb järgmises sotsiaalprogrammis, samuti on tal vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Siiski ei tekkinud kohtul veendumust, et I. Skomarovski käitumine ja hoiakud on muutunud määral, mis võimaldaks teda ennetähtaegselt vabastada. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et teda on kriminaalkorras karistatud 15 korral, vangistuses viibib ta
18. korda, kehtivaid kriminaalkaristusi on
19. I. Skomarovski on pannud toime uue kuriteo kriminaalhooldusel viibides. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Kuigi I. Skomarovski ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, nähtub tema varasemast elukäigust, et just alkoholijoobes paneb ta toime isikuvastaseid kuritegusid. Varavastaste kuritegude objektiks on olnud alkohol. I. Skomarovski läbis
20. aastal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei avaldanud oodatud mõju, sest ta jätkas kuritegude toimepanemist alkoholijoobes. Vaatamata sellele, et I. Skomarovski on avaldanud soovi hoiduda edaspidi alkoholi tarvitamisest, kahtleb kohus selle edukuses, sest tal on varem olnud piisavalt võimalusi astuda vajalikke samme alkoholiprobleemist vabanemiseks, kuid seni pole ta seda teinud. Lisaks soodustab uusi kuritegusid tema kuritegeliku taustaga suhtlusringkond ja majanduslik seisund. I. Skomarovskil on rahalisi kohustusi summas 3987,26 eurot ja tema majanduslik toimetulekuoskus on kesine. Seejuures ei erine I. Skomarovski varanduslik seis vabaduses vangistusele eelnenud olukorrast, kuid see polnud piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Samuti ei ole ta täitnud täitmiskavas seatud eesmärke. Märkimisväärne on seegi, et I. Skomarovski käitumine vangistuses pole olnud laitmatu. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Samas möödub sellest karistusest peatselt üks aasta.
21. Maakohtu määruse vaidlustas I. Skomarovski, kes taotleb selle tühistamist ja enda vangistusest vabastamist. I. Skomarovski sõnul ei arvestanud kohus tema vanuse ega terviseseisundiga. Distsiplinaarkaristus, millele kohus tugines, kustub määruskaebemenetluse ajaks. Liiati polnud selle karistuse määramine põhjendatud, sest I. Skomarovski ei saanud aru, et ta jättis teavitamiskohustuse täitmata. Samuti ei ole õige arvestada katseajal toimepandud kuriteo ja kuritegeliku taustaga suhtlusringkonnaga, sest kuriteo pani ta katseajal toime 17 aastat tagasi ja sellise taustaga inimestega ei suhtle ta juba üle 15 aasta. Need sotsiaalprogrammid ja riigikeele kursus, mille läbimist kohus pidas oluliseks, saab läbida ka vabaduses. Lisaks on põhjendamatu seostada varasemaid kuritegusid I. Skomarovski varalise seisundiga, sest kuritegude ajendiks polnud varalise kasu saamine, vaid soov varastada alkoholi enda tarbeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei too kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Vaidlustatud määruses on ennetähtaegse vabastamise otsustamisel juhindutud KarS § 76 lg-st
23. Maakohus ei teinud I. Skomarovskit vabastamata jättes selliseid kaalutlusvigu, mille tõttu tuleks see ümber otsustada.
24. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).
25. Kolleegium arvestab maakohtu tuvastatud I. Skomarovski vabastamise kasuks kõnelevate asjaoludega. Lisaks leiab kolleegium määruskaebuses öelduga osaliselt nõustudes, et kui kuritegu on toime pandud katseajal kaua aega tagasi, ei saa seda pidada kuigi kaalukaks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Sellele vaatamata pole võimalik I. Skomarovskit eeskätt tema senise elukäigu, aga ka kuritegude asjaolude tõttu vabastada. I. Skomarovskit iseloomustab pidev kuritegude toimepanemine, sest teda on kriminaalkorras karistatud ühtekokku 15 korral, vangistuses viibib ta lausa
26. korda. I. Skomarovski kannab praegust vangistust nii isiku- kui ka varavastaste kuritegude eest. Vangla materjalidest nähtub, et kuritegude oluliseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Isikuvastaseid kuritegusid on ta enamjaolt toime pannud alkoholijoobes ja varavastased kuriteod on seisnenud alkoholi varastamises. Ehkki I. Skomarovski on varem läbinud alkoholi tarvitamist puudutava sotsiaalprogrammi, jätkas ta vabaduses alkoholi 2