1-22-4797/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2024 Tartus Kriminaalasja number 1-22-4797 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Anton Haraku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anton Haraku (Harak; isikukood 39606030852) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Anton Harakule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 131 eurot 76 senti, sealhulgas käibemaks 23 eurot 76 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Anton Haraku kanda.
9. Anton Harakul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas A. Harakut
11. augusti
12. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta 7 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 22 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 27 . juuli
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5298 mõistetud ärakandmata 2 aasta 6 kuu 22 päeva vangistuse võrra. Karistusaja alguseks luges kohus
14. juuni
15. 1
16. Viru Vangla esitas
17. märtsil 2024 Viru Maakohtule materjalid A. Haraku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad A. Haraku ennetähtaegset vabastamist.
18. Viru Maakohus jättis
19. aprilli
20. a määrusega A. Haraku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus tuvastas kõigepealt, et A. Haraku suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivne on see, et A. Harakul ei ole distsiplinaarkaristusi, ta osales sotsiaalprogrammis ning on tööga hõivatud, vabaduses on tal olemas nii elu- kui ka töökoht. Küll aga leidis maakohus, et see ei ole piisav veendumaks, et A. Harak ei pane edaspidi toime kuritegusid. A. Harak on korduvalt alkoholi tarvitamise tõttu pannud toime uusi kuritegusid ning tema motivatsioon alkoholist loobumiseks on küsitav. A. Harakul on viis kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on ta vabanenud elektroonilise valve alla, kuid katseajal jätkas kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava eesmärgid on realistlikud, kuid nende täitmine ebatõenäoline. Määruskaebus
21. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Harak, kes palub vabastada teda elektroonilise valve alla. Tal on olemas töökoht, toetavad lähedased, ta soovib suhelda oma lastega ning neid toetada. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid, vabaduses soovib majanduslikku seisukorda parandada. A. Harak saab aru, et probleemid on tingitud alkoholi tarvitamisest, kuid temal ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, mis suurendab tõenäosust, et soovi korral suudab ta alkoholi tarvitamisest hoiduda. Katseajaga saab ta hakkama ilma probleemideta. A. Harak kinnitab, et tegemist on viimase vangistusega tema elus.
22. Määruskaebuse esitas ka A. Haraku kaitsja, kes palub vabastada A. Harak tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet. Nimetatud meede on kindlaks garantiiks, mis võimaldaks vältida uute kuritegude toimepanemist. Isikliku auto puudumine välistab juhusliku ja mõtlematu auto kasutamise. Lisaks ei jääks kriminaalhooldusametnikule märkamata, kui A. Harak ei viibi kindlatel aegadel tööl või kodus. Justiitsministeeriumi vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor J. Salla kirjutas arvamusloos, et järsk, ilma järelevalveta ja toeta vabanemine toob kaasa rohkem kuritegusid ning enne tähtaega vabanenute uute kuritegude toimepanemise protsent on väiksem. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm
24. aprilli 2017 asjas nr 31-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud A. Harakut ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda tema varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, samuti alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid.
25. Kuigi A. Harakut iseloomustavad karistuse kandmise ajal mitmed positiivsed asjaolud ning vabanemisjärgseltki on kõik tingimused normaalseks eluks olemas, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole vaatamata sellele piisavalt madal. A. Haraku peamine probleem on alkoholi tarvitamine. Vangla iseloomustuse järgi ei ole temal 2 alkoholisõltuvust diagnoositud ning A. Harak arvab, et see suurendab alkoholi tarvitamisest loobumise tõenäosust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Alates
26. aastast on A. Harakut kriminaalkorras karistatud neli korda alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest, mis näitab, et alkohol on A. Haraku retsidiivsust märkimisväärselt suurendav tegur. Ei ole oluline see, kui palju inimene alkoholi tarvitab, vaid oluline on see, kas ta suudab seejärel jääda õiguskuulekaks. A. Haraku suutmatust hoiduda alkoholi tarvitanuna kriminaalses joobes olles sõiduki rooli istumist kinnitab tema varasem elukäik.
27. Kohtukoosseis ei nõustu sellegagi, et elektrooniline valve, väidetav motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda ja elada õiguskuulekalt või erinevate taasühiskonnastavate tegevuste läbimine on piisavaks garantiiks, mis annab aluse arvata, et A. Harak ei pane toime uusi kuritegusid. Nii on A. Harak juba varasemalt ühe korra vabanenud tingimisi enne tähtaega, sh elektroonilise valve alla ning katseajal läbinud mh sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samas pani ta käsilolevas kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toime kaks päeva pärast sotsiaalprogrammi lõppemist. Kuivõrd tegemist oli juba teise programmis osalemisega, ei ole ringkonnakohus veendunud, et tegemist on sellise meetmega, mis suunaks A. Harakut täielikult loobuma alkoholi tarvitamisest. Seda ei ole teinud ka alkoholi tarvitamise keeld, vereanalüüside andmine, üldkasulik töö, tingimisi mõistetud vangistus, reaalne vangistus, mootorsõiduki konfiskeerimine ega juhtimisõiguse äravõtmine. Ilmselgelt ei ole A. Harak piisavalt motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Erinevad karistused ja muud meetmed ei ole ilmselgelt talle vajalikku mõju avaldanud.
28. Kindla elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased, viibimine avavanglas, kinnipeetava lubadused loobuda alkoholi tarvitamisest ja soov mitte sattuda vanglasse, tegeleda pere ja lastega, elektroonilise valve kohaldamine ning erinevate taasühiskonnastavate tegevuste läbimine olid need asjaolud, millele tugines nii A. Harak ise ka siis kui maakohus kriminaalasjas nr 1-20-5298, kui süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastati. Nendel tugineb A. Harak ja tema kaitsja ka praegu. Nagu näha, siis ükski neist ei välistanud uue samalaadse kuriteo toimepanemist. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et mingil põhjusel oleks neil asjaoludel teistsugune mõju kui varasemalt. Arvestades ebaõnnestunud katseaega, jääb A. Haraku väide katseaja probleemideta läbimisest paljasõnaliseks.
29. Mis puudutab J. Salla arvamuslugu, siis tegemist ei ole kohtule siduva arvamusega. Lisaks ei tingi ainuüksi asjaolu, et retsidiivsusprotsent on nende isikute suhtes väiksem, kes vabanevad ennetähtaegselt, just A. Haraku ennetähtaegset vabanemist. Seda enam, et A. Harak on ilmne näide vastupidisest. Arvestades ülaltoodut ei ole ringkonnakohus veendunud, et A. Harak kuulub nende isikute hulka, keda annab kriminaalhoolduse kaudu suunata. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et A. Haraku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
31. aprilli
32. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
33. A. Haraku kaitsja esitas riigi õigusabi taotluse, mille andmetel kulus temal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib tasu 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 131,76 eurot A. Haraku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3