← Eesti

3-24-525/17

Obsah (6)§ 23§ 25§ 2§ 3§ 68§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-525 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipid

) alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 23.02.2024 määrusega asjas nr 3-24-525 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 23.04.

  2. PPA pöördus
  3. a märtsis isiku dokumenteerimiseks Pakistani saatkonna poole. Hetkel ei ole veel vastust saadud.
  4. PPA esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 25 lg 1 alusel taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra Põhjendused: 7.

  1. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seaduse § 43). Ta loobus oma rahvusvahelise kaitse taotlusest ja sellega muutus tema staatus Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostati 22.02.2024 sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja otsustati saata ta Pakistani. 7.
  2. Isikut tuleb kinni pidada kinnipidamiskeskuses. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Tal puudub Eestis elukoht, sidemed Eestiga ja reisidokument, mille saaks hoiule võtta. Isik on nõus saatkonnaga suhtlema ja on käitunud kinnipidamiskeskuses reeglitega kooskõlas, kuid see ei muuda isikut sedavõrd usaldusväärseks, et muudaks temast tuleneva põgenemisohu olematuks. Isik ei pruugi vabaduses viibides olla väljasaatmiseks kättesaadav ning ta võib asuda end varjama ja lahkuda talle sobivasse liikmesriiki, et vältida enda väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. 7.
  3. Isiku suhtes esinevad kinnipidamise alused. Isiku sõnul on tema Pakistani reisidokument Itaalia ametivõimude käes. PPA tegi päringu Itaalia ametivõimudele, kuid nemad eitasid dokumendi olemasolu. PPA tegi Pakistanile taotluse isiku dokumenteerimiseks, kuid dokumenti ei ole veel väljastatud. Kuigi isik on avaldanud soovi, et ta saadetaks tagasi 2

(6)3-24-525 Pakistani, ei saa PPA olla veendunud, et ka vabaduses viibides oleks isik PPA-le väljasaatmise tagamiseks kättesaadav. Kinnipidamise protokolli tutvustamisel selgitas isik, et on nõus lahkuma Pakistani 10-15 päeva jooksul, pärast seda ei ole ta nõus sinna lahkuma. Isiku ütlusi muudab vastuoluliseks ka asjaolu, et kui ta väitis, et põgenes Itaaliast, kuna tema elu oli seal ohus, siis ometi ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset nt Lätis või teistes riikides enne Eestisse saabumist. Pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamist on isik suuliselt korduvalt avaldanud soovi iseseisvalt Itaaliasse tagasi pöörduda, kuna peab teenima raha, et oma perekonda ülal pidada. Isik annab ütlusi, mis võimaldaks tal vabaduses viibida. Seesugune suhtumine seab kahtluse alla isiku ütluste usaldusväärsuse. Nüüdseks on isik jälle seisukohal, et ta ei saa Pakistani lahkuda ja soovib minna iseseisvalt Itaaliasse. Isik on loata lahkunud nii Itaaliast kui ka Austriast, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotlused. Selline käitumine näitab mustrit, et isik otsib endale sobivamat riiki, kus elada või ebaseaduslikult töötada. Samuti näitab see, et ta ei järgi leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik esitas teadlikult PPA-le võltsitud dokumendid viibimisaluse tõendamiseks, pannes sellega toime kuriteo. Seega on isik näidanud oma käitumisega, et on enda parema äranägemise järgi vajadusel võimeline toime panema seadusevastaseid tegevusi. Ka tulevikus võib ta panna toime avalikku korda ohustavaid tegusid. Isiku selgitused reisieesmärgi ja edasiste plaanide kohta on olnud ajas muutuvad. Schengeni alal puudub piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. 7.
  1. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise või turvalisuse kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus, juhendatud tegevus, keeleõpe, meditsiiniline abi ja vajadusel psühholoogiline abi.
  2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA on suhelnud Pakistani saatkonnaga iganädalaselt ja jälginud programmi, mille kaudu dokumendi taotlus esitati, seni ei ole dokumenti väljastatud. Isikule on antud varem korduvalt võimalus saatkonnaga suhelda, et kinnitada oma kodakondsust. PPA võimaldab isikul uuesti saatkonnaga suhelda.
  3. X kinnitas, et taotlus on talle arusaadav, kuid ta vaidleb sellele vastu. Ta on olnud kinnipidamiskeskuses juba 5 kuud. Pärast varjupaigataotluse tagasi võtmist soovis Pakistani naasta. Öeldi, et see võtab paar kuud aega. Nüüd, et võtab veel 4 kuud aega. See, et dokumente pole, on PPA tegemata töö. Tema on esitanud PPA-le oma andmed. Nüüd tuleb esitada dokumendid võimalikult kiiresti saatkonnale. Ta ei olnud nõus Pakistani naasma seetõttu, et teda ei saadetud tagasi 2 kuu jooksul nagu lubati. Soovib minna tagasi Itaaliasse, kus alustaks uuesti protsessi. Ei taha olla kinnipidamiskeskuses veel 4 kuud, tahab välja saada nii kiiresti kui võimalik. Teda ei saa Pakistani saata ja ta tahab Itaaliasse tagasisaatmist 1 nädala jooksul. Teised inimesed said välja paari nädala või 1 kuuga. Tema on olnud juba 3 kuud. PPA ei räägi saatkonnaga viisakalt, sellepärast ei väljastatagi dokumenti. Palub end välja saata nii kiiresti kui võimalik. Tahab ise saatkonnaga suhelda. KOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 25

lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

§ 25

lg 3 järgi ei arvata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. 3

(6)3-24-525
  1. Asjaoludest nähtuvalt paigutati X kinnipidamiskeskusesse 01.12.2023, st enam kui 4 kuud tagasi. Selle aja hulka ei saa arvata isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 29.11.2023 ja loobus selles 20.02.2024, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpetati 21.02.
  2. Seega saab praeguses asjas arvestada kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega alates 22.02.
  3. Sellest on möödas vähem kui 2 kuud, seega saab kohus lahendada PPA taotlust isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta 4 kuu võrra. 12.

§ 23

lg 1 järgi taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

§ 23

lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 13. Välismaalaste seaduse § 42 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus.

§ 2lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Asjaoludest nähtuvalt puudub Xil selline seaduslik alus. Tema esitatud Itaalia viisa oli võltsitud. Itaalia varjupaigataotleja tunnistus lubas tal viibida vaid Itaalias, mitte mujal Schengeni viisaruumis, sh Eestis. Isik loobus ise oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. Pärast seda puudub tal Eestis viibimiseks seaduslik alus ja tal on vahetult seadusest tulenev kohustus Eestist lahkuda (

§ 3lg-d 1 ja 2).

  1. Kuna isikul puudub hetkel kehtiv reisidokument, siis ei saa ta ise Eestist lahkuda ja teda ei saa ka sunniviisiliselt välja saata. PPA esitas Pakistanile taotluse isikule dokumentide väljastamiseks, kuid dokumente ei ole veel väljastatud. Isiku dokumenteerimine võtab aega. Dokumentide väljastamise kiirus ei sõltu PPA-st, vaid Pakistani ametivõimudest. Siiski puudub praegusel juhul veel alus arvata, et Pakistan võiks keelduda isikule dokumente väljastamast või oma kodanikku tagasi võtmast. Kohus selgitab isikule, et teda ei saa Itaaliasse tagasi saata, sest Itaalia keeldub teda tagasi võtmast. Seega tuleb ta saata tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki.
  2. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses esineb alus. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on vajalik selleks, et tagada isikule dokumentide väljastamisel tema väljasaatmine Eestist. 16.

§ 68

järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. 4

(6)3-24-525
  1. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Kuna isikul puudub isikut tõendav dokument, tal on üksnes Itaalia väljastatud varjupaigataotleja tunnistus, siis puudub tõsikindel teadmine, et tegemist on isikuga, kelle ta väidab end olevat. Austria vastusest PPA-le nähtub, et isik on esitanud Austriale erinevaid isikuandmeid. Ka Eestisse saabus isik teise isiku nimele väljastatud võltsitud dokumendiga. Selline erinevate isikuandmete kasutamine võimaldab põhjendatult järeldada, et isiku eesmärgiks ei ole jääda vabaduses viibides ametivõimudele kättesaadavaks ja teha koostööd enda väljasaatmiseks, vaid end varjata, et väljasaatmist takistada.
  2. Isiku varasemast käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja püüaks väljaspool kinnipidamiskeskust viibides sellest eemale hoida. Seda on võimalik järeldada tema vastuolulistest ütlustes ja käitumisest. Alguses väitis isik PPA-le, ei tuleb Eestisse tööle, seejärel, et jääb Eestisse paariks päevaks ja lahkub uuesti Itaaliasse. Siis väitis isik, et soovib Eesti kaudu Barcelonasse lennata, seejärel, et soovib Eestisse jääda ja siin varjupaika taotleda. Isik on avaldanud korduvalt soovi Itaaliasse naasta, seejärel Pakistani naasta ja siis keeldunud Pakistani naasmast. Isik esitas ebausutavate selgitustega rahvusvahelise kaitse taotluse, millest mõne aja järel loobus. Ta taotles rahvusvahelist kaitset ka Austrias ja Itaalias, kuid ei jäänud nende menetluste tulemust ära ootama, vaid lahkus, mis võimaldab järeldada, et tal puudub tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus ja ta kasutab seda süsteemi ära selleks, et Euroopasse jääda ja paremaid elutingimusi otsida. Kui isikul olnuks tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus, esitanuks ta vastava taotluse esimeses turvalises riigis. Selle asemel reisis isik alguses läbi Iraani, Türgi ja mitme Euroopa riigi (Kreeka, Põhja-Makedoonia, Serbia, Ungari) Austriasse, sealt Itaaliasse, seejärel Lätti ja lõpuks Eestisse. Seega ei otsi isik varjupaika, vaid paremaid elutingimusi. Sel eesmärgil ei ole välismaalasel lubatud Schengeni viisaruumis ringi liikuda. Arvestades isiku tegelikku eesmärki, ei ole usutav, et ta oleks nõus vabaduses viibides PPA-ga koostööd tegema, dokumente ära ootama jääma ja seejärel päritoluriiki naasma. On usutav, et ta hoiaks end väljasaatmisest kõrvale ja lahkuks omavoliliselt Eestist, et otsida endale sobivam riik, kuhu elama jääda. Seda võimaldab järeldada ka isiku viimatine loobumine soovist Pakistani naasta.
  3. Põgenemisohtu näitab ka see, et isik ei ole jäänud Austrias ja Itaalias, kus ta esitas rahvusvahelise kaitse taotlused, menetluse lõpptulemust ära ootama, vaid lahkus ilma loata neist riikidest. Samamoodi võib isik käituda ka juhul, kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et ta järgib õigusnorme ja talle peale pandud kohustusi. Seega puudub alus arvata, et sel korral järgiks ta tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid ja jääks PPA-le kättesaadavaks tema väljasaatmise täideviimiseks. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole suure tõenäosusega tõhus isiku väljasaatmise täideviimiseks, sest isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei järgi vabaduses viibides talle seatud kohustusi. Isik on kasutanud nii valesid isikuandmeid kui ka võltsitud dokumente, et end ametivõimude eest varjata ja püüda saavutada oma eesmärk Euroopasse jääda. Ei saa välistada, et isik võib oma sarnast käitumist jätkata ja muuta enda väljasaatmise võimatuks. PPA ei saa lubada, et isik jääb ilma seadusliku aluseta ja dokumentideta Euroopasse ringi liikuma.
  4. Eeltoodut arvestades ei pea kohus isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust enesest tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et ta oleks PPA-le väljasaatmise täideviimiseks kättesaadav. 5
(6)3-24-525 21. Puudub teave, et isiku jätkuv viibimine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule vajadusel meditsiiniline järelevalve ja abi.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.08.2024, s.o 4 kuuks.
  2. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (

§ 24lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.