← Eesti

1-22-3752/48

Obsah (4)§ 121§ 64§ 68§ 76

1-22-3752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-3752 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk E

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, kohus määrab: Jätta Igor Skomarovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetu Igor Skomarovskile, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 5.07.2022. a otsusega tunnistati Igor Skomarovski kokkuleppemenetluses süüdi ning teda karistati

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 263 lg 1 p 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati I. Skomarovski karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.03.2022. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 18.10.2022. 1

(5)1-22-3752
  1. Viru Vangla esitas 1.03.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav I. Skomarovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
  2. Kohtule edastatud 1.03.2024 kirjalikus seisukohas nõustub Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova vangla seisukohaga ega toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  3. Kinnipeetav I. Skomarovski kinnitas Viru Maakohtu 6.03.
  4. a istungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta ei ole, ta on töövõimetuspensionär. Kuriteod pani toime, kuna tarvitas alkoholi. Nüüd enam ei ole soovi alkoholi tarvitada, tervis on halb ja vanust on ka. Elamiseks piisab pensionist ja tegevuseks krunt aiandusühistus, mida on vaja arendada. Varasemalt ennetähtaegse vabastamise arutamisel antud lubadusi ei täitunud, kuna teda ei usutud, aga nüüd on saanud veel rohkem täiskasvanumaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära kohtuistungil I. Skomarovski, on seisukohal, et I. Skomarovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  6. Vangla ja prokuröri seisukohtadesse puutuvalt selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks seejuures siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht kui selline, vaid argumendid, millele see tugineb. 7.

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on I. Skomarovski puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Rahvastikuregistri andmetel I. Skomarovskil elukoht puudub, kuid vabanemise korral on tal võimalus asuda elama aadressile xxx. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegseks vabastamise materjalidest, et I. Skomarovskile on tagatud ennetähtaegse vabanemise korral elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. 8. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. 9. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada 2

(5)1-22-3752 erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  2. Positiivseks peab kohus I. Skomarovski puhul seda, et ta on vangistuses viibimise ajal läbinud sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening". Programmi Läbiviija hinnangul oli kinnipeetav programmis osalemisest motiveeritud. Isik oskas analüüsida ja kontrollida oma käitumist. Kinnipeetava sõnul mõistab ta tänu osalemisele paremini vihakäitumise põhjuseid ja tagajärgi. Programmis sai teadmised enda emotsioonide edastamisviiside kohta. Programmis õppis paremini mõistma enda ja teiste inimeste käitumist ning tundeid. 23.01.2024 on alustatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimisega. Olemas on elukoht ja toetavad lähedased. Tegemist on asjaoludega, mida kohus arvestab positiivsete eeldustena ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
  3. Samas ei ole I. Skomarovski käitumine karistuse kandmise ajal olnud laitmatu. Nimelt on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. I. Skomarovskile on määratud noomitus teavituskohustuse täitmata jätmise eest. Seega ei saa I. Skomarovski käitumist karistuse kandmise ajal pidada õiguskuulekaks. Siiski kohus arvestab sellegagi, et tegemist on ainsa distsiplinaarsüüteoga ning karistuse määramisest möödub peatselt aasta.
  4. I. Skomarovski isikuandmetes on paljusid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Skomarovskit 15 korral kriminaalkorras karistatud, millest kaks karistust on hetkel kehtivad. Mõlemad karistuseks mõistetud vangistused kuulusid kandmisele. Vanglas viibib I. Skomarovski
  5. korda. Seega on I. Skomarovskil pikaaegne kriminaalne minevik. Varasem kriminaalhooldus on olnud problemaatiline, I. Skomarovski pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Seetõttu ei toeta ka kriminaalhooldusametnik ennetähtaegset vabastamist.
  6. I. Skomarovskit iseloomustab alkoholi tarvitamisest tulenev risk ja ohtlikkus uute kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Skomarovski ise alkoholi tarvitamises riski ei näe, sest tarbib nagu kõik teisedki. I. Skomarovski teod aga näitavad, et alkoholi tarbinuna paneb ta toime vägivallategusid ning varavastaste tegude toimepanemise objektiks on viimati osutunud just alkohol. Vangla iseloomustuse kohaselt pani I. Skomarovski suurema osa vägivallakuritegusid toime alkoholijoobes. Viimati 30.06.2021 ja 22.01.2022 ning avaliku korra rikkumine vägivallaga joobeseisundis toimus 3.10.2021 ning 4.03.
  7. Viimased alkoholi vargused poest toimusid 3.10.2021, 6.10.2021, 24.11.2021 ja 26.11.
  8. Kohus nendib, et omatarbeks varguste toimepanemine on osutunud sagedaseks käitumisaktiks ning on korrelatsioonis teiste toimepandud kuritegudega. Kuigi I. Skomarovski on varasemalt
  9. a läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, siis programmis omandatud teadmised ei ole varasemalt andnud positiivset mõju. I. Skomarovski on jätkanud süütegude toimepanemisega pärast vangistusest vabanemist. Joobes olles võib I. Skomarovski jätkuvalt käituda ettearvamatult ja vägivaldselt ning olla ohtlik nii endale kui teistele. Et alkoholi tarbimisest hoiduda, avaldas I. Skomarovski kohtuistungil valmidust enam alkoholi mitte 3
(5)1-22-3752 tarbida. Mittetarbimist mõjutab tervislik seisund ning ka vanusest tulenev elutarkus. Kohus peab küll positiivseks, et I. Skomarovski on kaardistanud enda probleemkoha ja otsinud ka lahendust olukorrale, kuid arvestades tema senist motivatsiooni selle probleemiga tegeleda, ei pea kohus usutavaks, et I. Skomarovski seekord on võimeline selle probleemiga toime tulema. I. Skomarovskil on olnud küllaldaselt vabaduses viibimise ajal võimalusi võtta ette samme, et loobuda alkoholi tarbimisest. Lõpuks on ta alati jätkanud oma harjumuspärase elulaadiga ning selle tulemusel ka uute kuritegude toimepanemisega. See näitab, et I. Skomarovski on küll valmis andma lubadusi oma alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid need lubadused on vaid lühiajalised ning pikemaajaliselt I. Skomarovski selle probleemiga tegelemiseks valmis ei ole. Tema tahtejõud on selles osas nõrk ning välja on kujunenud harjumuspärane elustiil. Iseloomustuses toodust ja kohtuotsustest nähtuvalt, on I. Skomarovski suhtlusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid. Seega on ka I. Skomarovski suhtlusringkond osalt alkoholi tarbimist ja selle mõjul uute kuritegude toimepanemist soosiv.
  1. I. Skomarovski karistusajast tulenevalt on vanglas talle koostatud individuaalne täitmiskava. Täitmiskavast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise tähtaeg möödus
  2. märtsil
  3. Avavanglasse I. Skomarovskit veel paigutatud ei ole. Ka soodustusi ei ole I. Skomarovski suhtes kohaldatud. Arvestades individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesootavaid sotsialiseerivaid tegevusi – sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, „Eluviisitreeningu“ kinnistavad vestlused, „Agressiivsuse asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused ning riigikeele õpe A1 tasemel – asub kohus seisukohale, et I. Skomarovskil tuleb eeltoodud tegevused esmalt läbida. Ka kriminaalhooldusametniku seisukoht kinnitab, et süüdimõistetu vajab sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevusi vestlustena.
  4. Arvestades, et I. Skomarovskile on omane varavastaste kuritegude toimepanemine ning tal on võlakohustusi märkimisväärselt suures summas ca 3 987,26 eurot, on vajalik majandusliku seisundi tagatise olemasolu. Kuigi I. Skomarovskil on võimalik pöörduda Eesti Töötukassa poole sotsiaalsete tagatiste saamiseks, nähtub iseloomustusest, et isikul on vähesed majandusliku toimetuleku oskused. Kuigi vestluses vangla kontaktisikuga on I. Skomarovski väitnud, et rahast tuleb välja ja probleeme ei ole, siis ometi samas olukorras vabaduses viibides on ta pannud toime varavastased kuriteod, mille eest praegusel hetkel karistust kannab. Majanduslik toimetulek on seega jätkuvalt nii riskiks kui ohuks uute kuritegude toimepanemisele.
  5. Kokkuvõtvalt, kuigi I. Skomarovski avaldas kohtuistungil soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski tema senist käitumist arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud aga vaid selliste isikute suhtes, kes on aru saanud mõistetud karistusest ning võimelised oma käitumist muutma. I. Skomarovski on oma senise käitumisega näidanud, et ainuüksi tema lubadustest edaspidi õigusrikkumistest hoiduda ei piisa. Seejuures kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (TrtRKm nr 1-15-6088, p 7). Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kohtul praegusel hetkel veel sellist veendumust tekkinud ei ole. Olukorras, kus kõigi asjaolude kogumis hindamisel, ei ole isiku edaspidine õiguskuulekus kohtu jaoks usutav, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita 4
(5)1-22-3752 kohtule piisavat veenvust inimese edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik teda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.