lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja XXX AS vahel 08.09.2017 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 17116296-RK alusel tekkinud põhivõlgnevus 2549,99 eurot, intressivõlgnevus 135,82 eurot (periood 25.06.2022-20.01.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt, intressimäär 18% aastas), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 191,98 eurot (periood 03.03.2023-01.11.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt,
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja selgituste kohaselt on kostja krediidivõimelisust hinnatud enne krediidilepingu sõlmimist kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX (periood 07.03.2017-07.09.2017) kajastuvate andmete alusel. Kostja töökohaks oli YYY OÜ ja kostja keskmiseks töötasuks oli ca 932,04 eurot. Kostja igakuised kohustused moodustasid tema sissetulekust 4,10%, finantskohustusi kostjal ei olnud. Creditinfos maksehäired puudusid. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Kohtule on eelmärgitud arvelduskonto väljavõte esitatud. Kohus tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal muid finantskohustusi enne krediidilepingu sõlmimist ei olnud, muud kulud ei ületanud kostja sissetulekut (kostja töötas YYY OÜ-s ja tema püsisissetulekuks oli töötasu ca 799 eurot kuus) ja kostja oli krediidivõimeline tasumaks krediidilepingust tulenevaid makseid. Seega ei ole krediidiandja rikkunud
Lepingus sätestatud krediidikulukuse määr 23,560% aastas ei ole ülemäärane ning
Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, mistõttu rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja XXX AS vahel 08.09.2017 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 17116296-RK alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2549,99 eurot, intressivõlgnevuse 135,82 eurot (periood 25.06.2022-20.01.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt, intressimäär 18% aastas), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 191,98 eurot (periood 03.03.2023-01.11.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt,
MS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 385 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulu summas 385 eurot (riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.