Obsah (6)

§ 113§ 76§ 101§ 1132§ 4034§ 4062

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-133825 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi E

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-133825 OK Incure OÜ hagi E. L. vastu võlgnevuse nõudes. 07.12.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 07.01.
3. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.01.2024 hagile vastanud. Pärnu Maakohtu 13.10.2023 määrusest nähtuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -25.08.2023, 30.08.2023, 04.09.2023, 20.09.2023, 27.03.2023 e-posti aadressil xxx, puudub vastus; -varasemas menetluses on korteriomanik aadressilt xxx kinnitanud, et kostja ei ela eelmärgitud aadressil, kostja elab Gruusias, millal Eestisse tuleb ei ole teada; -24.03.2023 PPA teavituse kohaselt puuduvad neil kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmed) kohta andmed. Kohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid 08.12.2023 e-posti aadressile: xxx, puudub vastus. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal Eestis kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja XXX AS vahel 08.09.2017 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 17116296-RK alusel tekkinud põhivõlgnevus 2549,99 eurot, intressivõlgnevus 135,82 eurot (periood 25.06.2022-20.01.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt, intressimäär 18% aastas), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 191,98 eurot (periood 03.03.2023-01.11.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt,

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja selgituste kohaselt on kostja krediidivõimelisust hinnatud enne krediidilepingu sõlmimist kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX (periood 07.03.2017-07.09.2017) kajastuvate andmete alusel. Kostja töökohaks oli YYY OÜ ja kostja keskmiseks töötasuks oli ca 932,04 eurot. Kostja igakuised kohustused moodustasid tema sissetulekust 4,10%, finantskohustusi kostjal ei olnud. Creditinfos maksehäired puudusid. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Kohtule on eelmärgitud arvelduskonto väljavõte esitatud. Kohus tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal muid finantskohustusi enne krediidilepingu sõlmimist ei olnud, muud kulud ei ületanud kostja sissetulekut (kostja töötas YYY OÜ-s ja tema püsisissetulekuks oli töötasu ca 799 eurot kuus) ja kostja oli krediidivõimeline tasumaks krediidilepingust tulenevaid makseid. Seega ei ole krediidiandja rikkunud

§ 4034lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.

Lepingus sätestatud krediidikulukuse määr 23,560% aastas ei ole ülemäärane ning

§ 4062lg 3 ei kohaldu.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, mistõttu rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja XXX AS vahel 08.09.2017 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 17116296-RK alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2549,99 eurot, intressivõlgnevuse 135,82 eurot (periood 25.06.2022-20.01.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt, intressimäär 18% aastas), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 191,98 eurot (periood 03.03.2023-01.11.2023, põhinõudelt 2549,99 eurolt,

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras) ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 385 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulu summas 385 eurot (riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik