Obsah (6)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2134 Määruse kuupäev 6. oktoober 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebakval

) § 2 lõikest 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tulenevalt kohtule esitatud pöördumiste sisust ning arvestades, et kaebaja on osutanud

1. septembril 2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumises, et „märkisin ekslikult kaebuses“, ning varem esitatud
2. septembri
3. a pöördumine on pealkirjastatud kaebuse täiendusena ja selle tekstis on kaebaja palunud kohtul kaebuse menetlusse võtta ja rahuldada, mõistab kohus kaebaja pöördumisi kaebuse ja riigi õigusabi taotlusena. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja esitatud pöördumistest tema tahe esitada kohtule kaebus ning saada riigi õigusabi. Kohus ei tõlgenda
4. septembril 2023 esitatud täiendavat pöördumist sõltumata selle pealkirjast esialgse õiguskaitse taotlusena, kuna pöördumise sisu ei viita kaebaja tahtele kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras. Kohus peab võimalikuks, et kaebaja on e-toimiku vahendusel kohtule dokumenti koostades eksinud dokumendi malli valimisel, mistõttu on kaebaja pöördumisel mitteteemakohane pealkiri. Kohus märgib siiski lisaks, et isegi kui käsitada kaebaja
5. septembri
6. a pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, siis tuleks selline taotlus jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei saa taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades. I 8.

§ 120

lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse, taotledes kahju hüvitamist seoses ebakvaliteetse ja mitteõigeaegse meditsiinilise abi osutamisega vahetult enne seda, kui tal diagnoositi äge põletik ning sapikivid. Kaebusest nähtub, et kaebaja heidab Tartu Vanglale ette, et ta pidi arsti vastuvõttu ootama kaks päeva ning ka siis arst vältis teda. Kaebaja tugineb kahjunõude esitamisel väärikuse alandamisele ja tervise kahjustamisele RVastS § 9 lõike 1 mõttes.
2. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud 2 3-23-2134 kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 8 . Nimetatud sätte kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Seega saab kohus kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Eelnev tähendab seda, et kaebaja saab halduskohtusse pöördudes nõuda vanglalt kahju hüvitamist üksnes nendel alustel, millistel ta taotles kahju hüvitamist vanglalt kohtueelses menetluses. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust.
2. Tartu Vangla
3. oktoobri
4. a vastusest ja sellele lisatud dokumendist nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale
5. märtsil 2021 dateeritud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/78-1, milles nõudis hüvitist vangla tegevusetuse eest meediku kutsumisel, millega vangla kahjustas tema tervist ja seadis ohtu tema elu. Kaebaja ei tuginenud antud kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/78-1 ebakvaliteetsele meditsiiniabi osutamisele (viivitus abi osutamisel) ega taotlenud sellega seoses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
6. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et talle osutati ebakvaliteetset meditsiinilist abi vahetult enne seda, kui tal avastati äge põletik ning diagnoositi sapikivid, mistõttu pidi ta minema Tartu Ülikooli Kliinikumi lõikusele. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks vanglale vastava taotluse esitanud. Kaebaja on pigem andnud mõista, et tal on ehk vajalik esmalt esitada esindaja abiga nõuetele vastav kahju hüvitamise taotlus vanglale. Seega ei saa kaebaja kaebuse osas VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning kaebus kuulub

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

14. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras esindajat. Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
2. Arvestades, et kohus tagastab hüvitamiskaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue hüvitamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks 3 3-23-2134 haldusmenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 6). RÕS § 10 lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 17.

§ 110

lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

1. RÕS § 7 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses ebakvaliteetse meditsiinilise abi osutamisega. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
2. Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata. III
4. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4